Hoolimata sellest, et plaanile on vastu nii kohalik võim kui ka ameti enda ekspertkomisjon, koostas Muinsuskaitseamet valitsusele kinnitamiseks eelnõu, millega Valga linnasüdames muinsuskaitseala likvideeritaks.

Möödnud sügisel Valga vallaarhitekti kohalt Tartu linnaarhitektiks siirdunud Jiří Tintěra ütles, et saab aru, et Muinsuskaitseamet on alarahastatud ja tunneb asutusele kaasa neile pandud ülesannete hulga pärast, aga Valga ei peaks olema hind mida selles olukorras makstakse. Tema nägemuses on peamine põhjus, miks Valga keskuse kaitsmisest loobuda tahetakse, just selles, et ametil pole piisavalt ressursse oma töö tegemiseks.

Muinsuskaitseameti ehituspärandi kaitsekorralduse juht Kaire Tooming lükkas selle väite ümber ja kinnitas, et põhjus, miks Valga kesklinnas tahetakse muinsuskaitseala lõpetada, on selles, et seal napib kaitstavat ja ala seisukord on pidevalt halvenenud. Ta kinnitas, et linnas tegutsev Muinsuskaitseameti Valgamaa nõunik jääb sinna ka pärast ala kadumist.

Eestis on muinuskaitse all 11 linna südamed: esimene muinsuskaitseala loodi Eestis 1968. aastal Tallinna vanalinnas (see oli ka üks esimesi Nõukogude Liidus), 1973. aastal võeti kaitse alla Kuressaare, Pärnu, Tartu, Paide, Rakvere, Võru, Haapsalu, Lihula ja Viljandi ajaloolised linnasüdamed ning 1995. aastal sai muinsuskaitseala ka Valga.

2019. aastal hakkas kehtima uus muinsuskaitseseadus, kus on kirjas, et nelja aasta jooksul ehk eelmise aasta 30. aprilliks pidanuks kõik linnasüdamed saama uued kaitsekorrad. Selleks ajaks oli valitsus ainsana kinnitanud Pärnu kaitsekorra, kuid Tooming kinnitas suve lõpus Ehituslehele, et protsessiga ollakse lõpusirgel ka teistes linnades.

Tintěra sõnul Valga puhul selle tööga ei alustatudki, vaid 2022. aasta lõpus saabusid vallavalitsusse ameti esindajad Toominga koostatud analüüsiga, mis ütles, et Valga linnasüdame muinsuskaitseala tuleks kaotada.

Muinsuskaitseametis koostatud eelnõus põhjendatakse otsust sellega, et ajaloolise hoonestuse asendamine asustusmustrit mittejärgiva hoonestusega on lõhkunud ajaloolise tänavate- ja krundistruktuuri ning märkimisväärne hulk ajalooliste hoonete lammutamisest tekkinud tühimikke linnaruumis ei võimalda tunnetada Valga linnatuumiku muinsuskaitseala tervikliku ajaloolise linnakeskkonnana.

“Valga linnatuumiku muinsuskaitsealal on väärtusliku hoonestuse kontsentratsioon väga madal, enamik väärtuslikke hooneid on eraldi mälestised,” seisab eelnõus. “Tänane muinsuskaitseala ei ole tajutav tervikliku 1940. aastaks välja kujunenud struktuuri ja hoonestusega piirkonnana. Hilisemad muudatused ei ole terviklikult lõpuni viidud ja seetõttu ei saa Valgat käsitleda ka hea näitena 1950.–1980. aastate linnaplaneerimisest.”

Tintěra sõnul kehtis sama kirjeldus ka 1995. aastal, kui Valga linnasüda kaitse alla võeti.

Tooming selle väitega ei nõustunud ja meenutas, et 2005. aastal kärbiti ala suurust, sest linn lasi seal ehitada ajalooliste hoonete asemele kaubanduskeskuse ja selle osa kaitsmine kaotas mõtte. Ta avaldas imestust, et kui varasemalt nägi linn muinsuskaitsealas probleemi, siis nüüd ei taheta sellest loobuda.

Märk riigi lahkumisest

Kui amet muinsuskaitseala likvideerimise plaani vallavalitsusele ja -volikogule tutvustas, siis olid mõlemad kaitseala kaotamisele vastu. Tintěra meelest tundsid inimesed kohalikus omavalitsuses, et see on järjekordne samm, millega riik ääremaalt taandub.

