Saku Gümnaasiumi põhikooli õppehoone ja spordikeskuse kandekonstruktsioonide betooni- ja montaažitööde eest vastutanud Maru Betoonitööde meeskond valas objektile kokku ligi 2450 kuupmeetrit betooni, paigaldas 2157 monteeritavat elementi ning ehitas konstruktsioonidesse pea 230 tonni armatuurterast.

“Sellised mahud nõuavad väga head ettevalmistust, täpset logistikat ja tugevat meeskonnatööd,” rõhutas Maru Betoonitööde projektijuht Juri Klimenko. Ettevõtte meeskonnale oli Saku uue koolikompleksi ehitamine tehniliselt väga mitmekesine protsess, mis hõlmas hoonete kandekonstruktsioonide rajamist vundamentidest katuseni.

Projekti raames tuli neil ehitada monoliitsed betoonkonstruktsioonid, monteerida raudbetoon- ja teraskonstruktsioonid ning teostada nende monolitiseerimine. Lisaks rajasid nad tugimüürid ja välistrepid ning paigaldasid oma töömahus koolimaja söökla, võimla ja varikatuse puitkonstruktsioonid.

Liitkonstruktsioonide ehitamisel nõudis põhjalikku planeerimist iga sõlm

Betoonist, terasest ja liimpuidust koosneva liitkonstruktsiooni ehitamist peab õppe- ja spordikompleksi ehitust juhtinud Nordeconi objektijuht Gunnar Kangur ka betoonitööde üheks väljakutseks. “Igal konstruktsioonitüübil on erinevad täpsusnõuded ning projekteerimisel ja ehitamisel peab arvestama ka teiste konstruktsioonitüüpide nõuetega,” põhjendas ta. “See sunnib põhjalikumat planeerima iga sõlme enne teostust, et tervik toimiks.”

Klimenko sõnul on niivõrd mahuka ehitusprojekti puhul kõik protsessid omavahel seotud. Betoonitööd sõltuvad projekteerimisest, elementide tootmisest, tarnetest, kraanade tööst, teiste alltöövõtjate valmisolekust ning paljudest teistest teguritest. Saku kooli projektis oli selliseid samaaegset koordineerimist nõudvaid protsesse tavapärasest rohkem.

Osa monteeritavatest elementidest toodeti väljaspool Eestit, mistõttu oli tarnete ajastamine kogu ehituse seisukohalt väga oluline. “Samal ajal toimus mitme konstruktsioonisõlme ja tehnilise lahenduse täpsustamine ning ümberprojekteerimine paralleelselt ehitusega,” meenutas ta. “Sellised olukorrad nõuavad kiireid otsuseid ja väga head infovahetust kõigi osapoolte vahel.”

Täiendava väljakutse esitasid talvised ilmastikuolud

Betoonkonstruktsiooni põhimahu platsitöödele lisas raskusi 2023.-2024. aasta külm ja lumerohke talv. Nordeconi meeskond pidi tagama objektil igapäevase liikumisteede korrashoiu, et kõik tarned saaksid toimuda. Samas oli ka päevi, kui tootjatel polnud võimalik betooni tarnida.

“Monoliitbetooni tööde protsess ise on madalamate temperatuuridega aeglasem, mis mõjutab kohe planeeritud betoonelementide tarnegraafikut ja töödegraafikut tervikuna,” rääkis Kangur. “Sellest tulenevalt pidime kohe betoonelementide tarneid ümberkorraldama ja leidma täiendavaid võimalusi ehitustööde kiirendamiseks.”

Klimenko rääkis, kuidas talvetingimused muutsid monteeritavate elementide monolitiseerimise väga keeruliseks, kuid kvaliteeti ei saanud jätta ilmast sõltuma. Nii vastutas Maru Betoonitööde tiim ka betooni kütmise, järelhoolduse ja kvaliteedikontrolli eest.

Projektijuhina otsustas Klimenko keskenduda talveperioodil ainult nende sõlmede ja konstruktsioonide monolitiseerimisele, mis olid ehitusprotsessi jätkumiseks kriitilise tähtsusega. Ülejäänud monolitiseerimistööd planeeriti teadlikult ümber kevadisesse perioodi, kui ilmastikutingimused võimaldasid tagada nõutava kvaliteedi.

