Eesti suurima avaliku puithoone ehitusel valati 5200 kuupmeetrit betooni
Eile toimus Loodusmaja maa-aluse osa betoonivalu, mille käigus valati kahes jaos kokku 5200 kuupmeetrit betooni, mis moodustab tulevase hoonete komplekti vundamendiplaadi.
Hoonet ehitava Nordeconi ja tellijat esindava Riigi Kinnisvara ühises pressiteates seisab, et tegemist on mahult Eesti ühe lähiaja suurima järjestikuse vundamendiplaadi valuga.
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
Lennusadamasse Eesti Meremuuseumi vesilennukite angaari ja Noblessneri vahele kerkiv kolmest hoonest koosnev Loodusmaja valmib kliimaministeeriumi tellimisel ja Riigi Kinnisvara juhtimisel 2026. aasta sügistalvel. Valmimisel on tegemist Eesti suurima avalikus kasutuses puithoonega, mille põhikasutajaks saab Eesti Loodusmuuseum.
“Teostame siin töid hetkel kuus meetrit allpool maapinda ja kolm meetrit allpool merepinda, mis on tingimuste mõttes üksjagu väljakutsete rohke,” rääkis Nordeconi projektijuht Jürgen Jõgeva. “Hoone maa-alusele korrusele on kavandatud parkla ja erinevad tehnoruumid.”
Loodusmaja koosneb kolmest eraldiseisvast, aga omavahel maa-all ühendatud hoonest. Kompleksi kuuluvate eriilmeliste hoonete kogukõrgused maapinnast ulatuvad enam kui 20 meetrini. Kolmnurkse põhiplaaniga muuseumihoone katus on kalde all ning selle hoone kogukõrguse vahe on 10 meetrit.
Loodusmaja põhikasutaja Eesti Loodusmuuseum avab uue püsiekspositsiooniga hoone uksed 2027. aastal. Lisaks hakkavad Loodusmaja hoonetekompleksi ruume kasutama Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainvesteeringute Keskus, loodav maa- ja ruumi ühendamet (MARU), KEMIT ning mitmed teised Eesti looduskeskkonna eest hoolt kandvad asutused.
Hoonetekompleksi arhitektuurse lahenduse on loonud arhitektuuribüroo Kavakava ja ehituse peatöövõtjaks on Nordecon.
Aadressile Vesilennuki 12 rajatava loodusmaja suletud netopind on planeeritud 24 660 ruutmeetrit.