Eelmise aasta augustis juhtis Eesti Arhitektide Liit Tallinna Haigla Arenduse Sihtasutuse tähelepanu projekteerimishanke eelprojekti madalale arhitektuurikvaliteedile ning siis jõuti kokkuleppele, et eelprojekt vajab sõltumatut rahvusvahelist arhitektuuriekspertiisi, millest saab hanke alusdokument ning mis muudab olulisel määral hanke lähtedokumente.

Ekspertiisi lähteülesande koostasid Tallinna Haigla Arenduse SA, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ruumiloome osakond ja Eesti Arhitektide Liit koostöös. Rahvusvahelise avaliku hankega tellitud ekspertiis, mille tegid Soome arhitektid NHG Finland Oy, sai valmis tänavu märtsis, ent seni pole seda avaldatud ega Tallinna Haigla projekteerimishankele lisatud, vaatamata lähenevale projekteerimishanke tähtajale 5. mail. 

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL) ja Eesti Arhitektide Liit (EAL) leiavad, et Tallinna Haigla projekteerimise hanke tähtaega tuleb pikendada, hanke tingimusi korrastada ning hanke lähtematerjalide hulka tuleb lisada rahvusvaheliste ekspertide eelprojekti ruumilahenduste kvaliteedi ekspertiis.

“Leiame, et sajandi suurima projekteerimishanke sellisel kujul korraldamine kujutab endast olulist riski lõpptulemuse saavutamisele ning võib viia olukorrani, kus hanke võidab ettevõte, kes on riske ebapiisavalt hinnanud, mis omakorda päädib töö ebakvaliteetse teostamise või projekti lõpetamisega maksumaksja jaoks ebamõistlikult kõrge hinnaga,” ütles EKELi juhatuse liige Oliver Napits.

“Avaliku huvi esindajatena tunneme muret, et praeguste tingimustega hangitakse 19 miljoni euro eest 187 114 m2 hoone mittetoimiva vana lahenduse vormistamist. Sealjuures ei ole Tallinna haigla juhtkond nõustunud avalikustama avaliku hankega tellitud ruumikvaliteedi ekspertiisi, mis pidi olema teejuht ebakvaliteetse eelprojekti puuduste kõrvaldamiseks. Tulemuseks on nii pakkujate aja kui ka maksumaksja raha raiskamine,” lisas EALi president Aet Ader.

Vaja on analüüsi ja ekspertiisi

EAL leiab, et eelprojekti probleemkohtade parandamiseks peavad projekteerimishankes osalejad esitama kavandi, mille osakaal hindamiskriteeriumites peaks moodustama 20% ning mida peab hindama professionaalne žürii. Just kavand näitab, kas ja kui sisuliselt oskab pakkuja ekspertiisis välja toodud ruumilahenduse vead parandada. 

Tänased nõuded – 50% hind ja 50% pädevused – võivad tuua formaalselt tugeva partneri, kuid kes tegelikult ei pruugi osata ekspertiisis esiletoodud probleemidele lahendusi välja pakkuda või ei pruugi pakkuja olla valmis muudatusettepanekuid üldse sisse viima, sest hanke juures puudub probleemkohti analüüsiv ekspertiis. 

“Tegemist on riigihangete põhinõude täitmisega, mis sätestab, et hanke maht peab olema kõigile osalejatele üheselt selge.”

“Hanget on vaja oluliselt paremaks ja selgemaks muuta, kõrvaldades vastuolud ja puudujäägid nii hanke tingimustes, lepingu tingimustes ning lähteülesande ehk ruumilise kvaliteedi nõuetes,” on liidud seisukohal.

“Ruumilahenduste kvaliteeti analüüsiv ekspertiis tuleb hankele kindlasti lisada, et projekteerimishankes osalejad saaksid täpselt aru, milliseid kohti projektis nad parandama peavad ning kui mahukaks võivad kujuneda ümberprojekteerimise lisatööd,” selgitas Ader. 

“Tegemist on riigihangete põhinõude täitmisega, mis sätestab, et hanke maht peab olema kõigile osalejatele üheselt selge, mis tagaks võrreldavad pakkumised,” lisas Napits.

Puudujäägid alusdokumentides

EKEL toob esile ka asjaolu, et hanke alusdokumentides esitatud töövõtulepingu projekt ei kohtle lepingupooli võrdselt ning vaatamata mitmete valdkonna spetsialistide sh EKELi poolt riigihangete registri kaudu ja otse sihtasutuse nõukogule aegsasti edastatud ettepanekutele ei ole hankija pidanud vajalikuks seda korrigeerida. 

“Meile teeb muret näiteks see, et lepingus ei ole selgelt määratud töömahud ning tellijal on võimalus töömahtu suurendada ilma kokkuleppeta tööde teostajaga. Töövõtja peab asuma lisatöid tegema teadmata, kas ta saab selle eest lisatasu ja kas lepingu tähtaega pikendatakse. Samuti ei ole selgelt määratud leppetrahvide rakendamine, mis põhineb hetkel subjektiivsel hinnangul ning ei vasta turu standardile. Nii mahukas projekt ei saa põhineda tüüptingimustega lepingul; leping vajab olulisi tehnilisi ja õiguslikke täiendusi,” selgitas Oliver Napits.

2021. aasta suvel viidi Tallinna Haigla projekteerimiseks läbi riigihange, kus edukaks osutus ühispakkujate ATIproject srl ja 3TI Progetti Italia Ingeneria integrata S.p.A. pakkumus ning novembris 2021 sõlmiti projekteerimisleping. Märtsis 2024, peale eelprojekti staadiumi teostamist, lõpetasid sihtasutus ja projekteerija lepingu poolte kokkuleppel.

Käimasolev projekteerimishange otsib uut partnerit, kes teostaks edasiseprojekteerimise põhiprojekti ning arhitektuurse ja sisearhitektuurse tööprojekti mahus.

Ehitusluba vanale lahendusele väljastatud ei ole.