Haljala kooli uue õppehoone sisearhitektuuri loomisel lähtusid LÄVI sisearhitektid Kariina Kaufmann Babic ja Kersti Pilar armsa kogukonnakooli ideest, kus rõhk on mõnusal sisekliimal. See on ka põhjus, miks on koolimaja interjööris kasutatud rohkesti looduslähedasi ja naturaalseid materjale – need annavad juurde hubasust ja inimlikku mõõdet ning ühtlasi vähendavad kogu siselahenduse jalajälge.

Ühel ruumil mitu võimalust: aula, söökla või lihtsalt kogunemiskoht

2023. aasta kevade hakul õppetööks avatud Haljala koolimaja tuli küll eelarvesse mahtumise tõttu ehituse käigus oma esialgsetelt mõõtmetelt kokku tõmmata, kuid sellest hoolimata mahtusid kõik koolile vajalikud ruumid ja funktsioonid lõpplahenduses kahele korrusele meisterlikult ära. Kompaktses hoones on igal nurgal oma ülesanne ning on ka ruume, mille kasutamiseks on mitu võimalust.

Üks mitmeotstarbelisi ruume on kooli südameks olev läbi kahe korruse kõrguv aatrium, mis ühendab endas aula, söögiala või lihtsalt meeldiva vahetundides kogunemise koha. “Söökla puhul oli oluline, et see ei mõjuks liiga sööklana: mööbliosa on võimalikult ühtesulanduv ülejäänud seinaosaga, kõik lauad ja toolid on virnastatavad, et kui päriselt üritust teha, saab need ära korjata ja suurema kogunemisala tekitada,” kirjeldas Pilar.

Avaras aatriumis tekitavad õdusust lihtsad nüansid: loomulik päevavalgus valgub ruumi katuseakendest, aastaringset rohelust hoiab sisepeenar. Naturaalse ja äärmiselt vastupidava ristlõikeparketiga kaetud astmestik on üks liikumisvõimalus kahe korruse vahel, ruumikas istumiskoht kooliperele, aga ka silmatorkav ruumielement, millel iga parketitükk on risti lõigatud ja nii on looduse ilu, puusüüd näha.

Koridor kui majadevaheline sisetänav

Aatriumisse toob nii esimesel kui ka teisel korrusel läbi koolihoone jooksev sirge koridor, mille külgedel paiknevad mõlemal korrusel õppeklassid. “Mõni klassiruum astub rohkem koridori poole, mõni rohkem taha, tekitades nii koridori istumiskohtadega sopistusi,” rääkis Kaufmann Babic.

Väljaulatuvad klassiruumid järgivad Pluss Arhitektide projekteeritud hoone arhitektuuri ja koolihoone viilkatust ning tekitavad koos koridori seinu katva fassaadilaudist meenutava heleda ristkihtpuiduga tunde sisetänavast. “Teisel korrusel tunnetab majadevahelist tänaval käimist rohkem: seal on rohkem tagasiasteid ja fassaadimaterjaliga mängimist,” lisas Pilar, kuidas fassaadide eristamiseks on mõnel klassiesisel seinal loomulik puit freesitud mustriga.

Kui teisel korrusel on tänu katuseakendele õpperuumides ja koridoris külluslikult loomulikku valgust, siis esimese korruse koridori püüdsid sisearhitektid päevavalgust tuua läbi klassiruumide klaasuste. “Lisaks ei jäta klaasuksed suletud uste taga olemise muljet: kõik on näha ja tekib hoopis oma kooli tunne,” nentis Kaufmann Babic.

Minimalistlik ja neutraalne taustafoon värvikirevale koolielule

Haljala koolimaja sisearhitektuurse lahenduse üldmulje on helge. Ruumide taustafooni jätsid sisearhitektid minimalistlikuks ja neutraalseks, et lapsed ise ja nende kunstiteosed saaksid sinna vabalt värvikirevat koolielu luua. Siiski mõningaid looduslikes toonides värvilaike maja pealt leiab: mööblidetailid, koridoride sopistatud istumiskohad, söögiala kätepesuauk ning ka klassiruumidesse on valitud oma kindlad värvitoonid.

