Tartu sisearhitekt Ulvi Raudsik lähtub interjööre luues eelkõige kliendi vajadustest ja ruumi funktsioonist. Soovitud tulemuse saavutamiseks on ta mitmetes siselahendustes andnud põrandakattele sisulise rolli – olgu selleks meeleolu kujundamine või liikumise suunamine ruumis.

Gradatsiooniga plaatvaip Saunaselli kontoris aitab rõhutada ruumi erinevad funktsioone

Tartumaal Võnnu alevikus tegutseva välisaunade tootja Saunaselli kontori loomisel lähtus Raudsik kliendi soovist muuta ruumid moodsaks ja natuke eristuvateks. “Kogu selles kompleksis liiga palju iseloomu ei olnud,” ilmestas ta vana tootmishoonet, mille teisele korrusele uus bürookeskkond rajati.

Tühjana seisnud avar ruum tuli täielikult ümber ehitada, sest klient vajas eraldatud kabinette. Sisearhitekti sõnul kujunes sellises olukorras kõige optimaalsemaks lahendus, kus tööruumid asetuvad pika koridoriliini äärde.

Dünaamilisuse lisamiseks ja pika liikumise võimendamiseks kasutas Raudsik koridorisüsteemis gradatsiooniga Desso Fuse ja Fields vaibakollektsioone. “Gradatsiooniga saab rõhutada ruumi erinevaid funktsioone, et tekiks arusaadav üleminek või mõistmine, kus on liikumisala, kus töö-, koosoleku- ja istumisalad,” põhjendas ta ja lisas, et vaipkate ulatub ka kabinettidesse ja koosolekuruumidesse.

Ühelt värvitoonilt teisele sulanduvate vaipkatete kasutamine on sisearhitekti arvates lihtne võte veidi tehnilise ja igava ruumi elavdamiseks. Et kontorisse musta, halli ja puidutoonide kõrvale soojust ja helgust lisada, valis ta plaatvaipadele kollase tonaalsusega ülemineku.

Desso Fuse ja Fields plaatvaibad on vastupidavad, läbivärvitud polüamiidist struktuursed silmusvaibad, mis muudavad ruumi mugavamaks ning summutavad helisid. Vajadusel saab plaatvaipa lihtsasti asendada. Plaadid on väikese süsinikjalajäljega ja need saab pärast kasutusaja lõppemist tehases uuesti ümber töödelda.

Tahvelparkett annab von Bocki majas edasi esindusruumi tunnet ja ajaloolist uhkust

Praegu Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi õppehoonena kasutusel oleva von Bocki maja renoveerimine ei olnud Raudsikule lihtne ülesanne, sest kõige vastumeelsem on tema jaoks ajaloolise hoone algupärase ruumidünaamika lõhkumine ja muutmine. Hoone värskendustööde käigus selgus, et 220 aasta jooksul erinevaid funktsioone kandnud hoone ruumide varasemad kihistused olid kirjud, mis omakorda tõstatas küsimuse, millist ajastut teisele eelistada või esile tõsta.

Ruumide renoveerimisel püüdis sisearhitekt säilitada kõik ajaloolised detailid. Omalt poolt lisas ta õpperuumidesse seinte kaitsmiseks lambriid. “Kõige parem kompliment ajaloolise hoone tänapäevastamise puhul on see, kui inimene, kes on kunagi selle hoonega seotud olnud, satub siia taas ja tunneb end siin jätkuvalt tuttavlikult ning esimese hooga ei tajugi, et midagi on muudetud,” arvas ta.

Kuna uuemad kihid olid ruumidele lisandunud viimaste remontidega, oli säilinud ajaloolisi põrandaid vaid kolme tüüpi. Neist kaks olid kilppõrandad, mille paljud kilbid olid nii kehvas seisus, et neid ei olnud võimalik taastada. Siiski sai Raudsiku sõnul nii palju teha, et säilinud kilppõrandad paigutati ümber õppehoone väiksematesse ruumidesse.

Suuremate ruumide põrandatele valis ta esindusruumi tunde ja ajaloolise uhkuse rõhutamiseks asendustootena tänapäevaste tehnoloogiatega toodetud Versailles’i disainiga tahvelparketi, mille rütm ja mõte haakusid olemasolevate vanade kilppõrandate mustritega.

