Paljud vanemad läbipääsusüsteemid on muutunud lihtsalt kopeeritavate kaartide tõttu ebaturvaliseks, samal ajal ootavad kasutajad süsteemidelt tuge mobiilsetele tehnoloogiatele ja integreeritavust.

ASSA ABLOY Opening Solutions Baltic AS-i läbipääsusüsteemide müügijuht Argo Tamm kinnitas, et üha enam kasutatakse mobiilseid võtmeid, mis võimaldab kontaktivaba sisenemist mobiiltelefoni abil ja kasutades selleks ka telefoni NFC või Bluetooth tehnoloogiaid.

Kasvav trend on ka biomeetrilised läbipääsulahendused, nagu näotuvastus ja sõrmejäljed. Hotellinduses eelistatakse aina enam PIN-koodide või veebilingi kaudu ukse avamist.

“Erinevate lukustuslahenduste puhul on üha rohkem kasutusel juhtmevabad tehnoloogiad, mis võimaldavad oluliselt väiksema eelarvega lukustada elektrooniliselt suurema arvu uksi kui traditsiooniliste kaabeldatud lahenduste puhul,” kirjeldas Tamm tänaste klientide eelistusi.

Veel hiljuti moodsana mõjunud tehnoloogiad hakkavad ajale jalgu jääma. Eriti problemaatiliseks on Tamme sõnul muutunud 125 kHz tehnoloogial baseeruvad läbipääsulahendused, mis on ka meil väga levinud, aga mida tänapäeval ei peeta enam turvaliseks, sest läbipääsukaardid on lihtsalt kopeeritavad. Veel vaid üksikutes kohtades on kasutusel magnetribakaardid, mille miinusteks on samuti ebapiisav turvalisus, mehaaniline kulumine ja hoolduskulude pidev suurenemine.

Kaablivabadusel hulk eeliseid

Eestis kasutatakse küll endiselt palju traditsioonilisi täiskaabeldusega läbipääsusüsteeme, aga kuna nüüd on juhtmevaba lukustuse tehnoloogiad integreeritavad nende samade süsteemidega, siis järjest enam võetakse kasutusse erinevaid juhtmevabu lukke.

“Juhtmevaba lukustuse tehnoloogia eeliseks on soodsam hinnaklass, mis võimaldab sama eelarve juures lukustada elektrooniliselt märksa suurema arvu uksi,” rääkis Tamm. Samuti tagab juhtmevaba lukustus võimaluse süsteemi kiirelt ja lihtsalt ümber ehitada, mis on eriti sobilik rendipindadega ärihoonetesse, kus iga rentnik tahab pinda omanäoliseks muuta ja tänu juhtmevabale tehnoloogile on see lukustuse vaates oluliselt lihtsam.

Tasub vaadata ajas ettepoole

Läbipääsusüsteem valitakse hoonesse üldjuhul väga pikaks ajaks ja seega oleks hea, kui protsessis osaleks mitu osapoolt, kes oskavad esile tuua erinevaid vajadusi ja nõudmisi uue läbipääsusüsteemi osas. Otsustamise aluseks võiksid olla turvarisk ja kasutusviis (nt kontor vs. kriitiline taristu), elutsükli kulu, integratsiooni vajadus, vastavus GDPR-ile ning kasutajakogemus.

“Tark on kaasata eri valdkondade inimesi, et valitud lahendus vastaks hiljem kõige paremini erinevate üksuste ootustele. Näiteks uut tootmishoonet planeerides oleks läbipääsusüsteemi valimisse mõistlik kaasata hoone omanik ja tellija, turvajuht ja IT-turvajuht, haldusjuht, hankemeeskond ja eriti uusehitiste puhul arhitekt ja projekteerija. Just viimased kaks panevad ju paika hoonete läbipääsuloogika, esteetika ja lahenduste visuaalse sobivuse ning süsteemi ettevalmistuse — kaabelduse, uksed, standardid,” tõi Tamm näite.

Läbipääsusüsteemid jõuavad sisuliselt kõikjale

Kui olete kõndinud läbi automaatukse, peatunud hotellis või läbinud passikontrolli, olete kindlasti kasutanud mõnda ASSA ABLOY toodet või teenust. Läbipääsulahenduste valdkonna ülemaailmne turuliider on ka Eestis paljude jaoks turvalisuse sünonüüm.

ASSA ABLOY on tegelikult osa igast päevast, kuigi me ei pruugi seda märgata. Alates usaldusväärsest koduturvalisusest kuni tipptasemel lahendusteni ettevõtetele, valitsustele, lennujaamadele, haiglatele ja koolidele — see kõik on ASSA ABLOY igapäevane töö ning teenib eesmärki, et elu oleks ühtaegu turvaline, lihtne ja mugav. „Aitame iga päev miljarditel inimestel liikuda läbi ohutuma ja avatuma maailma,” kõlab üks ettevõtte motosid.

Kui varem tähendas ligipääs võtmete jagamist, siis tänapäeval toimub see näiteks kaardi või kiibi abil, PIN-koodi sisestades, mobiilirakendusega või biomeetriliste tunnuste kaudu (sõrmejälg, näotuvastus) — just nii, nagu klient otstarbekaks peab. Süsteemi kasutamine on tehtud maksimaalselt lihtsaks ja mugavaks, aga selle olemuse mõistmiseks võiks teada, et tüüpiline läbipääsusüsteem koosneb mitmest osast:

• Identifitseerija — kaart, võtmehoidja, telefon või biomeetriline tunnus
• Lugerseade — seade ukse juures, mis loeb identifitseerijat
• Juhtseade ja/või -moodulid ning tarkvara — otsustab, kas läbipääs on lubatud
• Lukustusmehhanism — avab või hoiab ukse lukus vastavalt tarkvarast tulnud otsusele

Kui kasutaja esitab oma õigust tõendava vahendi, kontrollib süsteem tema õigusi ning otsustab reaalajas, kas uks avaneb või mitte.

Läbipääsusüsteemid ei ole Argo Tamme kinnitusel enam ammu ainult suurte tööstusobjektide pärusmaa. Neid kasutatakse kontori- ja ärihoonetes, majutusasutustes ja hotellides, tootmis- ja ladustamisaladel, haridus- ja tervishoiuasutustes, spordi- ja vabaajakeskustes ning ka korterelamutes ja elurajoonides on need juba üsna harjumuspärased.

Läbipääsusüsteemide arendajate fookus liigub aina enam kasutajamugavusele, küberturvalisusele ja süsteemide omavahelisele ühenduvusele. Populaarsust koguvad pilvepõhised ja kaughalduslahendused. Nii ei ole tänapäevane läbipääsusüsteem pelgalt uste avamise lahendus, vaid strateegiline tööriist turvalisuse, kontrolli ja efektiivsuse tagamiseks. Õigesti valitud ja hästi juhitud süsteem aitab kaitsta inimesi, vara ja infot ning loob samal ajal sujuvama igapäevase töö- või elukeskkonna.

1994. aastal Rootsi ASSA ja Soome ABLOY ühinemisel loodud piirkondlikust ettevõttest on tänaseks arenenud rahvusvaheline kontsern, mis tegutseb enam kui 70 riigis ja millel on umbes 51 000 töötajat. ASSA ABLOY Opening Solutions Baltic ühendab tõrgeteta kohalikud standardid globaalsete teadmiste ja võimalustega ning leiab iga hoone konkreetsetele vajadustele ja kasutajate eelistustele vastavad lahendused.