“See on selline kool, kus õpiks ise ka hea meelega,” ütles Rae vallas 2020. aasta sügisel avatud Kindluse kooli üks arhitekte Ahti Kooskora. 9-klassiline üldhariduskool on loodud nii, et õppida saab mugavalt mujalgi kui vaid klassis: kui vaja, võetakse ruumi juurde koridorist või kasutatakse avara vaatega torniklassi.

Klassid paiknevad õpipesade süsteemi järgi

Oma lahenduselt sarnaneb Kindluse kool lähedal asuvale Järveküla koolikompleksile. Hoone välisilmelgi hakkab silma sarnane raudsulfaadiga töödeldud betoon. Koolikompleksi õppehoone jaguneb algkooli- ja põhikooliosaks. Algkoolimaja on ühekorruseline, põhikoolil on kaks korrust.

Kindluse algkoolimaja klassiruumid paiknevad juba Järveküla koolis katsetatud niinimetatud õpipesadena. Kui projekteerimise algfaasis oli plaan, et iga vanuseaste saab algkoolihoones endale oma pesa, siis tegelikult polnud seda laste rohkuse tõttu võimalik vanuseastmete kaupa niimoodi lahendada. “Nad ei suutnud nii võrdselt lapsi võtta. Planeerimist on raske teha, sest uusi elamuid arendatakse kogu aeg juurde, inimesed kolivad, lapsed sünnivad,” selgitas SWECO Projekt AS arhitekt Ahti Kooskora. “Lõpuks võeti kuus esimest klassi vastu ja jaotati algkoolimaja peale.”

Lükandseinad ja hajutatud sissepääs annavad ruumi juurde

Algkooli õpipesade ees ja ka põhikooli koridoris on veel omaette õppe- või tegelusala. “Tänapäeva koolis ei toimu õppetöö ainult klassiruumis,” kirjeldas Kooskora, et osade klassiruumide ja koridori vahel on lükandseinad, mille saab vajadusel eest lükata ning koridorialalt õppetegevuseks ruumi juurde võtta. Samas peavad kõik seinad olema niivõrd helikindlad, et kui keegi kasutab koridoris olevat õppeala, ei segaks see teistes õpipesades olijaid. Lisaks on klassiruumid loodud nii, et vajadusel saavad õpetajad seal erinevaid ruumipaigutusi sättida.

Igal algklassimaja pesal on oma sissepääs. Nii ei teki ühises suures garderoobis ummikuid ning lapsed saavad õuevahetundidel kiirelt välialale liikuda. Selline hajutatud sissepääs oli algselt nii Järveküla koolimaja kui ka Kindluse kooli kontseptsiooni sissekirjutatud just selleks, et kõik kiiresti vahetunnil õue saaksid ning hommikuse tipptunni ajal ruumi oleks. Kooli peasissekäiku kasutab koolipere pidulikel juhtudel või külaliste vastuvõtuks.

Söökla kui õppehoone suurim väljakutse

Põhikooliosa peasissepääsu kõrval laiub suur söökla, mis on arhitekti hinnangul kooli projekteerimisel üks suurimaid katsumusi. “Kui on ligi 900 last, kes on vaja kahe vahetunniga ära toita, siis see on ikka korralik väljakutse nii toitlustajale kui ka koolimaja ruumile endale,” leidis ta.

Kooli juhtkonna soovil asub söökla sissepääsu juures koridoris lastele horisontaalne ronimissein. Selle alla põrandale on kukkumise pehmendamiseks laotatud spordimatid.

Loodusliku ja vastupidava põrandakatte sünonüüm

Kooskorale oli Kindluse õppehoone projekteerimisel oluline, et suur osa põrandatest oleksid kaetud loodusliku materjaliga. “Selleks on ainsana linoleum. See peab ka hästi vastu ning on lihtsasti hooldatav,” nentis ta. Vaid väga palju käidavad alad on koolimajas kaetud mõne muu põrandakattematerjaliga, näiteks SIKA polüuretaanist põrandakattega.

Kindluse koolis on kasutatud linoleumitootja Forbo Marmoleum kollektsioone Real, Splash ja Fresco. Erinevaid viimistluslahendusi pakkuva ettevõtte Floorin tootespetsialisti Eeva Tatteri sõnul on Marmoleumist saanud linoleumi sünonüüm: naturaalse koostisega materjal on valmistatud linaseemneõlist, puiduvaigust- ja jahust, lubjakivipulbrist ning džuudist. Pealekauba on tegemist esimese kliimapositiivse põrandakattega. “Ainuõige valik laste õpikeskkonda,” kiitis ta. “Materjali põhikomponendi, linaseemneõli tõttu on Marmoleum ka bakteriostaatiline – see tähendab, et bakterid ei suuda sellel paljuneda ning keskkond on palju tervislikum.”

