Jüris asuv 2022. aastal avatud Lenne sulgpallikeskus on arhitekt Ahti Kooskora sõnul eriline seepoolest, et on spetsiaalselt ainult sulgpalli mängimiseks tehtud. Kuna sulgpall nõuab eritingimusi, mõeldi keskuse ehitamisel väga täpselt valgustusele, seinte värvile, mille taustalt on hea jälgida sulgpalli lendu, ruumiakustikale, õhuvahetusele ning halli erinevate alade põrandamaterjalidele.

Lenne sulgpallikeskuse loomisel teadis projekteerimisettevõte Sweco Projekt arhitekt Kooskora imehästi, mida ja kuidas oleks tarvis teha. “See on peaaegu et iseendale tehtud,” ütles ta ja avaldas, et mängib seal isegi iga nädal sulgpalli.

Nii oli talle ka auasi sulgpallikeskuse kutsutud konkurss ära võita. Halli projekteerimist Kooskora võrreldes teiste objektidega keerulisemaks ei pea. Ent loomisprotsessis tuli kindlasti kasuks nii iseenda mängukogemus kui ka võimalus pidada nõu treeneritega. “Funktsionaalsuse skeemi panime paika nii, kuidas mängijatel mugavam oleks,” kirjeldas ta. 

Hiigelsuure sulgpalli ja musta värvi mitu ülesannet

Nii Lenne sulgpallikeskuse fassaad kui ka mängusaali siseseinad on musta värvi. Osaliselt on must värv vihje pikaaegsele Eesti esisulgpallurile Raul Mustale. Funktsionaalse poole pealt on see aga väga praktiline sulgpalli mängimiseks: mustal taustal on hele sulgpall mängijale hästi näha. Fassaadil kujutatud kuldne värv sümboliseerib kõiki neid kuldmedaleid, mille Raul Must või tulevased ässad on kokku kogunud.

Sulgpallisaali keskel asuval arhitektoonil on samuti kaks ülesannet. Tema esmane eesmärk on pakkuda spordiruumile midagi esteetiliselt juurde – visuaalselt meenutab see hiiglasuurt sulgpalli. Teisalt on arhitektoonil akustiline roll, murdes ära saalis tekkiva järelkaja, et treeninguid oleks parem läbi viia.

Kahele poole avanev tribüün kuni 250 pealtvaatajale

16 väljakuga sulgpallikeskus on Kooskora hinnangul oma ruumiprogrammilt eramaja- või villasuurune. Spordisaali keskel on kahele poole avanev industriaalparketiga kaetud astmeline istumisala ehk tribüün. Mõlemale poole tribüüni jääb kaheksa spetsiaalse spordipõrandaga kaetud palliplatsi.

Tribüün mahutab korraga 200–250 inimest. Istumisala on eelkõige mõeldud võistlustel osalejatele, kes oma mängu ootavad, puhkavad või teistele võistlejatele kaasa elavad. Majanduslikel kaalutlustel on loobutud suurele vaatajaskonnale mõeldud tribüünist.

Halli igal alal oma põrandakate

Tribüüni ülemisel osal on mängijatele soojendusala. Nii soojendusala kui ka sinna viiv trepp on kaetud Forbo Flotex vaibaga. “See vaip on just seepärast hea, et saab sulgpallipuru, mis väljakult tuleb, jalatsitelt maha pühkida. Flotexit on ka mõnus, lihtne hooldada,” kiitis arhitekt.

“Flokeeritud vaiba veetihe PVC-põhimik võimaldab vaibapinda niiskelt puhastada kasvõi igapäevaselt, sest tekstiilpind kuivab väga kiiresti,” selgitas erinevaid siseviimistluslahendusi pakkuva ettevõtte Floorin ostujuht Tarmo Titov. “Lühikesed püstised kiud annavad vaibaliku oleku, kuid on väga vastupidavad, ei lamandu ning on lihtsalt puhastatavad, seda isegi suure koormusega pindade puhul. Seetõttu leiab Forbo Flotex tihti kasutamist jõusaalides ning teistes spordiasutustes.“

Halli fuajee põrandal on tõhus Forbo Coral porivaip, et väljast tulev õuemustus mingil juhul platsile ei satuks. Sulgpalliväljakutele välisjalanõudega minna ei tohi. “Coral porivaiba kiud on valmisatud erineva tugevusega nailonkiududest. Eriline ehitus võimaldab paremini siduda kingataldadelt niiskust kui kraapida jalatsitelt tolmu ning mustust,” rääkis Titov.

Trepikoja põrandal on tuleohutusnõuete järgi keraamilised plaadid. Sama keraamiline plaat on ka tualettruumides ning teisel korrusel riietus- ja duširuumides.

“Pidime viima riietusruumid teisele korrusele, kuna kogu esimene korrus läks sulgpalliväljakute alla, et lubatud ehitusaluse pinna sisse mahtuda,” selgitas Kooskora, kuidas detailplaneering paneb palju paika. Meeste riietusruum on 100kohaline, naistel 70kohaline.

Disainitud valgustus loomuliku valguseta

Eriline rõhk on koostöös valgusdisaineri Joan-Tähven Venega pandud spordikeskuse väljakutel ka valgustusele. Kuna palliplatse ümbritsevatelt musta värvi seintelt valgus tagasi ei peegelda ning samas ei tohi lambid mängijaid pimestada, oli ühtlase valguslahenduse saavutamine keeruline ja palju läbimõtlemist nõudev töö.

Spetsiaalselt sulgpallimänguks disainitud valgustus on paika sätitud väljakute kaupa, nii et tuled saab vajadusel põlema panna ka vaid nendel väljakutel, mida parasjagu kasutatakse. Aknaid spordisaalis ei ole, sest väljast tulev valgus segaks pallimängu. “Annab ühele või teisele poole eelise. Loomulik valgus ei ole sulgpallis soovitud asi,” rääkis Kooskora. “Katsetada oleks küll huvitav, kuidas loomulikku valgust juurde tuua, aga eelarvel oli piirang. Kui oleks liiga kalliks läinud, poleks seda halli lihtsalt tulnud.”

Ühtlane õhuvool mängimiseks

Ka ventilatsioonisüsteem pole saalis tavapärane. Kasutatud on peente augukestega kangastorusid, mis annavad sulgpalli mängimiseks ühtlase õhuvoolu ja tänu millele ei häiri õhu liikumine kergeid palle. Eemalt ei paistagi tekstiilist torud väga välja, sest on nagu seinadki musta tooni kangaga kaetud. Kui saalis on rahvast vähe ja õhuvahetus on väike, on ventilatsioonitoru ümbritsev tekstiil nii-öelda kotti tõmbunud. Kui õhuvahetus suureneb, läheb kangas toru ümber pingule.

“Mängida on seal nüüd mõnus,” kiitis Kooskora. “Sain aru, et saal läks suhteliselt hästi tööle. Nädalavahetusel on seal sulgpallihuviliste võistlused, igasugused GP-võistlused, klubidekarikad.” Treeninguid viivad Lenne sulgpallikeskuses läbi Tondiraba Sulgpalliklubi ja Raul Musta sulgpallikool.