Kahe aasta eest enam kui kaheksa miljoni euro eest YIT teedeehituse üksuse ostnud KMG on pidanud pärast uude ärisse sisenemist mitu korda inimesi koondama ja ühe soetatud tehastest müüki pannud.

Kui KMG kahe aasta eest asfalteerimise äri ostis, kasvas ettevõtte käive üle seitsme korra. Enne ostu insenertehniliste rajatiste ehitusega tegelenud firma aastaaruandest selgub, et 2020. aastal 8,2 miljonit eurot müügitulu teeninud KMG kasvatas 2021. aastal vastava numbri 61,3 miljoni euroni. 

Ka kasum kasvas ligi kümme korda 472 000 eurolt 4,5 miljonile eurole (sellest 3,6 miljonit tuli küll ettevõttele kuuluvate maade üleshindamisest).

YIT sai üle kaheksa miljoni euro

Teedeehituse ärist loobunud YITi aastaaruandest selgub, et neile laekus müügist 8,25 miljonit eurot. 

Ostuks kaasas KMG lisakapitali ja 34% ettevõttest müüdi Tartu betoonelementide tootja TMB Element omanikele Jaan Lutsule ja Vallot Mangusele.

Esimese aasta asfaldiäris luges KMG juhtkond tegevusaruandes kordaläinuks, aga kirjutas, et ettevõtte portfell aastaks 2022 on õhuke ja tegeletakse pingsalt selle täitmisega. 

Möödunud aastal kukkumine tuligi – müügikäive vähenes 14 protsenti. Suurim kaotus tuli vastu võtta rajatiste ehituses (-57%), teedeehitus ja asfaldi tootmine kasvasid, aga kokkuvõttes kukkus firma käive sellest hoolimata ligi üheksa miljonit eurot ja KMG teenis 404 000 eurot kahjumit. 

KMG juht Indrek Pappel ütles Ehitulehele, et ettevõtte tööde maht on mullusega võrreldes kahanenud veel enam kui kolmandiku võrra ja tehased on alakoormatud. Seetõttu on üks tehas juba müügis ja viimase kahe aasta jooksul samal põhjusel koondatud töötajatele võib peatselt tulla lisa.

KMG on oma kuue tehasega Eesti suurim asfalditootja, kelle tehased paiknevad Pärnus, Tartus, Rakveres, Tallinnas ja lisaks üks mobiilne asfalditehas, mis asub Ida-Virumaal. Praegu on KMG kasutada kaks Tallinna piirkonna tehast, et katta nõndanimetatud piike turul. Üks tehas kahest on juba eelmise aasta sügisest müügis.

“Jah, panime müüki, kuna sõja alguse tõttu vähendas riik erandkorras mahtu juba 2022 aastal,” tõdes Pappel. Tehaste ja spetsiifilise tehnika müük on tema sõnul alati keeruline protsess, teisisõnu kipuvad müügiprotsessid olema pikad ja üldjuhul tehakse tehinguid meie regioonis hooaja välisel perioodil ehk sügisest kevadeni. Erilist reklaami müügile teha pole mõtet, sest teedeehitusega tegelevad ettevõtjad on turul olevatest pakkumistest niigi väga hästi teadlikud.

“Eks ta kipub tõesti nii olema, et valdkonnas tegutsejate vahel info liigub, sest eks igas riigis on sellele valdkonnale spetsialiseerunud teatud arv ettevõtteid ja seeläbi piirkonnas üksteist tuntakse,” selgitas Pappel.

Pappeli hinnagul ei saa YITilt tehtud ostuga praeguste tulemuste põhjal rahule jääda. “Kui vaadelda suurt pilti, siis teede sektori investeeringuteta meie ühiskond toimida ei saa,” märkis ta. “Teed on sisuliselt riigi sotsiaalmajandusliku korralduse alustalaks ning seetõttu siiralt loodame, et tegu on ajutise tagasilöögiga. Kui lähtuda aga viimase aasta tulemist, siis tuleb tunnistada, et ost ei ole soovitud tulemit andnud.”

Ees seisavad koondamised

Mullu oli teedeehituses suurimaks mureks äkiline sisendhindade tõus koos mahtude langusega — muuhulgas külmutas Transpordiamet sõja puhkemise järel ligi 50 projekti. Käesoleval aastal on energia- ja transpordihinnad stabiliseerunud, mistõttu on täna Pappeli hinnangul peamiseks mureks töömahtude langus. See tähendab, et ka KMG peab lähitulevikus tõenäoliselt töötajate koondamisele mõtlema.

“Kuna momendil esitletud teehoiukava numbrite alusel kukuvad asfaldi tootmises mahud sisuliselt 80% kahe aasta jooksul, siis on selge, et ükski turuosaline ei jää sellest puutumata,” tõdes Indrek Pappel.

KMG on koondanud 2022. aasta sügisel, lisaks veel käesoleva aasta augusti lõpus.

“Kui teehoiukavasse lisarahastust ei leita, oleme sunnitud täiendava koondamise ellu kutsuma. Seni oleme püüdnud hoida inimesi nii kaua kui vähegi võimalik,” sõnas Pappel.

Tulevik on tume

Seda, kui kaua keeruline periood teedeehituses kesta võiks, on keeruline prognoosida, ent Pappeli sõnul on väike lootus, et mingit leevendust sektorile leitakse riigieelarve läbirääkimiste käigus.

“Meie ühiskond vajab turvalist ja toimivat teede võrku ja riigi majandus vajab elavdamist,” ütles Pappel. “Saame muidugi aru, et tänane riigieelarve on pingeline, kuid ainus tee raskustest välja viib läbi tugeva ja konkurentsivõimelise majanduse, mis suudaks ülal pidada ka riiki ja selle teenuseid.”

Pappel leidis, et riigi investeeringutest sõltuvad täna tuhandete inimeste töökohad ning sadade tuhandete ohutus ja turvalisus, kes Eesti teedel iga päev liiklevad. “Seetõttu loodame olukorra normaliseerumist juba käesolevatel eelarve läbirääkimistel,” sõnas ta. “Aga see momendil on tõesti vaid lootus.”