Maastiku kujundust tellides haljasalale, koduaeda või parki tavaliselt ei arvata, et ees võib seista probleem autoriõigustega. Aga nii see on. Kuigi seadus on andnud autoritele õiguslikus mõttes suure võimu, siis praktikas neid õigusi peaaegu ei kasutata ega arvestata. Sageli ei tea nendest õigustest midagi ei autorid ise ega nende teoste kasutajad. Probleeme võib kaasneda sellest aga kõigile.

Eriti vähe teadmisi autoriõigustest on avalikkusel maastikuarhitektuuri osas. Erinevalt näiteks maastikumaalist on päriselu maastik pidevas muutuses. Ei teadvustata, et tellides näiteks linnapargi või oma koduaia maastikuarhitektuurilise lahenduse, peab tellija  vähemalt 70 aastat arvestama maastikuarhitekti autoriõigustega. Ning seda kuni sinnamaani välja, et 70 aasta jooksul ei saa ilma maastikuarhitekti või tema pärija loata oma koduaias ilma autori nõusolekuta midagi muuta – ei istutada uusi lilli ega ehitada lapsele mänguväljakut. Eesti kohtupraktikas ei ole selliseid kaasuseid veel olnud, aga arvestades seaduse sätteid, on selliste vaidluste tekkimise oht täiesti reaalne. Sisuliselt on tegemist Eesti õigusmaastiku alahinnatud murekohaga.