Korduv muster: probleemide tekkides liiguvad Valgamaa majatootja varad ja töötajad uude firmasse
Valgamaa puitmajatootjalt Ritsu Loghomes ligi veerand miljonit eurot nõudev ettevõte esitas majatootja vastu pankrotiavalduse, milles väidab, et Ritsu omanikud on kolmel korral ettevõtte tegevuse uude juriidilisse kehasse kolinud.
Kohtule esitatud avalduses seisab, et HKT Äri OÜ nõuab Ritsu Loghomesilt kokku enam kui 240 000 eurot, sellest põhinõue on ligi 201 000 eurot ja pankrotiavalduse esitamise ajaks kogunenud viivised ligi 40 000 eurot. HKT Äri omandas nõude 2021. aasta septembris Ants ja Margit Randmaalt, kes olid laenu andnud Linnaküla Majatehas OÜ-le (endine ärinimi aktsiaselts Ritsu). Randmaad raha tagasi ei saanud ja Linnaküla Majatehas kustutati äriregistrist 2019. aastal.
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
HKT Äri väidab nüüd kohtus, et Ritsu ettevõtte on edasi antud samade omanikega seotud järgmistele juriidilistele kehadele, mis peaks ka vastutama Ritsu võlgade eest. Ehk tegemist on ettevõtte üleminekuga, mille puhul seadus ütleb, et ei saa üle anda üksnes varasid, vaid nendega tulevad kaasa ka eelmise ettevõtte kohustused.
Võlausaldaja: toime on pandud pankrotikuritegu
“Kui me võtame järgmise ettevõtte käsile, siis nad teevad ka selle tühjaks ja viivad varad omakorda järgmisesse,” rääkis HKT Äri juht ja omanik Hendrik Tibar. “Põhimõtteliselt neil raha ja varasid on, aga nad skeemitavad ja trikitavad ja liigutavad neid ringi. See on meie jaoks probleem ja kui me selle pankrotiavalduse esitasime, siis sealt edasi on võimalik isikute vastu kah minna, kuna tegu on meie hinnangul pankrotikuriteoga.”
Kohus võttis avalduse menetlusse, määras Ritsu Loghomesile ajutise pankrotihalduri ja 4. jaanuari kohtumäärusega keelas võlgnikul halduri nõusolekuta kogu vara käsutada.
Kolm kantimist järjest?
Kohtule esitatud avalduses on HTK Äri esindav vandeadvokaat Indrek Leppik märkinud, et nõuet tunnustati Ritsu saneerimismenetluses.
“Võlgnik vastutab avaldajale loovutatud nõude eest seetõttu, et Ritsu ettevõte on talle üle läinud,” kirjutas Leppik avalduses. “Fakt on tuvastatud Tartu Ringkonnakohtu jõustunud lahendiga tsiviilasjas.”
Avalduses seisab, et võlgnik on HKT Äri hinnangul püsivalt maksejõuetu ning püsiv maksejõuetus on põhjustatud tahtlikult. Võlgnikettevõtte juhatuse liikmed on Rait Allik ja Ralf Daum, kes on HKT Äri hinnangul andnud ettevõtte varjatult Ritsu Tootmise OÜ-le ja Ritsu OÜ-le.
“Seejärel andsid Rait Allik ja Ralf Daum võlgniku ettevõtte varjatult ja vastusoorituseta üle Palkland OÜ-le ja Nordic Road OÜ-le. Käesolevaks ajaks on Rait Allik andnud Ritsu ettevõtte üle kolmel korral,” seisab kohtule esitatud avalduses.
Kinnistusraamatust selgub, et kinnistu, mille asuvad Ritsu tootmishooned, on liikunud ettevõttele KPT Varad, mille omanik on Harjumaal väikeste võlvhoonete tootmisega tegeleva osaühingu Revonia kaasasutaja Kristo Kekkonen.
KPT Varad on asutatud 2021. aasta lõpus samal ajal, kui kinnistud sinna firmasse liikusid. Maksustavat käivet pole ettevõte pärast asutamist kordagi deklareerinud.
