Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali sõnul muutsid langenud hinnad ja kasvanud keskmine palk kinnisvara baastaskukohasuse ehk keskmise ruutmeetri hinna ja sissetuleku suhte eelmise aasta lõpus soodsamaks.

Igor Habali sõnul on kinnisvaraturg jõudnud seisu, mil korteri taskukohasus on paranenud ka olukorras, kus laenukulud on maksimaalselt kõrged – viimased enam ei suurene ning palgakasv ületab kinnisvarahindade kasvu. 

“Mullu kolmanda kvartali seisuga sai Tallinnas ühe kuupalga eest 0,54 ruutmeetrit kinnisvara, mis on aasta tagasi sama ajaga võrreldes 0,02 ruutmeetrit enam,” rääkis Habal. “Statistiliselt kulub keskmise palgaga inimesel 50-ruutmeetrise Tallinna korteri väljaostmiseks 7,7 aastat – 2022. aasta kolmandas kvartalis oli see 8,1 aastat.”

Habali sõnul on kinnisvarasektoris praegu selgelt peamine ebakindluse allikas ja kättesaadavuse mõjutaja kõrge euribor. “Ajal, mil rahal polnud hinda, olid mõlemad taskukohasuse indikaatorid ehk ruutmeetri ja palga suhe ning laenukulu mõju pea täielikus korrelatsioonis,” kõneles ta. “Pilt muutus alates 2022. aasta juunist, mil laenuraha hind tegi läbi kiire kallinemise. Kui baastaskukohasus on viimastes kvartalites tänu kiiremale palgakasvule tõusnud, siis laenu taskukohasus jõudis eelmise aasta II poolel põhja. Alates sellest aastast hakkab see järk-järgult paranema.”

Habal rääkis, et positiivse märgina on pankade marginaalid langemas. “Pangad teevad oma marginaali osas väga soodsaid pakkumisi, mis jäävad kohati alla 1,7 protsendi,” sõnas ta. “Pikaajaliselt on euribor alati kõikuv, sõltudes keskpankade poliitikast. Kui võtta laen 20-30 aastaks, siis selle perioodi jooksul võib euribor kordades üles ja alla käia ning selles osas tavainimene suurt muuta ei saa. Samas panga enda intressi osas saab ka juba olemasoleva laenu osas küsida paremaid tingimusi ja praegu paistab selline aken olevat tekkinud.”

Habal leidis, et kuigi üldine tarbijakindlus on madal, siis võrreldes viimase paari aastaga on tänavu halbu üllatusi vähe ja igapäevased kulud nagu energia, toit ning ka finantseerimine on senisest selgemini prognoositavad.