Katus on investeering ja kui see on valesti paigaldatud, võib kahju olla märkimisväärne. Mida on vaja teada enne Ruukki teraskatuse paigaldamist, millega peavad arvestama juba arhitektid, millega ehitajad ja millised on enimlevinud eksimused, uurisime Ruukki Products ASi tehniliselt konsultandilt Ove Ermilt. 

“Arhitektide ideed lähevad üha ambitsioonikamaks. Samal ajal tuleb arvestada sellega, mis üldse on ehitustehnilistelt võimalik ja kuidas see teostatav oleks,” rõhutas Erm. Et vihmaveerenn vee ära juhiks, peab sellel olema kalle, mis sellest et visuaalselt võib kaldega renn räästas kedagi häirida. Tuleb aru saada, mis on mõistlik ja mis mitte ning mitte hakata piire kompima.

“Tihti näen projekte, kus lahendused on eesmärgi saavutamiseks väga keeruliseks aetud. Samal ajal kannatab kvaliteet ja katuse toimivus. Näiteks näen seda sageli ilma räästata kaldkatuste projekteerimise juures, kus katus läheb sujuvalt üle fassaadiks. Kõik üritatakse integreerida ehk võimlikult ära peita, sh rennid jm. Seda tehes ei saa ära unustada toimivat tuulutust ega näiteks kanaleid, kuhu võimalik kondents juhitakse,” tõi Erm näite.

Kui projekti juures kasutatakse Ruukki materjale, võib alati pöörduda Ruukki tehnilise toe poole. “Kui oskame, siis aitame ja leiame sobiva lahenduse. Kui ei leia, siis ütleme ausalt, et nii ei saa. Äriline aspekt jääb siis tagaplaanile,” lubas Erm.

Korraliku eeltööga saab vigu vältida 

Paigaldusega seotud probleemid saavad tema sõnul alguse peamiselt sellest, et tooteid ei tunta piisavalt hästi. Enne paigaldamist tuleb kindlasti tutvuda toote dokumentatsiooniga.

“Tehke selgeks, mis kalletele on mingi profiil mõeldud, missugune on sobilik roovituse samm ja kuhu toode üldse mõeldud on. Oluline on mitte eksida sobiliku aluskatte valikul. Kui katusele on planeeritud ka turvatooted, ei saa kasutada õhemaid roovituse ristlõikeid kui 32 x 100 mm. See on standardist tulenev nõue, kui turvatooted kinnitatakse roovituse külge,” jagas Erm nõuandeid. 

Teraskatuste puhul on kindlasti väga oluline konstruktsioonide toimiv tuulutus. Puudulik tuulutus võib viia tõsiste niiskusprobleemideni, mis viivad kondensaadi ja hallituse tekkeni ja siis tuleb reageerida kiiresti, et viga parandada. Vastasel korral peab kõige halvemal juhul välja vahetama kogu katuse kandva konstruktsiooni. 

Probleeme on ka uusehitistega. Üha enam kasutatakse konstruktsioonides hingavaid aluskatteid, mis täidavad ühtlasi tuuletõkke funktsiooni. Ühtpidi on see hea, konstruktsioonid on õhemad ega vaja topelt tuulutusavasid, aga nende kasutamisel tuleb olla tähelepanelikum.

Kindlasti on vajalik toimiv teibitud aurutõke siseruumides ja ka tuulutus aluskatte peal peab töötama. Tihti surutakse isolatsioonimaterjal hingava aluskatte all liiga tugevalt vastu aluskatet, lükatakse see kummi ja suletakse sellega tuulutus. Nii tekib ka aluskattele kalle distantsliistu suunas, kust võivad tekkida lekked konstruktsiooni, kui naelaaugud ei ole tihendatud.

Probleeme on Ermi sõnul ka ehitusjärgse suure niiskusega uutes hoonetes. Niiskus pääseb tihti katusekonstruktsiooni isolatsioonimaterjalidesse ja tekivad probleemid hallitusega.   

Tuleb teada ja arvestada, et erinevate katuseprofiilide paigaldus võib olla erinev. “Võtame näiteks Ruukki Classicu, mis on kasutuse poolest kõige populaarsem profiil. Seda valmistatakse erineva paksusega, 0,5 ja 0,6 mm. Peab jälgima, mis paksusega profiil täpselt tellitud on, sest lubatud roovide vahekaugus on profiilide all erinev,” selgitas Erm. “Õhemast, 0,5 mm materjalist toodetud Classicut ei või paigaldada näiteks 300 mm sammuga, see eeldab tihedamat roovitust. Hiljem võivad tekkida mured näiteks müraga, kuna profiil ei ole alt korralikult toestatud ja pinges. Samuti on võimalik lokkimine.”

Eestis on viimastel aastatel ette tulnud hädasid seoses sellega, et kodumaale on naasnud ehitajaid Skandinaavia maadest, kus tooted võivad olla sarnased, aga materjalid ja standardid on erinevad.  

Koonerdamine ei ole kokkuhoid

Kõige sagedamini kiputakse raha liigselt kokku hoidma aluskonstruktsioonide arvelt. Puit, mida kasutatakse roovina, ei ole alati kvaliteetne. Väiksest saekaatrist tellitud puit võib olla soodne, aga ristlõikes väga suurte kõikumistega.

“Kui mõõtude poolest kõikuva roovituse peale paigaldada näiteks väga tundlik Classic profiil, võib ebatasane aluskonstruktsioon ka profiili pinnal kajastuda. Kindlasti ei soovita me kasutada märga puitmaterjali katusematerjalide all. Puit kuivades kahaneb ja võib väänduda. Tekkida võivad ka hallituse probleemid,” hoiatas Erm.

Üks levinumaid vigu katusetööde juures on ketaslõikuri ehk maakeeli relaka kasutamine. Relakas on igal töömehel olemas ja seda kiputakse tihti kasutama. Abrasiivsed lõikevahendid aga tekitavad liigset kuumust teraslehe lõikeserval ja servale ei teki tsingiosakestest kaitsvat kihti ning ajapikku hakkab lõikeservale tekkima punakas rooste. Kettalt lendab pinnakattele ka kuumi osakesi, mis sulanduvad pinnakattesse ja hakkavad roostetama. Neid sealt eemaldada on väga keeruline. Mingisugust garantiid nendel katusematerjalidel enam ei ole.    

Teraskatuse paigaldamisel ette tuleva lauslolluse näited on enamasti seotud välisturgudega. Eestis on rohkelt majatehaseid, kes saadavad valmiskomplekte kaugete maade klientidele. Tihti paigaldavad sealsetele majadele katuseid üldehitajad või kliendid ise, kes plekitööd ei tunne. Sealt jõuab aegajalt Ruukkisse üsnagi ehmatavaid pilte.   

Kuigi üha vähem on Eestis neid, kes katust ise koos naabrimehega paigaldavad, rõhutas Erm üle turvalisuse aspekti: “Katusetööd tehakse ju enamasti kõrgustes, mis eeldab ka korralikku turvavarustust. Seda ühe katuse pärast endale hankima hakata ei ole kindlasti mõttekas. Ja liidete ning sõlmede korrektne teostus eeldab ikka kogemusi ja teadmisi. Need ise tehtud lahendused võivad minna lõpuks kordades kallimaks.”    

Ruukkil on üle Eesti koostööpartnerite võrgustik, kelle kontaktid on leitavad ettevõtte kodulehelt. Nende puhul võivad kliendid kindlad olla, et isegi kui kuskil läheb midagi valesti, tehakse see korda ja töödel on garantii. Ruukki ei tee koostööd kahtlaste ettevõtetega.