Saku Gümnaasiumi põhikooli õppehoone ja spordikeskuse ühe sisearhitekti Pille Lausmäe-Lõokese sõnul hoidsid nad kujunduses teadlikult lihtsat joont ja vältisid üle disainimist. “Jätsime lastele mõtte- ja tegutsemisruumi,” rääkis ta.

Sisearhitektuur peab olema arhitektuuri orgaaniline osa, jätk, arvab Lausmäe-Lõoke. Nii püüdis ta koos sisearhitektide Gerly Vaikre ja Mariel Tõllaga ka Saku uue kooli siselahendust luues respekteerida arhitektide nägemust hoonest, mida iseloomustavad avarus ja avatus, läbi maja kulgevad pikad vaated ning naturaalsed materjalid nagu kivi ja puit. Samuti oli nende jaoks oluline järgida sobivust Saku üldisesse arhitektuursesse keskkonda, pidades eelkõige silmas Valve Pormeistri loodud hooneid.

Koos või omaette – igaüks leiab koolimajas oma puhkenurga

Koolimajal puudub otsene keskkoht, nii-öelda süda. Suurde hoonesse on sisearhitektid loonud mitmeid erineva iseloomuga alasid, et igaüks leiaks endale tundide vahel puhkamiseks sobiva paiga.

Lausmäe-Lõokese sõnul soovisid nad vältida nüüdseks juba standardseks muutunud lahenduste nagu istumispesade kasutamist. See ei tähenda, et õpilastel poleks avarates ruumides kohti, kus omaette olla. Erinevate mööblimoodulite abil saavad noored puhkenurki ka ise moodustada.

“Soovid olla koos teistega, istud astmestikul ja suhtled või vaatad koolielu kõrvalt. Soovid olla omaette, istud vaiksemas alas raamatukogu ees. Soovid täitsa eralduda, leiad ümmarguse pesa koridoris. Soovid kambakesi olla, liigutad pesad kokku,” kirjeldas ta võimalusi.

Tellija soovis, et materjalid ja mööbel oleksid vastupidavad ja kergesti hooldatavad

Põhilise viimistlusmaterjalina on hoone interjööris kasutatud männipuitu, peamiselt CLT-plaate, millest on muuhulgas valmistatud klassiruumide akende ümbrused koos istumistasapindadega. Põrandaid katab üldaladel LVT-laudis, klassiruumides linoleum.

Hoone keskmist osa, kuhu jäävad köök ja spordisaalikompleks, ümbritseb tellissein. “See on taotluslik ja toetas arhitektide visiooni hoone karakterist,” märkis Lausmäe-Lõoke.

“Kuidas kõik kokku õnnestus, näitab aeg, kuid ka fakt, et lapsed ei taha pärast kooli koju minna.”

Sisearhitekt Pille Lausmäe-Lõoke.

Erilist tähelepanu on koolimajas pööratud akustikale. Kõikides ruumides, kaasa arvatud klassiruumides ja üldaladel, on kasutatud akustilisi ripplaesüsteeme, akustilist krohvi ja akustilisi plaate.

Projekteerimise käigus soovis tellija, et interjööris kasutatavad materjalid ja mööbel oleksid kergesti hooldatavad ja ekspluatatsioonis vastupidavad. “Kuna suurem osa mööblist on valmistatud erilahendusena, siis kaasneb sellega suur projekteerijapoolne vastutus,” tunnistas Lausmäe-Lõoke. “Kuidas kõik kokku õnnestus, näitab aeg, kuid ka fakt, et lapsed ei taha pärast kooli koju minna.”

Klassi- ja sööklamööbli valikul osutusid määravaks disain ja päritolu

Klassiruumide toolid ja lauad, sööklamööbli ning paiguti ka pehme koridorimööbli valmistas Kitman Thulema meeskond. Sisearhitekti sõnul valiti tootja eeskätt hea disaini ja asjaolu tõttu, et tegu on kodumaise ettevõttega.

“Suuna andis kätte sisearhitekt, kes oli välja valinud mudelid. Meie arendasime ja mugandasime toole ja laudu vastavalt Saku kooli soovidele,” kirjeldas koolimööbli valmimist ettevõtte müügi-projektijuht Triin Hatsukov. “Pille Lausmäe büroo on juba nii palju koole teinud, et meil ei olnud seal midagi lisaks soovitada. Kui juba sisearhitektuurne projekt on väga hästi läbi mõeldud, läheb edaspidi ka meil kõik ladusalt. Sisend – kirjeldused ja tooted –, mis meile tuli, oli selge ja arusaadav.”

Kooli jaoks valitud lauaplaadid on kaetud laminaadiga, mis peab vastu ka veidi jõulisemale kasutamisele. Toolide istmed on valmistatud vineerlaminaadist, mis võimaldab tootmise käigus istmele ergonoomilise vormi anda.

Õpilastele meeldib koguneda söögiala kõrgemate laudade ümber

Suurimaks väljakutseks nimetas Hatsukov mööblikomplektide mahutamist klassiruumidesse. Kuna klassid on väikesed, oli tarvis tellija soovil lahendada, kuidas lauad-toolid sinna mahuksid, ja nii loodi erimõõdus koolimööbel.

Koolide puhul on erilahenduste tegemine tema sõnul tavaline. “Saame kliendile vastu tulla ja teha vastavalt vajadusele tooteid,” rääkis ta. “Meil on majas suur kogemus ja targad tehnikud, kes teevad oma töö ära ja minu meelest tulevad välja täpselt samasugused tooted, nagu sisearhitekt on soovinud.”

“Ka söögiajal täituvad kõigepealt kõrgemad kohad ja siis muud istumiskohad söögialal.”

Kitman Thulema müügi-projektijuht Triin Hatsukov.

Hatsukov käis tooteid koolimajas üle vaatamas tänavu kevadel, kui esimene õppeaasta oli lõppemas. Klassimööbli arendusega oldi tema sõnul rahul. Samuti kiideti 400 istumiskohaga sööklaosa. “Eraldi toodi välja pukktoolide ja kõrgete laudadega ala, mis pidi olema õpilaste lemmikkoht kogunemiseks,” rääkis ta sööklaosast, kuhu Kitman Thulema arendas sisearhitektide soovil oranži värvi kõrged lauad. “Ka söögiajal täituvad kõigepealt kõrgemad kohad ja siis muud istumiskohad söögialal.”

Võrreldes teiste koolimajade projektidega, kus on olnud keskmiselt umbes kaheksasada õpilaskohta, oli Saku põhikoolihoone 1200 õpilaskohaga Kitman Thulema meeskonnale suur, kuid samas väga hästi läbimõeldud projekt. “Vahel tuleb hange liiga hilja välja, aga seal oli minu arust mõnusasti aega toota ja paigaldada – kõik sujus,” kiitis Hatsukov koostööd sisearhitektide ja kooliga.

Sisearhitekt Pille Lausmäe-Lõoke soovis samuti esile tuua head ja usaldusväärset koostööd kooli direktsiooniga. “Kiitvaid sõnu peab ütlema ka ehitaja aadressil, kellega koostöös sai ka keerulisemad väljakutsed lahendatud,” lisas ta.

Saku Gümnaasiumi põhikooli õppehoone ja spordikeskuse arhitektuuri autorid on Salto arhitektid, sisearhitektuuri on loonud Pille Lausmäe Sisearhitektuuribüroo, maastikuarhitektuuri on teinud Polka. Kogu kompleksi ehituse peatöövõtja oli Nordecon ning tellija Saku Vallavalitsus.