Juhul, kui hoone tuleohutusülevaatusel ilmneb puudusi, aitab tuleohutusspetsialist pakkuda välja lahendusi ning koos kliendiga lepitakse kokku paranduste teostamise tähtajad. G4S Eesti tuleohutusülevaatusi läbiviiv tuleohutusspetsialist Pilvi Rahnu tõi välja, millised on levinud puudused, mis on hoonete tuleohutusülevaatustel ilmnenud.

Veel hiljuti, 1. juulil jõustus uus muudatustega põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutuse määrus. “Kui varem võis näiteks põlevmaterjalist jäätmete hoone uksest-aknast ladustamine olla kahe meetri kaugusel, siis uue määruse järgi on see juba neli meetrit,” kirjeldas Rahnu. Kuna riiklikult paika pandud tuleohutusnõuded uuenevad pidevalt, viivad ka tuleohutusülevaatust läbi kutsega tuleohutuseksperdid ja -spetsialistid, kes on muudatustega kursis.

Tuleohutuspaigaldised on hooldamata või puudub elektripaigaldiste audit

Rahnu sõnul ei tea ka veel paljud, et 2021. aastal muutunud tuleohutuse seadusega tekkis hoonetes, kus peab tegema tuleohutusülevaatust, kohustus omada tulekahju korral tegutsemise plaani ja viia üks kord aastas läbi evakuatsiooniõppus. “See on üsna uus asi ja seepärast ka levinud, miks seda ei ole tehtud,” selgitas ta.

Sagedaseks puuduseks on ka hooldamata tuleohutuspaigaldised. Need on näiteks automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem, suitsueemaldussüsteem, evakuatsioonivalgustus. Aga ka ventilatsioonisüsteemi tuleb hooldada, selle korrasolek mõjutab oluliselt hoone tuleohutust. “Tihti ei mõelda, et piksekaitse on samuti tuleohutuspaigaldis ja ka seda peab vastavalt nõuetele hooldama,” rääkis Rahnu.

Tuleohutusülevaatustel on selgunud, et ka elektripaigaldise audit on sageli tegemata. Päästeameti statistika järgi on just elekter nii mitte-eluhoonetes kui ka eluhoonetes peamine tulekahju tekkepõhjus.

Kahjud minimaliseeritud ja ohutus tagatud

Tuleohutusspetsialisti hinnangul annab tuleohutusülevaatus selle tellijale mitmel tasandil kindluse. Esiteks teab hoone omanik või valdaja, et tema objektil on tuleohutusnõuded täidetud ning lisaks saab ta ise ülevaate, millised need nõuded sel ajahetkel on. “Õnnetuse korral on ka kahjud minimaliseeritud. Inimeste ohutus on tagatud ja ka tellija vara on kaitstud, sest kindlustusel puudub alus hüvitise mitte välja maksmiseks,” sõnas Rahnu.

Päästeameti andmeil toimus möödunud aastal kasutuses olevates mitte-eluhoonetes 158 tulekahju, neist 97 tööstus- ja laohoonetes, 11 kontorites ja kaheksa garaažides. Tulekahjude tekitatud varaline kahju oli kokku üle 8,1 miljoni euro.

Alates 2021. aastast on tuleohutuse seaduse alusel suuremate büroohoonete, tööstus- ja laohoonete ning garaažide omanikel kohustus tellida tuleohutusülevaatus. Tuleohutusülevaatust tuleb teha iga kolme aasta tagant.