Kliimaminister Kristen Michal allkirjastas vabariigi valitsusele kehtestamiseks kava, mis käsitleb riigiteede hoiu rahastamist ja kavandatavaid tegevusi järgneval neljal aastal.

Aastatel 2024-2027 suunatakse teehoidu kokku 680,5 miljonit eurot. Võrreldes eelmise teehoiukavaga (2023-2026) on järgmise nelja aasta teehoiukavas riigi osakaal 76 miljonit suurem, kuid välisvahendite osakaalu languse tõttu on kogumahu kasv 37 miljonit.

“Teedevõrk vajab järgnevatel aastatel mahukaid investeeringuid, et ehitada nõuetekohaselt valmis meie põhimaanteed, aga ka hooldada juba olemasolevaid teid,” sõnas kliimaminister Kristen Michal. “Arvestades investeeringuvajadusi, ei ole tänane teehoiukava rahaline maht piisav, kuid peame arvestama riigi rahanduse olukorra ja väljakutsetega.”

Michali sõnul otsitakse pidevalt võimalusi, et leida teehoiuks rohkem raha – seda nii järgmise riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste käigus, kui ka erinevatest fondidest, sh Euroopa Ühendamise Rahastu sõjalise liikuvuse meetmest.

Riigiteede teehoiukuludeks on arvestatud järgmisel neljal aastal riigieelarvest kokku 543,8 miljonit eurot. Riigieelarvelistele vahenditele lisanduvad Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Ühendamise Rahastu vahendid kogumahus 136,7 mln eurot.

Olulisemad teedeehituse projektid järgnevatel aastatel hõlmavad Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel Pärnu-Uulu, Sauga-Pärnu, Libatse-Nurme 2+2 teelõikude ehitusi, aga ka Rail Balticuga seotud liiklussõlmede rajamisi.

Teehoiukavaga kinnitatakse riigiteede hoiu põhimõtted ja indikatiivsed rahastamismahud kululiikide lõikes aastatel 2024-2027 ning antakse ülevaade vajalikest tegevustest Eesti riigiteedel kuni aastani 2030.