Esimesel korrusel paiknevad algkooli õppeklassid, mida saab lükandseinte abil vastavalt õpilaste arvule vajadusel kaheks jagada, said endale koduselt mõjuva kollase tooni. Teise korruse põhikooli klassiruumid on mahedat rohelist karva.

Põrandakatetest on enim kasutatud naturaalset linoleumi

Kui koolimaja siseseintel domineerib ristkihtpuit, siis põrandakatetest on enim kasutatud looduslikest toorainetest valmistatud ja mitmeid disainiauhindu võitnud Forbo linoleum ehk Marmoleum. Linaseemneõlist, puiduvaigust- ja jahust, lubjakivipulbrist ja džuudist koosnev materjal muutub ajaga põrandal aina tugevamaks. Kuna materjal on CO2-neutraalne, toetab selle kasutamine tugevalt ka jätkusuutliku interjööri ideed.

Koridoride ja aula-söökla põrandaid katab Marmoleum Cocoa, mille teevad omanäoliseks selle koostisse segatud kakaokoored. “See annab eriti mõnusa ja naturaalse tunnetuse ja ei ole üldse mitte nii valge, kui pildi pealt paistab, vaid kreemikas,” põhjendas Kaufmann Babic valikut. Lisaks on materjal väga praktiline: kakaokoored annavad linoleumile veidi säbrulise, tekstuurse välimuse ja nii ei paista iga puru kohe põrandalt välja.

Algklasside õpperuumide põrandatel on klassikalise marmormustriga Marmoleum Marbled, mis sobib samuti suure koormuse ja igapäevaselt rohkem määrduvatele põrandatele, kuna põrandakatte disain ei näita plekke välja. Põhikooli õppeklassidest leiab mustrita ühevärvilise Marmoleum Solid kollektsiooni, mis võlub oma ajatu ja tagasihoidliku väljanägemisega.

Kuigi linoleumi laia kasutusala kasuks rääkisid koolimaja puhul tema looduslikkus, disain, vastupidavus ja vähene hooldusvaev, valisid sisearhitektid sissepääsu- ja garderoobialale Forbo PVC-katte Surestep. “Kuna see ala on kalde all, tuli seal kasutada libisemiskindlusega põrandakatet,” põhjendas Kaufmann Babic ja lisas, et oluline oli ka see, et materjal kannataks pidevalt välisjalanõudega sissetoodavat abrassiivset mustust.

Jäid materjalid, mis kandsid kontseptsiooni

Koolimaja üldine sisearhitektuurne lahendus kandub edasi ka spordihoonesse. “Et ka seal oleks hubane, mitte lihtsalt üks suur valge kõle ruum,” iseloomustas Kaufmann Babic. Ristkihtpuidu asemel on võimla seintel kasutatud sportlikuma väljanägemisega vineeri, lisaks on seintel ja laes puitkiudplaadid, mis aitavad summutada pallimängudest tekkivat müra. Põrandat katab hele spordipõrand ja tribüünidel juhib meeleolu sõbralik kollane värvitoon.

LÄVI sisearhitektidele oli Haljala kooli siselahenduse loomisel suurim väljakutse eelarvesse mahtumine. “Meile oli oluline, et lapsed saaksid selle kooli. Kompromisside leidmise kohti nii eelarvestamise järel kui ka ehituse ajal tekkis,” tunnistas Kaufmann Babic. “Õnneks sai tellija aru, et osa materjale on sellised, mis kannavad kontseptsiooni, ja neid me välja vahetada ei saanud.”

Lõpptulemus on sisearhitektide hinnangul väga hea. “See, kes ei tea, mis asju ja kus kohas on välja vahetatud, ei saagi aru, et kuskil on mingeid kompromisse tehtud,” nentis Pilar.