Notarite Koja statistika kohaselt tehti tänavu esimeses kvartalis kinnisvaratehinguid kaheksa protsendi võrra vähem kui mullu samal ajal.

Kui mullu esimeses kvartalis tõestasid notarid 15 275 kinnisvaratehingut, siis tänavu esimeses kvartalis oli neid 14 098. Kõige enam langes tehingute arv Hiiumaal (43%) Põlvamaal (33%) ja Valgamaal (29%). Pärnumaal langes kinnisvaratehingute arv 16%, Lääne-Virumaal 14%, Jõgevamaal 13%, Läänemaal ja Tartumaal 12%, Saaremaal 10%, Raplamaal ja Võrumaal 8% ning Harjumaal 6%. Tehingute arv kasvas vaid kolmes maakonnas – Ida-Virumaal 11%, Järvamaal 10% ja Viljandimaal 1% võrra.

Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnul on kinnisvaratehingute arvu langus küll aeglustunud, ent jätkub tingituna püsivalt ebakindlast olukorrast Eesti majanduses.

“Intressimäärad on jätkuvalt kõrged ja nende kiiret alanemist pole praegu ette näha, seetõttu pole ka kinnisvaraturul erilist optimismi märgata,” märkis Saar-Johanson.

“Aprilli algusest leevendas Eesti Pank laenuvõime hindamise tingimusi, mille tulemusena kasvab laenuvõtjate maksimaalne võimalik laenusumma, kuid selle mõju kinnisvaraturu aktiivsusele on praegu veel vara hinnata,” lisas ta.

Notarite kõigi ametitoimingute ja teenuste maht on aastases võrdluses samuti vähenenud, kuid langus on poole võrra väiksem kui kinnisvaratehingute puhul ehk 4%. Kui mullu esimeses kvartalis tegid notarid 67 272  ametitoimingut, siis tänavu oli neid 65 002. Toimingute või tehingute kaugtõestamine videosilla vahendusel on aga aastases võrdluses kasvanud ja kokku toimus tänavu esimeses kvartalis 11 614 kaugtõestamist, mida on 10% võrra rohkem, kui mullu samal ajal.

“Tehingute kaugtõestamisest on saanud tõeline notariaadi edulugu,” märkis Saar-Johanson. “Kaugtõestamiste arvu kasv kümnendiku võrra olukorras, kus nii kinnisvaratehingute kui ka ametitoimingute üldine arv on languses, näitab, et kliendid on selle teenuse väga hästi vastu võtnud ja hindavad kaugtõestamise mugavust kõrgelt.”