“Tagantjärele võin öelda, et see otsus õigustas end täielikult – ehituse üldine töövoog säilis ning kvaliteedis ei tulnud teha kompromisse,” tunnistas ta. “Siinkohal tunnustan peatöövõtjat Nordecon AS-i. Tänu professionaalsele meeskonnale, kiiretele otsustele ja heale koostööle suutsime keerulised olukorrad ühiselt lahendada ning hoida projekti õigel kursil.”

Kõige vastutusrikkam oli arhitektuurse betooni valamine

Projekti üheks huvitavamaks, ent ka vastutusrikkaimaks tööetapiks peab Klimenko väliste arhitektuursete betoonkonstruktsioonide rajamist, eelkõige mustast pigmenteeritud betoonist valatud väliskoorikuid ja tugimüüre.

“Juba tavapäraselt on selliste nähtavate betoonpindade rajamine tehniliselt nõudlik töö, kuid pigmenteeritud betoon seab kvaliteedile veelgi kõrgemad nõuded,” põhjendas ta. “Selleks, et saavutada arhitekti poolt kavandatud lõpptulemus, pöörasime erilist tähelepanu raketise kvaliteedile, betoonisegu käsitlemisele ning kogu betoneerimisprotsessile.”

Klimenko märkis, et kõige olulisem oli säilitada betooni loomulik tekstuur ning tagada, et must pigment jaotuks kogu konstruktsioonis ühtlaselt. See eeldas väga täpset töökorraldust, sest isegi väikesed kõrvalekalded betoneerimise tehnoloogias võivad mõjutada valmis pinna tooni ja visuaalset kvaliteeti.

Nordeconi objektijuht Gunnar Kangur nimetas mõjutavatest teguritest ilma, õhuniiskust, töövõtteid ja kaitsmist, ning nentis, et suurte pindade puhul on õige tooniühtluse tagamine alati väljakutse.

Nõudlikud olid mõlemad osapooled

Koostöö Maru Betoonitöödega oli Kanguri hinnangul professionaalne. Oluline oli, et üheskoos leiti ka kitsaskohtadele lahendused. “Nõudlikud olime mõlemad ning tulemuses on see ka kindlasti näha,” kiitis ta. Eraldi tõi ta välja, et Maru Betoonitööde meeskond hindab oma töölisi kõrgelt ning pöörab suurt tähelepanu tööohutusele.

Maru Betoonitööde projektijuhi Juri Klimenko sõnul on nende meeskond sarnaste suurte ja tehniliselt nõudlike objektide elluviimisel harjunud töötama keerulistes tingimustes, leidma praktilisi lahendusi ning pidama kinni nii kvaliteedinõuetest kui ka kokkulepitud tähtaegadest. “Selliste objektide puhul tunnetan vastutust eriti selgelt ning see motiveerib mind igapäevaselt andma endast parima,” rääkis ta. “Olin objektil iga päev alates ehituse algusest ning nägin, kui oluline oli pidev suhtlus peatöövõtja, projekteerijate, elementide tootjate ja meie oma meeskonna vahel.”

Klimenko hinnangul mõistis peatöövõtja Nordecon väga hästi, kui oluline on erinevate töövõtjate tegevuse koordineerimine. Eesmärk ei olnud ainult oma tööde juhtimine, vaid selliste tingimuste loomine, et kõik objektil töötavad partnerid saaksid oma tööd teha võimalikult efektiivselt ja kvaliteetselt.

Klimenko usub, et just kõigi koostööpartnerite avatud suhtlus, vastastikune lugupidamine ja usaldus olid üheks oluliseks põhjuseks, miks Saku kooli projekt kulges edukalt.

Saku Gümnaasiumi põhikooli õppehoone ja spordikeskuse arhitektuuri autorid on Salto arhitektid, sisearhitektuuri on loonud Pille Lausmäe Sisearhitektuuribüroo, maastikuarhitektuuri on teinud Polka. Kogu kompleksi ehituse peatöövõtja oli Nordecon.