Hoonele digitaalne päevik nagu autole tehniline pass: TalTechi tudengite lahendus lihtsustaks nii ehitamist kui ka ehitiste hooldamist
Eramaja ehitaja jaoks võib kasutusloa taotlemine tähendada sobramist tootjate PDF-failide ja tööaktide hunnikutes. TalTechi inseneriteaduskonna tudengite kavandatud BauPass koondaks kõik ehitisega seotud dokumendid digitaalsesse keskkonda ning annaks majale päeviku, mida täidetakse ehitusest hoolduseni.
BauPass on TalTechi õppeaine raames valminud põhjalik ideekavand: meeskond töötas platvormi funktsioonid üksikasjalikult välja, kuid toimivat tehnilist lahendust veel ei arendatud. Tiimi kuulusid ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise ning hoonete sisekliima ja veetehnika eriala tudengid Priit Raudla, Raul Rõkk, Tristan Elmi ja Juss Lvovs.
Raudla sõnul võimaldaks BauPass luua hoonele justkui digikausta, kuhu lisataks kõik maja dokumendid alates ehitustoodete andmetest kuni hooldusjuhisteni. “Maja ehitamise käigus saab sinna salvestada sertifikaadid, kaetud tööde aktid ja fotod. Seejärel saab need süsteemis siduda konkreetse objektiga, näiteks ukse, akna või ventilatsioonisüsteemiga,” selgitas ta.
Rõkk võrdleb lahendust sõiduki hooldusajaloo pidamisega. “Kui autoomanik viib auto remonditöökotta, täidetakse iga kord ühte ja sama tehnilist passi. Sealt näeb hiljem, millal näiteks pidurikettaid viimati vahetati, ja saab aimu, millal seda võiks uuesti teha. BauPass on sama asi, ainult hoonete jaoks,” kirjeldas ta.
Kasutusloa taotlusest maja hooldusplaanini
BauPassi projekt sündis õppeaines “Ehitatud keskkonna iduettevõtlus”, mille meeskond läbis TalTechis tänavu veebruarist maini. Esialgu oli idee märksa laiem. “Suurim viga oli see, et hakkasime kohe liiga suurelt mõtlema. Õige asja leidmine – mille järele on vajadus ja mis on täna tehniliselt võimalik – võttis kõige rohkem aega,” tunnistas Raudla.
Õppejõud Ergo Pikas andis tudengitele iga nädal tagasisidet ja aitas meeskonnal ideed järk-järgult kitsendada. Lõpuks kavandati lahendus eelkõige iseehitajatele ja väiksematele töövõtjatele, kes ehitavad eramuid. “Idee oleks alustada väiksemalt, et andmemahud oleksid hoomatavad ja kulud mõistlikud. Aga toimival BauPassi keskkonnal oleks kindlasti potentsiaali laieneda,” lausus Rõkk. Hiljem võiks sama süsteem sobida ka suurtele ehitusettevõtetele, kes saaksid hoone andmed masinloetaval kujul tellijale üle anda.
Üks BauPassi kesksetest funktsioonidest on abi kasutusloa taotlemisel. Seni, kuni ehitustoodetel ametlikke digitaalseid tootepasse pole, koostaks tehisaru tootjate PDF-dokumentidest ise struktureeritud tootekirjed, seoks need hoone BIM-mudeliga ning paneks kokku ehitisregistrisse esitamiseks sobiva dokumendipaketi. Nii jääks käsitsi sorteerimist märksa vähemaks ja suure tõenäosusega väheneks ka tagasi lükatud kasutusloataotluste arv.
Pärast ehituse lõppu muutuks BauPass kasutaja jaoks hooldusplaaniks, mis tuletaks meelde näiteks ventilatsioonifiltrite vahetust või mõnda muud hooldustööd. “Kindlasti annaks keskkond märku ka näiteks sellest, kui fassaadi mõnda külge oleks vaja selle kasutusea huvides üle värvida,” selgitas Raudla.
Digitaalse tootepassi tulek avab veel ühe ukse
BauPassi idee toetub osalt ka Euroopa Liidu nõuetele. EL juurutab järk-järgult digitaalset tootepassi – masinloetavat kirjet toote koostise, omaduste ja keskkonnamõju kohta. Esmalt hakkab nõue 2027. aastal kehtima akudele, kuid pikemas perspektiivis vajavad digitaalselt skannitavat tootepassi ka teised tootekategooriad, sh ehitustooted.
Kui ehitusmaterjalidele ja -komponentidele kord digitaalsed tootepassid tekivad, muutuksid need nähtavaks ka BauPassi keskkonnas. “Meie loodud keskkonna kaudu saaksid maja ehitaja ja hilisem kasutaja tervikliku ülevaate sellest, millistest komponentidest maja koosneb ja milline on iga ehitusel kasutatud elemendi süsinikujalajälg. See lihtsustaks oluliselt kogu hoone jalajälje arvutamist,” kirjeldas Raudla. See muutub oluliseks juba lähiaastatel, sest alates 2030. aastast hakatakse Euroopa Liidus süsinikujalajälje arvutamist nõudma kõigi uute hoonete puhul.
Kui info hoones kasutatud ehitusmaterjalide ja -elementide kohta oleks koondatud ühele platvormile, muutuks meeskonna hinnangul märksa mugavamaks ja kiiremaks ka rahvusvaheliste keskkonnasertifikaatide taotlemine.
Kolm minutit, et žüriile ja publikule meelde jääda
Mais toimunud TalTech Sustainable Futures: Pitching Day’l valiti BauPass 30 meeskonna seast kolme parima hulka, kes said ülikooli esindada suvel Taanis toimunud EuroTeQaThonil. Kolmepäevasel konverentsilaadsel üritusel said EuroTeQi partnerülikoolide parimad tudengivõistkonnad kuulata loenguid, osaleda töötubades ja koguda mentoritelt tagasisidet. Viimasel päeval tuli oma projekti esitleda žüriile ja publikule, kuid selleks oli aega vaid kolm minutit. Nii kitsas ajaraam nõudis BauPassi meeskonnalt loovat lähenemist.

“Ehitusspetsiifilist lahendust on kolme minutiga väga keeruline ammendavalt kirjeldada, eriti rahvusvahelisel areenil ja publikule, kellest enamikul pole ehitusvaldkonnaga kokkupuudet. Seepärast otsustasime faktide ja numbrite asemel esitleda oma lahendust ühe meeldejääva loo kaudu,” rääkis Rõkk.
Nii jutustati laval lugu väljamõeldud 40aastasest Mihklist, kes ehitab maja ja upub PDF-ide hunnikusse. “Rõhusime sellele, et dokumentide kokkuotsimine võtab Mihklilt väärtuslikku aega ja meie lahendus annaks selle aja talle tagasi, et ta saaks veeta hoopis kvaliteetaega oma kolme lapsega,” meenutas Rõkk. See lähenemine kandis vilja: BauPass saavutas võistlusel oma grupis teise koha.
Meeskonna hinnangul on BauPassil potentsiaali ka päriselt digitaalse keskkonnana toimida ja Raudla sõnul on vajalik tehnoloogia täiesti loodav. Vaja oleks aega, investoreid ning inimeste valmisolekut uue lahendusega kaasa tulla. “Järgmine samm on harjumuste muutmine. Osa infost saab küll automaatselt süsteemis liikuma panna, aga kõike ei saa automatiseerida – kasutaja peab ka ise olema valmis oma maja andmeid järjepidevalt täiendama,” ütles ta.