Tintěra rääkis, et linna uut üldplaneeringut tehes koostasid nad koos Muinsuskaitseametiga ka muinsuskaitse eritingimused. Need valmisid enne uut muinsuskaitseseadust, kuid olid ehitatud üles sarnaselt uute kaitsekordadele, kus kaitsealal olevad hooned on saanud A-, B- või C-kategooria ehk suur osa kaitsekorra vormistamiseks oli tehtud.

Tintěral on Muinsuskaitseameti otsusele kaks etteheidet:

• Protsessi läbipaistmatus. Tintěra rääkis, et kui nägi muinsuskaitseala likvideerimist soovitavat analüüsi, siis võttis ühendust Muinsuskaitseameti peadirektoriga, kes talle suuliselt lubas, et ka omavalitsus kaasatakse arutellu, aga seda tegelikult ei juhtunud.

• Puudulik analüüs. Tintěra arvates pole siiani analüüsitud, mida otsus tähendab Valga kesklinna arengule. “Kui see uus kord aitab linna arengule kaasa, siis muidugi tuleb sellega edasi minna,” lausus Tintěra, kelle meelest sellele küsimusele vastust pole otsitud.

Tintěra rääkis, et Valga vajanuks Tallinna vanalinnast oluliselt paindlikumaid tingimusi, mis arvestanuks sellega, et linna elanike arv kahaneb ja raha on vähe, aga ta ei usu, et ala kaotamine linnasüdamele hästi mõjub, sest tänu muinsuskaitsealale on linn saanud ka toetusi. Ta tõi näiteks Norra fondi toel praegu käiva linna vanima maja renoveerimise, mille jaoks linn sai pool miljonit eurot toetust. “Meil on tekkinud ka investorid, kes otsivad just vanu väärikaid hooneid ja kelle jaoks muinsuskaitse on oluline,” märkis ta.

Plaani vastu ka ekspertkomisjon

Muinsuskaitseamet küsis 2022. aasta lõpus Valga linnatuumiku muinsuskaitseala kohta arvamust ka ametit nõustavalt ehitismälestiste eksperdinõukogult, mis asus seisukohale, et pigem ei toeta muinsuskaitsealaks olemise lõpetamist, sest näeb selles negatiivset pretsedenti ja kaitsekord annab võimaluse alal paindlikumaks muinsuskaitse korraldamiseks.

Nii ekspertkomisjoni kui ka omavalitsuse vastasseisust hoolimata otsustas amet plaaniga edasi liikuda. Põhjendustena on amet välja toonud:

• Eesti muinsuskaitsealadeks tunnistatud linnasüdamete hulgas on Valgas kõige vähem säilinud ajaloolist asustusmustrit ja krundistruktuuri.

• Linna südames on säilinud vähesed ajaloolised hooned (enamus neist on üksikmälestistena riiklikult kaitstud), linnapildis domineerivad nõukogudeaegsed korrusmajad ning ajaloolise hoonestuse lammutamisel tekkinud tühjad krundid.

• Lisaks domineerivad Valga puhul lähiminevikus linnaplaneerimises tehtud otsused, mis mõjutavad oluliselt muinsuskaitseala terviku tajumist. Tegemist ei ole esinduslikuma ja paremini säilinud linnatuumikuga Eestis.

• Valga muinsuskaitseala erisus teiste muinsuskaitsealadega võrreldes on see, et muinsuskaitsealal ja kaitsevööndis on palju mälestisi (alal 22 ehitismälestist, kolm ajaloo- ja ehitismälestist ning kaitsevööndis neli ehitismälestist) ehk väärtuslikum hoonestus on kaitstud läbi mälestiseks olemise ja muinsuskaitseala täiendavateks piiranguteks pole vajadust.

Eile avaldatud eelnõuga saavad kohalikud tutvuda ja selle kohta arvamust avaldada 11. märtsini. Eelnõu avalik arutelu, kus Muinsuskaitseamet tutvustab eelnõudele esitatud arvamusi ja vastuväiteid ning ameti seisukohti, toimub 4. aprillil.

Tooming ütles, et Muinsuskaitseamet soovib muinsuskaitseala lõpetamisega edasi liikuda, aga lõpliku otsuse teevad kultuuriministeerium ja valitsus, kellele edastatakse lisaks ameti arvamusele ka teiste osapoolte seisukohad.