Vaipade ja keraamiliste plaatide tartanmuster toob Palmako kontoriruumidesse maalähedust

Puittoodete tootja Palmako Kavastu kontori sisekujunduse materjalivalik on ülesehitatud kahele baasmaterjalile – vaipkattele ja keraamilistele plaatidele. “Soovisin hoonesse tuua natukegi maalähedust, mille saavutamiseks tundusid mulle hästi sobivat sinise tartanmustriga vaibad, mida täiendaksid sama mustriga, kuid maakivide koloriidis keraamilised plaadid,” põhjendas Raudsik, vihjates bürooruumide akendest paistvatele moodsatele puidutöötlemisseadmetele ja laoplatsidele.

Kontori interjööri loomisel inspireerisid sisearhitekti endise Kavastu mõisa aidahoone säilinud maakiviseinad, mille vahele on tööruumid rajatud, ning juurdeehituse minimalistlik arhitektuurikeel. Tellija peamiseks lähteülesandeks oli vajalike töökohtade mahutamine ning ruumi funktsionaalsuse tagamine, mistõttu tuli põrandakatte valimisel arvestada sellegagi, et esimese korruse ruumidesse võivad siseneda ka kummikutes raietöölised.

Selleks, et sinistes toonides ruudumuster kontori interjööri liialt kirjuks ei muudaks, valis Raudsik sissepääsualale, tualettruumidesse ja köögialadele paigutatud keraamilised plaadid ning teise korruse koridori vaipkatte ja seinaplaadid rahulikuma mustri ja tonaalsusega. Spoonitud seinapinnad toetavad ja tasakaalustavad ruumides kivise pinna jahedust ja jäikust.

Pilvemustriline LVT toetab Biomeedikumis arhitekti ideed suurest avarast vaateväljast

Tartus Ravila tänaval paiknevale Biomeedikumile sisearhitektuuri tehes tundis Raudsik vahepeal, et sisearhitektilt eeldatakse justkui ruumide suuremaks venitamise võimet. 1999. aastaks valminud Kalle Rõõmuse projektibüroo loodud kaasaegse institutsionaalse arhitektuuriga õppehoonesse vajas Tartu Ülikool juurde loenguruume, tudengitele individuaalse töö alasid ning ka toimivat toitlustusala, kus saaks vajadusel suuremaid üritusi läbi viia.

“Protsessi oli kaasatud kogu personal: õppejõud, administratsioon ja tudengid,” rääkis ta. “Hiljem, kui plaanid olid paigas, tekkis väga mõnus sünergia projekteerimismeeskonnaga. Raamprojekt OÜ inseneride tarkus kulus nii keeruka hooneosa ümberehitamisel ja kommunikatsioonide ümbermängimisel väga ära ning hilisem ehitaja Jaagor Grupp mõtles ka toetavalt kaasa.”

Õppehoone interjööri kujundamisel pööras Raudsik suurt tähelepanu akustikale. Kuna parimaks akustikuks peetakse vaipa, on seda kattematerjali kasutatud erinevate ruumide põrandatel, aga ka seintel.

Intensiivse koormusega kohvikuosa põrandale valis ta pilvemustrilise Allura LVT-põrandakatte, mis on mugav kasutada ning kerge hooldada. “Soovisin luua mõnusat äraolemist pakkuvat ruumi, kus saaks õppetööst eemale ja natuke omaette konutada,” kirjeldas ta. “Pilvemuster toetab arhitekti ideed suurest avarast vaateväljast. Suure kaarja klaaspinna konfiguratsiooni matkisin põrandal ja kaares seinte paigutusel istumisalade taga.”

Forbo Allura LVT-põrandate kollektsiooni visuaale luuakse silindertrükiga, mis jäljendab ehtsat pinnastruktuuri ja jätab värvid loomutruuks. Materjali koostises kasutatav klaaskiudvõrk annab plaatide mõõtmete stabiilsuse, hoides ära nende lokkimise või kokkutõmbumise ka intensiivse kasutuse või muutuvate tingimuste korral.