Kuigi kinnistute omand on üle läinud, siis Ritsu juhatuse liige Allik omab nende üle jätkuvalt kontrolli. Tema ettevõtte kasuks on kinnistusraamatusse mõni nädal pärast omandi üleminekut lisatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks. Alliku firmade kasuks on kinnistule seatud viie miljoni krooni ja 1,2 miljoni euro ulatuses hüpoteeke.
Võlgnik: ettevõte on maksejõuetu juba aastast 2019
“Ritsu Loghomes OÜ-sse ei ole Ritsu AS-st mingit vara tulnud,” kirjutas võlgnikku esindav vandeadvokaat Rene Varul kohtule esitatud avalduses. “Tööle asusuid endised Ritsu AS töötajad, mistõttu on tuvastatud ettevõtte üleminek (asjaolu on endiselt vaidluse all). Ritsu Loghomes OÜ omanikud on laenudega hoidnud ettevõtte tegevuses.”
Varuli sõnul lõpetati Ritsu AS saneerimine lõpetati rahapuudusel enam kui neli aastat tagasi. “Ritsu AS oli juba 2019. a maksejõuetu äriühing,” nentis ta. “Ritsu AS maksejõuetuse taga on Ants ja Margit Randmaa, kes väidetavalt 2008. ja 2009. aastal andsid Ritsu ASile laenu ja püüavad HKT Äri OÜ kaudu seda laenu tagasi saada,” lisas Varul, kelle sõnul jäid kõik teised Ritsu ASi võlausaldajad oma rahast ilma.
Kohus: tegevus viitab vähemalt ränkadele juhtimisvigadele
Kohtunik Ülle Raag leidis, et kohtule on esitatud piisavalt andmeid, mis kinnitavad, et:
- Võlgnikettevõtte Ritsu Loghomes on maksejõuetu.
- Võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse.
Kohtu hinnangul viitab Ritsu Loghomesi juhatuse tegevus vähemalt rasketele juhtimisvigadele.
“Pärast Harju Maakohtus hagi tagamise määruse tegemist 27. detsembril 2022 on toimunud uus ettevõtete üleandmise voor,” märkis Raag. “Seejuures on uutel tekkivatel ettevõtetel samad seaduslikud esindajad koos mõne lisandunud isikuga. See viitab kooskõlastatud tegutsemisele, mis on toimunud vastavalt äriühingute vastu algatatud kohtumenetluse kulgemisele. Need on asjaolud, mis tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus.”
Kohtudokumentide esitamisega venitatakse
Kohtu otsusega pidi Ritsu Loghomes OÜ esitama ajutisele haldurile eelmise majandusaasta aruande koos ülevaatega finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta hiljemalt 10. jaanuariks.
Kohus määras Ritsu Loghomesi ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaadi ja advokaadibüroo Eipre & Partnerid juhtivpartneri Terje Eipre.
Eipre & Partnerid esindaja Merit Tammik ütles Ehituslehele, et Ritsu Loghomes OÜ dokumente nõutud kuupäevaks ei esitanud ja põhjendas hilinemist ettevõtte esindaja vandeadvokaat Rene Varuli puhkusega. Tammiku sõnul lubas Ritsu Loghomes vajalikud andmed esitada 17. jaanuaril.
Lisaks pole ettevõtte esindajad võimaldanud Tammiku sõnul tutvuda ettevõtte varade või tootmisega, väites, et mingit tootmist ega varasid ettevõttel pole.
Ajutisel pankrotihalduril tuleb kohtule esitada aruanne ning arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta hiljemalt 9. veebruariks.
AS Ritsu asutati 1991. aastal. President Kersti Kaljulaid külastas ettevõtet 2017. aastal, kui firma eksportis kaks kolmandikku toodangust (Hollandisse, Norrasse, Saksamaale, Prantsusmaale, Marokosse, Korea Vabariiki, Itaaliasse ja Jaapanisse). Samal ajal oli ettevõte juba kahjumis.
Allik sai ettevõtte omanikuks 2018. aastal. Samal aastal läks ettevõte saneerimisele ja aasta hiljem see likvideeriti.
Info ligi 65 000 ehitusobjekti kohta
