Tallinna detailplaneeringute menetlemise süsteem ei suuda kuidagi kinnisvaraarendajatega ühte sammu astuda. Menetlustähtaegu pikendavad muuhulgas ametnikud, kes üritavad oma töö tegemise asemel justkui inseneride ja arhitektide ametikohta täita. Linn lubab omalt poolt olukorda parandada, aga tegelikult veel miskit käegakatsutavat selles osas tehtud pole.

Loe lisaks: Detailplaneeringute menetlemine võib Tallinnas aega võtta pool inimpõlve – arendajad pakuvad, kuidas protsessi kiirendada

Domus kinnisvara juhi Ingvar Allekandi sõnul on tema ettevõtte kogemused Tallinnas tegutsemisega sarnased teistele arendusettevõtetele. “Tallinn on kõigist omavalitsused ikkagi kõige keerulisem koht planeeringu menetlemiseks,” märkis Allekand. “Üks asi on see et linn on suur ja väljakutseid on palju, aga teine on ka linna enda organisatsioon ja ressursipuudus, mille pärast on seal keeruline asju ajada.”

Teistes omavalitsustes on tema sõnul olukord märksa parem ja mida kaugemale Tallinnast, seda lihtsamaks asjaajamine läheb.
“Tallinna lähiümbruse omavalitsustes on suhteliselt realistlik kahe aastaga üks planeering tehtud saada, sealhulgas mahukas planeering, aga Tallinnas pole see realistlik. Tartus oleneb see planeeringu mahust: väiksemad planeeringud liiguvad kiiremini, aga suurematega võib minna üle kahe aasta. Ja siis on mingisugused väga kauged omavalitsused, kus asjad liiguvad ikkagi väga kiiresti, sest seal ei ole lihtsalt mahtusid taga,” kirjeldas Allekand.

“Meie taktikaline valik on olnud see, et me tegelikult planeeringuid Tallinnas teha ei taha,” tõdes ta. “Oleme teinud projekteerimistingimusi, mis on siis planeeringu “noorem vend” ja selline kiire aseaine. Tänu sellele on ka siis Tallinn tegelikult on viimastel aastatel aktiivselt hakanud projekteerimistingimustega ehitusõiguseid määrama, kus vähegi võimalik, et seeläbi ka enda ressurssi kõvasti kokku hoida.”

Kui mõne aasta eest sai Allekandi sõnul veel kuue kuuga projekteerimistingimused tehtud, siis täna ei julge tema ja teised arendajad alla pooleteise aasta ühtegi plaani pidada. Ta ei usu, et põhjuseks oleks projekteerimisjuhtumite erakordne keerukus. Pigem on selle taga Tallinna ressursipuudus ja ebaselgus selles osas, milline peaks olema linna roll protsessis.

Ametnikud kipuvad mitmele toolile korraga

“Minu arvates kipuvad ametnikud tihti võtma seda rolli, mida peaksid tegelikult täitma arhitektid ja insenerid. Teisisõnu hakkavad nad projekti detailides lahendama selle asemel, et vaadata, kas projektis on lahendatud avaliku huvi küsimused, kas see vastab üldplaneeringule ja nii edasi…” ütles Allekand.  

“Mõni ametnik on lausa üsna aldis kirjavigu parandama ja tulemuseks ongi tekkinud olukord, kus kõik erasektori poole pealt teavad, et linn hakkab nagunii norima, läheme siis mingisuguse esialgse versiooniga nende ette ära. See on selline vigu täis toorikversioon. Linn omakorda vaatab, et kõik esitatud materjalid on jube kehvad — siin tulebki norida. See on selline nokk kinni, saba lahti olukord selle asemel, et iga üks teeks seda tööd, mida ta tegema peab ja teeks seda hästi.”

Lihtsaid lahendusi olukorra parandamiseks ei ole, aga Ingvar Allekand nendib, et linn üritab omalt poolt olukorda parandada. Iseasi, kui edukalt.

“Meil on kinnisvarafirmade liidu poolt suhteliselt regulaarsed kohtumised Tallinna juhtkonnaga just nimelt nendes planeeringute ja ehitusprojektide ja menetlemise küsimustes ja linn ikkagi tegeleb sellega, et oma menetlusküsimusi paremaks saada, sealhulgas siis tegelikult küsib tagasisidet oma tegevusele erasektori poole pealt.”

“See on usalduse võitmise asi —erasektor peab oma tööd paremini tegema, mitte saatma linna vigadega projekte või planeeringuid. Linn omakorda peab lõpetama ära siis tähenärimise,” lisas Allekand, kelle sõnul on vaja käivitada ka diskussioonimehhanismid.

“Erasektor ei saa esitada lõplikult lahendatud projekti, kui ei ole veendumust, et see lahendus üldse põhimõtteliselt sobib. Tegelikult on vaja kusagil pidada maha diskussioonid, et millised need lahendused olema peaksid. Need ei saa olla valmis asjade peal, need diskussioonid saavadki toimuda ainult toorikute pealt.”

Linnaplaneerimise amet: käimas on ümberkorraldused olukorra parandamiseks
 

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Martin Karro sõnul läheb detailplaneeringute menetlemise aja sisse nii see aeg, mis dokumendid on linnavalitsuse asutuste käes, kui ka aeg, mis läheb arendajatel/planeeringute koostajatel vastuste ja oma nägemuse täpsustamiseks.

“Viimasel ajal oleme saanud mõned detailplaneeringud kiiremini kehtestatud (nt ERR peahoone), samas kipuvad venima vanemad planeeringud, kus on põhimõttelisemad vaidlused nt rohealade või lasteaedade kohtade vajaduse lisandumise üle,” selgitas Karro.

Menetlustähtaja arvestus ei ole tema hinnangul väga lihtne, sest see jaguneb nii linnavalitsuse kui ka arendajate vahel.

“Keskmist menetlustähtaega on hetkel keeruline välja tuua, sest menetluses on nii planeeringuid, mis pikemat aega ootavad klientide vastuseid kui ka hiljem esitatuid. Soovime infosüsteemis andmeid korrastada ja nõndanimetatud uinunud menetlusi lõpetada, et korrektseid andmeid saada,” märkis Martin Karro.

“Hetkel on meil töös Linnaplaneerimise Ameti ümberkorraldused, millega soovime muuta menetlusi kiiremaks ja läbipaistvamaks. Loome planeeringute vastuvõtmise eest vastutava keskse rolli ja arendusosakonna, mis vastutab protsessi ja IT lahenduste ühtse disaini eest. Olukorras, kus me töötajate arvu ei soovi suurendada, saame need kohad täita järk-järgult sisemise efektiivsuse arvelt.”