Kinnisvarafirmade liidu konverentsil rääkis parkimist korraldava EuroParki tegevjuht Karol Kovanen, et ajutiste parklate asfalteerimine on mõnel juhul seaduse rikkumine, aga ta on siiski paaril korral seda lasknud teha ja pärast linnaosavalitsusest ka kiita saanud.

Kovaneni sõnul ajutised parkimisplatsid tolmavad ja see on probleem. Aga kui ta hakkas uurima, kas tohib platsi ajutiselt asfalteerida, siis ükski ametnik vastust anda ei soovinud ja suunas järgmise juurde. Suunamine käis kuni ta jõudis ringiga esimese ametniku juurde tagasi.

Kovanen ütles, et kui ametnik väga täpselt näpuga seaduses järge ajab, siis paljudel juhtudel on ajutine asfalteerimine ebaseaduslik ja selle eest võib munitsipaalpolitsei trahvi teha. Seaduse kohaselt peaks mitmel juhul võtma asfalteerimiseks projekteerimistingimused ja läbima kogu planeeringumenetluse. Kui ajutine parkimine on korraldatud platsil, kuhu omanik planeerib hoonet, siis peaks ta selle protsessi katki jätma ja kõigepealt tegelema asfaltplatsi planeeringuga.  

Kovanen nentis, et sellised nõuded on ebarealistlikud, arendajal pole võimalust ega huvi vahetada hoonet parkla vastu. Nii on ta paaril korral otsustanud seaduse tõlgendamise enda kätte võtta ja platsi siiski asfaldiga katnud ja hiljem ka linnaosavalitsuselt selle eest kiita saanud.

Loo rääkis Kovanen, et illustreerida, kuidas linnaametid toimivad ja miks ta on skeptiline, et linnavalitsuse ilusad plaanid liikuvuse korraldamisel teoks saavad: vastutust ei soovita võtta ja erinevad linnaametid esitavad vastukäivaid nõudeid. “Ametnikud tihti ei julge või taha otsustada, kui on kaalutlusküsimus,” lausus ta. “Kindlam on öelda ei. Võib öelda, et Tallinna bürokraatia ei toimi.”

Kovanen on 18 aastat parkimisteenusega tegelenud ja teab, et linnavalitsuses on selle aja jooksul sahtlisse kirjutatud mitu ilusat plaani ja tegevuskava, aga samal ajal on autode hulk linnas ainult kasvanud ja parkimisprobleemid süvenenud.

Kovanen tõi välja, et lisaks ametnike otsustamatusele  on probleemiks see, et positiivse programmi kõrval nagu tasuta ühistransport või rattateed, peaks poliitikutel olema julgus vastu võtta ebapopulaarseid otsuseid ja tänaval parkimist oluliselt piirama.

Kovanen tõi näiteks Mustamäe linnaosa, kus kortermajade ümber on keeruline parkimiskohti leida, aga selle asemel, et parkimine tänavatel näiteks tasuliseks muuta, otsustas linnaosavalitsus teha konkursi parkimismaja ehitamiseks, aga seda ei hakata kasutama, kui samal ajal on kodu ees parkimine tasuta. “Kindlasti oleks jõuline parkimise reguleerimine tänavatel poliitiku jaoks ebapopulaarne otsus, aga kui soovitakse piirata autostumist, soosida investeerimist parklatesse, mis ei reosta elukeskkonda, siis peab seda tegema,” rääkis ta.

Arendajatelt nõutakse liiga palju parkimiskohti

“See on kriminaalne,” ütles Kovanen juhtumi kohta, kus trammitee äärde planeeritud kortermaja juurde nõudis linn 1,5 parkimiskohta iga korteri kohta. Tema sõnul nõuab linn elumajade arendajatelt liiga palju parkimiskohti ja tekitab sellega ise autostamist.

Samas vestlusringis osalenud Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar rääkis, et kuna kohti tegelikult nii palju vaja pole, siis muudavad arendajad parkimiskohtade ostu tihti kohustuslikuks. Ta nentis, et kui inimene on koha juba ostnud, siis ta vaatab, et mis see ikka tühjalt seisab ja ostab auto.

Kovanen pakkus välja Soome eeskuju, kus mitmel pool on elurajoonides parkimine tasuta, aga näiteks neljatunnise ajapiiranguga. Tema meelest oleks see hea lahendus, sest sellega koos hakkaks arendajatele kohustuse panemise asemel turg ise parkimist reguleerima: kui arendaja leiab sellises rajoonis kodudele ostjad, kellel kohti pole vaja, siis on väga hästi, sest autode arv väheneb, aga kui ostjad siiski vajavad kohti, siis arendaja ehitab need ja leiab turutingimustel ostjad.