Kinnisvaratehingute maht kukkus aastaga 17 protsenti: koguväärtus ulatus ligi viie miljardi euroni
2023. aasta kinnisvaratehingute koguväärtus vähenes võrreldes 2022. aastaga 17 protsenti võrra, olles ligi 5 miljardit eurot, selgub Maa-ameti 2023. aasta kinnisvaraturu aastaülevaatest.
Eesti kinnisvaraturul toimus 2023. aastal kokku 51 107 võõrandamistehingut, millest 40 584 olid ostu-müügitehingud. 2022. aastaga võrreldes vähenes tehingute arv 2023. aastal 29 protsenti, sh ostu-müügitehingute arv 16 protsenti.
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
Vähenenud nõudlus mõjutas ka kinnisvaraturul kaasatud rahalise kapitali kogumahtusid, kuid hinnatasemed vähenenud nõudluse taustal veel oluliselt ei langenud. Tehingute koguväärtus vähenes võrreldes 2022. aastaga 17 protsenti võrra.
2023. aastal toimus enim tehinguid korteriomanditega (55,1 protsenti) ning kinnisasjade osakaal koguarvust vähenes mõnevõrra (44,4 protsenti). Seejuures oli hoonestusõiguste osakaal väga väike (0,4 protsenti).
Nii korteriomanditega kui ka kinnisasjadega tehtud tehingute koguarv vähenes aastaga vastavalt 16 ja 17 protsenti.
Korteriomanditega tehtud tehingute koguväärtus vähenes aastaga 0,31 miljardit eurot. Kinnisasjadega tehtud tehingute koguväärtus langes samuti aastaga 0,52 miljardit eurot ning langusesse panustasid enim elamumaa sihtotstarbega kinnisasjad.
Hoonestamata elamumaa mediaanhinnad varieerusid 2023. aastal maakondade lõikes oluliselt. Kui madalaimate mediaanhindadega olid Ida-Viru ja Jõgeva maakond, vastavalt 9000 ja 10 000 eurot, siis kõrgeima mediaanhinnaga oli Harju maakond, kus mediaanhinnaks kujunes 100 000 eurot.
Haritava maa hektari mediaanhind oli 2023. aastal 6500 eurot, mis on umbes neljandiku võrra suurem kui 2022. aastal. Kõrgeim haritava maa hinnatase oli 2023. aastal Jõgeva ja Põlva maakondades.
Kasvava metsaga metsamaade mediaanhinnaks terves Eestis oli ligi 7139 eurot hektari kohta.
Korteriomandite (eluruumide) ostu-müügitehingute arv vähenes võrdluses 2023. aastaga 16 protsenti, seejuures koguväärtus vähenes 9 protsenti. Veidi alla poolte (47,7 protsenti) korteriomanditega tehtud tehingutest tehti Harju maakonnas ning korterite mediaanhinnad erinevad Eesti maakondades märgatavalt.
Kõrgeim mediaanhind oli Harju maakonnas ligi 2800 eurot ruutmeetri kohta ning madalaim Valga ja Ida-Viru maakonnas, kus on mediaanhind umbes 330 eurot ruutmeetri kohta.
Maa-ameti kinnisvaraturu ülevaates on välja toodud kõikide suuremate asulate hinnatasemed, kus toimus vähemalt viis tehingut.
