Kinnisvarabüroo Uus Maa juht: põhi tuleb talvel ära, aga halvemad uudised on seljataga
Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali sõnul jõuab kinnisvaraturu ja majanduse põhi talvel kätte, aga koduomanike jaoks rohkem suuri negatiivseid uudiseid oodata pole.
Habali hinnangul jõuab koos maksutõusude ja kasvava töötusega vinduva majanduse põhi kätte tõenäoliselt esimeses kvartalis.
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
“Kuna varem sõlmitud lepingud kallitele uusarendustele anti sel aastal üle ja uusi tuleb peale vähem, siis näitab kinnisvaratehingute statistika esimeses ja teises kvartalis ilmselt punast,” selgitas ta.
Samas paistab majanduslangus tea sõnul pigem lauge, turud prognoosivad järgmiseks aastaks laenuintressi langust ja tööhõive on endiselt tugev.
“Ka pangalaenu tasumisega hätta jäänud inimeste arv on madal, enam kui kuu aega tasumata laenude osakaal on alla ühe protsendi,” lisas Habal, kelle hinnangul peaks kinnisvaraturg teiseks poolaastaks koos euribori langemisega jälle aktiivsemaks muutuma.
“Praegu on kinnisvaranõudlus pigem madal, talvel jätkub praegune olukord ja müüjad peavad sellega arvestama. Käärid omanike ja ostjate ootuste vahel on umbes kümme protsenti ja kes tahab müüa, peaks paindlik olema,” ütles Habal.
Uus Maa juhatuse liikme sõnul praegu tehinguid ikka tehakse, aga kuna laenutingimused on nii kuumakse kui omafinantseeringu osas karmimaks muutunud, siis soetatakse varasemast soodsamaid kortereid.
“Korralik nõudlus on renoveeritud järelturu korterite järgi, mida keskmine inimene pangalaenuga endale lubada saab ehk 100 000–150 000 euro vahemikus. Üle 250 000 euroste korteritehingute arv selgelt langeb,” tõdes Habal.
Ka majade puhul on Habali kinnitusel kättesaadavus vähenenud ning aktiivsem turg on Tallinnas ja selle lähiümbruses 300 000 ja 500 000 euro vahemikus.
“Järgmisel aastal sõltuvad uusarenduste hinnad arendajate rahalisest puhvrist ja võimest võetud laenusid teenindada. Kui praeguseks on järelturu korterite hinnad Tallinnas 10% alla tulnud, siis uusarenduste puhul on allahindlused aeglasema müügi kiuste tulnud pigem visamalt,” kirjeldas Habal.
Aktiivsuse langus on tea sõnul olnud suurim investeerimiskorterite segmendis ning piirkondades, kus on arendatud ja ostetud väljaüürimiseks ja vähem endale koduks.
“Sarnane on olukord ka näiteks kinnisvaraga Pärnus, kus suvel läksid koos turismibuumiga hinnad üles ja nüüd on pigem vaikne. Mitmed parematel aegadel alustatud kinnisvaraarendused on veel valmimas, mistõttu ajutiselt pakkumiste arv pigem kasvab ja osa nendest jõuab ka üüriturule,” arvas Habal.