Eesti perefirma Bauroc, kes on Põhja-Euroopa suurim poorbetoontoodete valmistaja, tuli eelmisel aastal välja uue tooteperega, mille süsiniku jalajälg on raudbetoonpaneelist 10 korda väiksem, kuid ettevõttel on veelgi ambitsioonikam plaan jõuda CO₂-neutraalsete või lausa negatiivse jalajäljega materjalide tootmiseni.

Bauroci juhatuse liige Margus Oja rääkis, et nende toodetel on olemas sõltumatute audiitorite keskkonnamõju deklaratsioonid, mida saab kasutada ehitistele BREEAM ja LEED sertifikaadi taotlemisel.

Oja tõi näiteks Tallinna kesklinna kerkiva Golden Gate’i ärihoone, kus kasutati bauroc ACOUSTIC tooteid, mille keskkonnamõju sertifikaate arendaja kasutas peatselt valmivale majale LEED Platinum sertifikaadi taotlemisel. 

Oja tõdes, et paraku deklaratsioonis toodud näitajaid veel ei jälgita – piisab andmete reeglitekohasest avaldamisest ja nii võib jätkusuutliku hoone sertifikaati püüdval ehitusel täna kasutada ka väga suure jalajäljega toodet.

Riigi Kinnisvara hoonete keskkonnasäästlikkuse arendamise projektijuht ja Tallinna tehnikaülikooli doktorant Kadri-Ann Kertsmik nentis, et hoonetele rohesertifikaatide jagamisel pole materjalide jalajäljel praegu olulist kaalu, kuid see info on siiski oluline ja vajadus teemaga tegeleda kasvab.

Pangad juba küsivad arvutusi

Kertsmik tõi välja, et näiteks pangad küsivad laenutaotluses arvutusi, kuidas kavatseb arendaja hoone ehitusel ja kasutamisel heiteid vähendada, ning sellest sõltub ka laenuintress. Tema sõnul küsib oma projektides süsiniku jalajälje arvutusi ka Riigi Kinnisvara, sama on teinud Tallinna linnavaraamet.

Eelmisel kevadel kehtestas Euroopa parlament direktiivi, mis seab lisaks energiatõhususe nõuetele sisse madalsüsinikehitust soodustavad kohustused. Alates 2028. aastast tuleb Eestis arvutada hoone olelusringi süsinikujälg püstitatavatele hoonetele, mille kasulik põrandapind on üle 1000 m². Kaks aastat hiljem, 2030. aastal hakkab sama kohustus kehtima kõigile ehitatavatele hoonetele ning siis seatakse sisse ka hoone süsiniku jalajälje piirväärtused.

Kertsmiku sõnul jaguneb ehituse jalajälg kaheks: ehitusmaterjal ja hoone kasutusaja jooksul kulutatav energia. 50:50 jaotus kehtib hoone 50aastase kasutuse korral – kui aga hoone eluiga on lühem, on materjalide kaal jalajäljes suurem. Kui hoone on rajatud vastupidavatest materjalidest ja projekteeritud nii, et selle kasutust saab lihtsasti muuta, pikendab see hoone eluiga ja vähendab materjalide jalajälje osakaalu.

Mida kergem hoone, seda madalam süsinikujälg

Materjalide jalajälje puhul on üheks kuldreegliks, et mida kergem hoone, seda madalam süsinikujälg. Oja sõnul on bauroci näitajad võrreldes alternatiivsete toodetega väga head, sest tänu poorsele struktuurile on toormaterjalide kulu kordades väiksem võrreldes teiste kivimaterjalidega.

Bauroci plokkide süsiniku jalajälg on 121–180 kg CO₂/m³ ning sillustel ja paneelidel 184–221 kg CO₂/m³, mis on raudbetoonpaneelide vastavast näitajast kordades väiksem. Raudbetoonpaneeli jalajälg on 410 kg CO₂/m³.

Eelmisel aastal tuli Bauroc välja uue tooteperega GREEN, mille plokkide ja vaheseinaplaatide jalajälg on 40 kg CO₂/m³ ehk raudbetoonpaneelist enam kui 10 korda väiksem.

Oja selgitas, et rohetootel on näitaja alla viidud sellega, et suure jalajäljega tsemendi ja lubja asemel kasutatakse plokkides teisest toorainet.

Baurocil on plaan poorbetooni tootmisel jõuda süsinikneutraalsuseni. Vahe-eesmärk on 2030. aastaks vähendada jalajälge 30% võrra ja 2050. aastaks saavutada plokkide tootmisel ja kasutamisel süsinikuneutraalsus.

Bauroci sammud süsinikuneutraalsuse saavutamiseks põhinevad Euroopa Poorbetooni Assotsiatsiooni liikmete tegevuskaval:

• Ettevõte kasutab tootmises roheenergiat. Kolmandik aastasest elektritarbimisest kaetakse kohapeal toodetud päikeseelektriga, ülejäänud 2/3 vajalikust elektrienergiast on 100% sertifitseeritud roheenergia.

• Jäätmevaba tootmine ehk kõik tootmisjäägid suunatakse taaskasutusse.

• Tootmisel tekkiv soojusenergia taaskasutatakse auru tootmiseks ning tehase kütteks ja vee soojendamiseks.

• Vee taaskasutus. Tootmisvesi kanalisatsiooni ei jõuagi ja autoklaavide kondensvesi kogutakse.

• Lubja- ja tsemendikulu vähendamine. Teisest toorainet kasutatakse kõigis tooteretseptides. GREEN plokkide ja vaheseinaplaatide tootmisel on tsement ja lubi tooteretseptis täielikult asendatud teisese toorainega

• Pakkematerjalide ja tootmise kulumaterjalide taaskasutus. Plokkide puitaluseid kasutatakse niikaua, kuni need on vähegi parandatavad. Kasutuskõlbmatud puitalused viiakse kohalikule katlamajale kütuseks. Eesti Pakendiringlus kogub platsidelt kokku kõik pakkekiled ning võtab vastu ja töötleb ringi kõik tehases tekkivad pakkematerjalide jäägid (papp, plastik, kile).

• Sel aastal toob Bauroc turule poorbetooni jäätmete ehitusobjektidelt kogumise teenuse. Bauroci spetsiaalsetesse kottidesse (big-bag) kogutud materjal purustatakse ja taaskasutatakse toormaterjalina uue poorbetooni valmistamiseks.

• Transport. Ettevõttel on plaan täielikult üle minna madala süsiniku jalajäljega transporditeenuse kasutamisele.

Kõik need sammud vähendavad Bauroci toodete jalajälge, kuid ettevõte usub, et poorbetoonist võiks saada negatiivse jalajäljega toode. Kuidas?

Bauroc kuulub Euroopa Poorbetooni Assotsiatsiooni, mis veab uuringuid, et täpsustada poorbetooni võimet siduda CO₂. Liit näeb, et poorbetooni jalajälge saaks väheneda 43% ja muuta toode süsiniknegatiivseks.

Bauroc müüb tooteid nelja kaubamärgi all:

• bauroc ja roclite – poorbetoontooted;

• jämerä – poorbetoonist terviklahendusena valmivad elamud;

• silroc – silikaatbetoontooted, plokid ja tellised.

Bauroci konsolideeritud aastakäive oli 2023. aastal 59 miljonit
eurot ja firma andis tööd 220 inimesele. Ettevõttel on neli kaasaegset tehast Eestis, Lätis ja Leedus.