Bauroc korraldas tänavu suvel toimunud arhitektide suveseminari raames stoneroc tänavakivide mustrivõistluse, mille käigus lõid osalejad uusi visuaalseid lahendusi, ühendades sillutisemustrites loomingulise vabaduse ja praktilisuse.

Kirivööde inspiratsioon viis võiduni

Võistlustööga “Pärandaksessuaar” esikoha pälvinud maastikuarhitekt Maret Abel tunnistas, et otsus võistlusel osaleda sündis viimasel hetkel. “Kui võistlustöö esitamise tähtajal sotsiaalmeedias uuesti mustrivõistluse meeldetuletust nägin, siis otsustasin õhtul, et võtan ikkagi osa,” meenutas ta.

Inspiratsiooni leidis Abel tol hetkel parasjagu aktuaalsest tantsu- ja laulupeost. “Tuli selline mõte, et prooviks järgi joonistada erinevaid kirivöösid, esitades neid sillutise mustritena,” selgitas ta oma võistlustöö ideed, lisades, et püüdis leida lihtsamaid mustreid, millest osad oleksid sobilikud ka reaalselt ellu viimiseks kusagil väliruumis.

Arhitekt tunnistas, et varem on ta osalenud ühel ideevõistlusel, kus meeskonna töö sai eripreemia. “See andis tõuke ja julguse ka edaspidi mõnel võistlusel või konkursil osaleda,” sõnas Abel.

Võistlusel osalemine oli tema jaoks ka loomingulise vabaduse otsimine. “Tundsin, et vajan vahelduseks sellist loomingulist vabadust,” tõdes Abel, lisades, et mustrite joonistamine oli hea viis sügavamalt keskendumiseks.

Bauroci mustrivõistluse žüriis külalisliikmena osalenud Eesti Maastikuarhitektide Liidu esinaine Maarja Gustavson märkis, et võidutöö tugevusteks on töö päevakajalisus ja antud ajahetke meeleolude tabamine, ent samal ajal pakub see palju kohaspetsiifilist mänguruumi ning võimaldab luua suure hulga edasiarendusi ja kombinatsioone.

Kolmemõõtmelisus tõi edu

Võistlustööga “Äärekivi etüüd” teise koha pälvinud stuudio TÄNA arhitekt Kertu Johanna Jõeste kirjeldas mustrivõistlust kui lõbusat suvist väljakutset. “Kuna töötame igapäevaselt avaliku ruumi temaatikaga, tundus iseenesest mõistetav ka mustrivõistlusest osa võtta.”

Jõeste meeskond lähenes ülesandele innovaatiliselt. “Soovisime luua midagi väga praktilist ja universaalselt kasutatavat, kuid samas ootamatut ja meeldejäävat,” selgitas ta. “Nii sündiski idee lisada tavapäraselt tasapinnalisse mustrisse kolmemõõtmelisust ja kasutada äärekivisid hoopis valet pidi.”

Arhitekt rõhutas materjali olulisust avaliku ruumi kujundamisel. “Õige materjalivalik ja iseloomulik katendimuster aitavad luua kohatunnetust ja identiteeti, mis on avaliku ruumi toimimisele äärmiselt olulised,” sõnas Jõeste.

Innovatsioon aitab luua ligipääsetavamat linnaruumi

Kolmanda koha vääriliseks hinnatud võistlustöö “Puuduta mind” tarvis maastikuarhitektuuribüroo Verte! loodud uuenduslik lahendus kasutab vaegnägijatele mõeldud reljeefset kivi uudsel viisil. Võidutöö autor, maastikuarhitekt Priit Ingver nägi kivides potentsiaali, mida keegi varem polnud märganud.

“Mõte tuli sellest, et need kivipinnad on tavaliselt tasapinnalised ja neil puudub kolmas mõõde, aga vaegnägijatele mõeldud kividel — need, millel on triibud ja täpid — on see kolmas mõõde olemas,” selgitas Ingver oma idee tagamaid.

Autori sõnul lähtus tema meeskonna lahendus lihtsast küsimusest: miks mitte kasutada reljeefset kivi selleks, et luua linnaruumi nähtamatuid maamärke? “Miks mitte neile inimestele, kes ei näe linnaruumi, tekitada lisaväärtust — midagi, mida nad saavad pimeda kepiga kombata ja endale silme ette manada.”

Kuigi algne idee keskendus vaegnägijatele, arenes kontseptsioon edasi. “See ei pea olema ainult pimedatele. Ka väikesed lapsed saavad oma taldadega seda tunnetada. Kui lisada kividesse värvitoone, joonistab see pildi välja ka tavainimesele,” kirjeldas Ingver, kelle sõnul on lahenduse eesmärk panna inimesi märkama ja mõtlema. “Meil on linnaruumis ja ühiskonnas inimesi, kes ei näe kõike. Nendega peaks arvestama ja nende kogemuse peale mõtlema.”

Pikseldatud tuvid olid teadlikult humoorikas valik

VÄLI maastikuarhitektide büroo maastikuarhitekt Kristian Nigul meenutas, et nende osalemine sõltus hetkeinspiratsioonist. “Mõtlesime, et võtame võistlusest osa, kui tuleb kiirelt mõni hea mõte,” tunnistas ta.

Meeskonna lähenemine oli teadlikult humoorikas. “Tahtsime saata võistlusele töö, mis oleks humoorikas ja lihtne,” selgitas Nigul. “Tuvid on linnades sillutatud platsidel tavapärased ringiliikujad inimeste kõrval.”

Lahendus oli tehniliselt läbimõeldud, et mitte erimõõdus kividega asja keeruliseks ajada ning seetõttu saigi Niguli sõnul valitud justkui piksliline lahendus. Ta lisas, et korduste paigutamisel sai luua lisamõõtme ja muuta mustri igast küljest kergesti vaadeldavaks.

Nigul tõi ka näite meeskonna varasemast tööst Tartu Ülikooli Delta õppehoone juures. “Sai kasutatud meie loodud eritellimusel sillutiskive, mis on rombikujulised, kuid kohati valevuukidega, et osad kivid mõjuks kolmnurksetena,” kirjeldas ta lahendust, kus tekkis vuukide mänglev muster.

“Erinevaid abstraktsemaid mustreid loome pea igas projektis,” kinnitas Nigul, lisades, et just suurte sillutatud pindade puhul muutuvad alad väga monotoonseks ning muster aitab seda lõhkuda ja karakterit lisada.

Sellesuvine stoneroc tänavakivide mustrivõistlus näitas, et Eesti maastikuarhitektid suudavad ka ühest kõige tavalisemast ehitusmaterjalist — tänavakivist — luua midagi erilist ja meeldejäävat, olgu selleks siis rahvuslikud mustrid, kolmemõõtmelised efektid või lustlikud linnupildid.

Stoneroc tänavakivide valikust leiab iga soovija endale meelepärase sillutisemustri loomiseks vajalikud materjalid, lisaks annavad ettevõtte spetsialistid ka hüva nõu sobivaimate toodete leidmiseks.

Lisainfo stoneroc tänavakivide kohta

• Tutvu stoneroc tänavakivide tootevalikuga;
• Ostusoovi korral küsi hinnapakkumist bauroci lepingulistelt edasimüüjatelt või saada päring otse info@stoneroc.ee; 
• Lisaküsimuste korral pöördu stoneroc müügitöötajate poole või saada infopäring läbi samal lehel asuva veebiankeedi.