Saku Gümnaasiumi põhikoolimaja ja staadionihoone fassaadilahendus on objekti peatöövõtja Nordeconi projektijuhi Rauno Rauski sõnul üks õppetundidest, mille nad järgmistele töödele kaasa võtavad. “Mulle meeldis, et seal on mõeldud sellele, kuidas fassaadi võimalikult vähe ekspluatsioonis hooldada ja sellega kulusid kokku hoida,” põhjendas ta.

Betooni ning aja jooksul halliks tõmbuva Kivipuu töötlusega laudise kõrval on Salto arhitektuuribüroo loodud koolikompleksi fassaadimaterjalina kasutatud tellist, mille valikul toetusid arhitektid muuhulgas ka ümbritsevale keskkonnale. “Saku on ajalooliselt tellisealev ja soovisime seda traditsiooni jätkata,” selgitas arhitekt Kerstin Kivila. “Valisime fassaadiks tellise, kuna see on vastupidav, naturaalne ja väärikas.”

Purpurpunase liivatatud pinnaga klinkertellised taluvad päikest, külma ja lööke

Telliskivide valikul oli arhitektidel üheks kriteeriumiks värvivariatsiooni olemasolu, mistõttu osutusid sobivaks Aseris toodetud Wienerbergeri Nordic klinkerline sarja kuuluvad FAT Tallinna klinkertellised. Purpurpunase liivatatud pinnaga tellised on värvi- ja UV-kindlad. “Nad ei pleegi päikese käes ega muuda aastakümnete jooksul oma esialgset värvust,” nentis ettevõtte müügidirektor Marek Ruubel.

Kuna telliseid on põletatud ülikõrgel, umbes 1020 kraadini ulatuval temperatuuril kuni paakumiseni, on need saavutanud erakordse tugevuse ja ilmastikukindluse. Seetõttu on klinkertellistel ka madal, alla kuue protsendi jääv veeimavus, mis omakorda kaitseb külmakahjustuste ja murenemise eest.

Samuti peab valitud materjal vastu tavapärastele mehaanilistele löökidele. “Piltlikult öeldes kui lapsed jalgpalli vastu fassaadi löövad, siis ega sellega midagi ei juhtu,” rääkis Ruubel. “Telliskividele ei kipu ka mustus sisse ja võib öelda, et nad on praktiliselt hooldusvabad.”

Fassaadil 2000, siseruumides ligi 700 ruutmeetrit telliseid

Kokku on kompleksis kasutatud umbes 2000 ruutmeetri jagu telliseid. Suurem osa fassaadist on laotud tellistest, kooli- ja staadionihoone kaartel on kasutatud samadest tellistest lõigatud plaate, mis on paigaldatud Raketerm-süsteemile.

Lisaks sellele on koolihoones läbi kolme korruse ulatuva spordisaali välisküljed ligi 700 ruutmeetri ulatuses kaetud heleda tellisplaadiga, mis on orientiiriks siseruumis ringi liikudes. “Tellisplaadid värviti koos vuukidega valge värviga üle, et saavutada skandinaaviapärast modernismi, kus oluliseks on materjali struktuur ja ausus,” kirjeldas Ruubel.

Koostöö sujus, kuigi vahel läks arutelu teravaks

Nordeconi objektijuhi Gunnar Kanguri sõnul ei olnud Wienerbergeri telliste kasutamine nende meeskonna jaoks esmakordne. Varasemalt on nad sarnaste toodetega töötanud näiteks Kohtla-Järve Riigigümnaasiumi ehitusel. Nüansse, millega tuleb telliskivide paigaldamisel arvestada, jagub tema väitel alati, kuid tarne ja koostöö fassaadimaterjalitootjaga on alati head olnud.

“Koostöö sujus tegelikult kõikide osapooltega,” kiitis ka Ruubel. “Objektikoosolekutel tuli ette ka põhjalikumaid arutelusid ja erinevaid seisukohti, kuid see on selliste suurte projektide puhul täiesti tavapärane.” Ta rõhutas, et eesmärk oli leida lahendus, mis oleks nii tehniliselt toimiv kui ka kuluefektiivne ning sobiks kõigile osapooltele.

Arhitektide kindel visioon oli jääda tellise juurde. Ehitajale tuli tagada kokkulepitud tarnegraafik, et töö sujuks seisakuteta.

Ruubeli arvates rikastavad 2025. aasta sügisel avatud Saku koolimaja ja sellega koos valminud spordihoone aleviku arhitektuuripilti, olles hea näide hästi kavandatud kaasaegsest avalikust hoonest. Tema sõnul on tegemist ilusa ja funktsionaalse õppehoone ning väliterritooriumiga, mis ei täida ainult hariduslikku eesmärki, vaid toob inimesed kokku kaugemalt ja lähemalt nii sporti tegema kui ka vaba aega veetma.