“Ainuõige valik laste õpikeskkonda. Materjali põhikomponendi, linaseemneõli tõttu on Marmoleum ka bakteriostaatiline – see tähendab, et bakterid ei suuda sellel paljuneda ning keskkond on palju tervislikum.”

Floorini tootespetsialist Eeva Tatter.

“Kindluse koolis oli alguses küsimusi põranda optimaalse puhastusrežiimi leidmisega, aga nüüdseks oleme leidnud kõikidele küsimustele vastused ning mis veel toredam – ajaga muutub linoleum ainult tugevamaks ja vastupidavamaks,” nentis Tatter. “Rohelise energia abil toodetud põrandakate kestab korraliku paigalduse ja hoolduse puhul rahulikult üle 30 aasta ning biolaguneb täielikult oma eluea lõpus paari aastaga.”

Galeriid ja raamatukogu katab unikaalse mustriga vaipkate

Kindluse algkooli- ja põhikoolimaja ühendab galerii, kust pääseb ka raamatukogusse. Galeriis asuvad direktori kabinet ja õpetajate tuba. Et anda raamatukogu ja galerii põrandatele vaibalikku pehmust ja soojust, on need alad kaetud tavalisest vaibast kergemini puhastatava ja vastupidavama Flotex vaibaga.

Floorini ostujuht Tarmo Titovi sõnul on Flotexi kasutamine levinud just suurte koormusega avalikel pindadel ning senised paigaldused on hästi töötanud. Küll aga juhib ta tähelepanu, et Flotex pole porivaip ega ole parim lahendus välisukse ees. “Kuigi õigeid töövahendeid ning -võtteid kasutades, on võimalik ka sellise mustusekoormusega hakkama saada, kui regulaarselt pinda puhastada,” arvas ta.

Kindluse koolis hakkab Flotex vaibal silma kordumatu muster, millelt leiab kooli nimetähed. “Kooli eestvedaja oli tol hetkel reklaamibüroo taustaga inimene, tal olid mõtted reklaamimaailmas endiselt sees, nii et ta tellis Kindluse kooli logotüübiga mustri vaibale,” tunnustas arhitekt.

Kindlust sümboliseerivad kolm elementi

Nimi Kindluse kool tuleneb koolimaja läheduses asuvast Kindluse tänavast. See on omakorda seotud Peeter Suure merekindluse jäänustega, mida Rae vallas kohati leida võib. “Meie arhitektuurselt nii-öelda tsiteerisime kindlust kolme elemendiga: ümbritsev vallikraav, torn ja päikesevarjestuse turvis,” sõnas Kooskora. Visuaalselt raudturvisele viitav metallvõrgust päikesevarjestus laseb läbi valgust ja võimaldab läbi vaadata, aga varjestab ära ka kuuma päikese.

“Meie arhitektuurselt nii-öelda tsiteerisime kindlust kolme elemendiga: ümbritsev vallikraav, torn ja päikesevarjestuse turvis.”

Arhitekt Ahti Kooskora.

Kindluse kooli tornis paiknevad läbi kahe korruse õpilasomavalitsuse ruumid, huvijuhi kabinet ning viimasel korrusel on kodulooklass, kus saab vabamas õhkkonnas tunde läbi viia. Tornist avaneb vaade ümbruskonnale. “Päikeseloojangud on suvisel ajal kihvtid. Kui binokkel on kaasas, saab Tallinna linna ka vaadata,” muigas arhitekt.

Võrkpalliväljakutega spordihoone ja jalgpalli sisehall

Kindluse kooli spordikompleks on Rae vallas Peetri kandis üks kaasaegsemaid spordirajatisi. Spordihoones asuvad rühmatreeninguteks aeroobika-tantsusaal ja pallimängusaal, kuhu mahub kõrvuti kaks võrkpalliväljakut. Pallimängusaali seinad on tumedad, et oleks mugav mängida ka sulgpalli.

Traditsioonilist staadionit koolil ei ole, kuid koostöös maastikuarhitektidega loodud avaralt välialalt leiab erinevad liikumisalasid ja spordiväljakuid. Eraldiseisvalt kuulub kompleksi veel jalgpallimänguks soojendusega pneumohall, mis on ühtlasi valla esimene jalgpalli sisehall. “Pneumohall sai sarnase kujunduse, nagu oli Järveküla kooli päikesevarjestusel. Vahtralehtede motiiv seob need kaks kooli omavahel kokku,” sõnas Kooskora.

Kindluse kooli põhiprojekti on teinud SWECO Projekt AS ja arhitektid Ahti Kooskora ning Sander Paling, sisearhitektid on Tuuli Trei ja Margit Teikari.