Valgamaa puitmajatootjalt Ritsu Loghomes ligi veerand miljonit eurot nõudev ettevõte pidi pankrotiprotsessi raugemise vältimiseks tasuma 5000 euro suuruse deposiidi, ent võlausaldajat see ei morjenda, kuna eesmärk on menetlus lõpule viia.

Ehitusleht kirjutas jaanuaris, et Ritsu Loghomesilt ligi veerand miljonit eurot nõudev ettevõte esitas majatootja vastu pankrotiavalduse, milles väidab, et Ritsu omanikud on kolmel korral ettevõtte tegevuse uude juriidilisse kehasse kolinud.

Võlausaldaja esindaja, vandeadvokaat Indrek Leppiku hinnangul on pankrotimenetlus võtnud kaua aega kohtute suure töökoormuse tõttu.
“Kahjuks on pankrotimenetlused üsna kulukad ja kipuvad selliste skeemitamiste puhul raugema, kui võlausaldajad neid ei finantseeri. Selles asjas raugemist ei tule,” sõnas Leppik.

“Menetluse raugemise vältimiseks on HKT Äri tasunud kohtu nõutud deposiidi. Kohus peaks lähiajal pankroti välja kuulutama, siis saame me halduri kaudu täpsema teabe, kelle poolt ja mis tehingutega on Ritsu Loghomes varatuks muudetud,” selgitas Leppik. “Sealt edasi esitame kuriteokaebuse ja nõuded maksejõuetuse põhjustanud juhatuse liikmete vastu.”

HKT Äri omaniku Hendrik Tibari sõnul on kohtutee ette võetud selleks, et õigus jalule seada ja mehe kinnitusel kavatasetakse sel teel sammuda (loodetavasti) võiduka lõpuni.

“Me tasusime deposiidi lootuses, et õiglus võidutseks, menetluse lõpp oleks meile soodne ning Eesti ärimaastikul tulevikus ei oleks sellised skeemitamised võimalikud,” sõnas Tibar. “Nagu ka varem ütlesin, on meie jaoks on see lisaks rahale ka põhimõtteline küsimus, sellised tegevused ei tohiks jääda karistuseta.”

Segadust tekitav skeemipundar

Võlausaldaja väitel on Ritsu ettevõtte edasi antud samade omanikega seotud järgmistele juriidilistele kehadele, mis peaks ka vastutama Ritsu võlgade eest.

“Kui me võtame järgmise ettevõtte käsile, siis nad teevad ka selle tühjaks ja viivad varad omakorda järgmisesse,” rääkis Tibar jaanuaris Ehituslehele. “Põhimõtteliselt neil raha ja varasid on, aga nad skeemitavad ja trikitavad ja liigutavad neid ringi. See on meie jaoks probleem ja kui me selle pankrotiavalduse esitasime, siis sealt edasi on võimalik isikute vastu kah minna, kuna tegu on meie hinnangul pankrotikuriteoga.”

Kohtule esitatud avalduses seisab, et HKT Äri OÜ nõuab Ritsu Loghomesilt kokku enam kui 240 000 eurot, sellest põhinõue on ligi 201 000 eurot ja pankrotiavalduse esitamise ajaks kogunenud viivised ligi 40 000 eurot. HKT Äri omandas nõude 2021. aasta septembris Ants ja Margit Randmaalt, kes olid laenu andnud Linnaküla Majatehas OÜ-le (endine ärinimi aktsiaselts Ritsu). Randmaad raha tagasi ei saanud ja Linnaküla Majatehas kustutati äriregistrist 2019.

HKT Äri väitel on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning püsiv maksejõuetus on põhjustatud tahtlikult. Võlgnikettevõtte juhatuse liikmed on Rait Allik ja Ralf Daum, kes on HKT Äri hinnangul andnud ettevõtte varjatult Ritsu Tootmise OÜ-le ja Ritsu OÜ-le.

Kinnistusraamatust selgub, et kinnistu, mille asuvad Ritsu tootmishooned, on liikunud ettevõttele KPT Varad, mille omanik on Harjumaal väikeste võlvhoonete tootmisega tegeleva osaühingu Revonia kaasasutaja Kristo Kekkonen.

KPT Varad on asutatud 2021. aasta lõpus samal ajal, kui kinnistud firmasse liikusid. Maksustavat käivet pole ettevõte pärast asutamist kordagi deklareerinud.

Kuigi kinnistute omand on üle läinud, siis Ritsu juhatuse liige Allik omab nende üle jätkuvalt kontrolli. Tema ettevõtte kasuks on kinnistusraamatusse mõni nädal pärast omandi üleminekut lisatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks. Alliku firmade kasuks on kinnistule seatud viie miljoni krooni ja 1,2 miljoni euro ulatuses hüpoteeke.

Kohus: võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara

Kohtu poolt mitu kuud tagasi antud hinnangul hävitab, peidab või raiskab võlgnik oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse.

“Pärast Harju Maakohtus hagi tagamise määruse tegemist 27. detsembril 2022 on toimunud uus ettevõtete üleandmise voor,” märkis kohtunik Ülle Raag. “Seejuures on uutel tekkivatel ettevõtetel samad seaduslikud esindajad koos mõne lisandunud isikuga. See viitab kooskõlastatud tegutsemisele, mis on toimunud vastavalt äriühingute vastu algatatud kohtumenetluse kulgemisele.”