Suurem osa Ruukki materjalijääkidest läheb praegu ümbertöötlemisse, kuid üha aktiivsemalt otsitakse võimalusi kasutada neid uutes toodetes või arhitektuursetes lahendustes. Ja selleks teeb Ruukki koostööd Eesti Kunstiakadeemiaga.

Ruukki Products ASi lisaplekkide tootejuht Rainer Haas selgitas, et lehtmaterjalide jääke tekib enamasti siis, kui eriprojektide toodete mõõdud tooraine rullide laiusmõõduga ei klapi. Standardtooted on valdavalt selliste mõõtudega, et jääki ei teki või on seda minimaalselt. Kuna toorainete partiid võivad tooni poolest erineda, tekib jääke ka rullide lõppudest, millest ei piisa järgmise tellimuse täitmiseks.

Materjalijäägid jõuavad ehitusse

“Enim tekib jääke värvitud pinnakattega lehtmaterjali puhul. Mingisugune jääk on paratamatu ja sajaprotsendiline materjali ärakasutamine ei ole täna reaalne,” ütles Haas.

“Kasutusse minevad jäägid ei erine kvaliteedilt tavamaterjalidest. On olemas ka kehvema kvaliteediga, näiteks kriimustatud materjale, ja neidki saab kliendiga kokkuleppel kasutada.”

Ruukki lisaplekkide tootejuht Rainer Haas

Praegu leiavad Ruukki materjalijäägid enamasti kasutust ehituses. “Katusemeistrid ostavad neid lihtsamate tugiplekkide valmistamiseks, kus toon ja pinnakatte tüüp pole olulised. Kui esteetika kõrvale jätta, on tegu täiesti funktsioneeriva katusega,” märkis Haas.

“Kasutusse minevad jäägid ei erine kvaliteedilt tavamaterjalidest. On olemas ka kehvema kvaliteediga, näiteks kriimustatud materjale, ja neidki saab kliendiga kokkuleppel kasutada,” lisas ta.

Ringmajanduse osakaal kasvab

Täpset protsenti, kui palju Ruukki materjalijääke praegu taaskasutatakse, Haas välja tuua ei osanud – ilmselt jääb see mõne protsendi kanti. Mõningate uute, Ruukki enda väljatöötatud toodete tootmiseks kasutatakse juba praegu ainult neid materjale.

Materjali veelgi paremaks ärakasutamiseks tuleb Haasa sõnul kasutada tänapäevaseid seadmeid ja see investeering on Ruukkis juba käimas. “Uue seadmega on meie hinnangul potentsiaal säästa vähemalt 5% toormaterjali utiliseerimist, lisaks saaks kasutada rohkem laos olevaid jääke,” ütles ta.

Uusi lahendusi materjalijääkide taaskasutuseks otsitakse Ruukkis nii katusetoodete kui fassaadide suunal. Kui Ehitusleht kirjutas septembris Eesti Kunstiakadeemia rektori Hilkka Hiiopi Pada mõisa juurde ehitatud suvemaja fassaadist, mida katab lammutusjääkidest puitmosaiik, siis sarnaselt saaks kasutada ka Ruukki materjalijääke.

Värsked ideed tudengitelt

Uute võimaluste leidmiseks jääkide ringlusse võtmisel tehakse Laetus programmi raames tihedat koostööd nii EKA kui ka teiste kõrgkoolidega. TalTechi materjalitehnoloogia eriala tudeng Liisi Lembit, kes on esimesest kursusest alates ringdisaini õppinud ja Laetuse projekti kaasatud, oli Ruukkis hiljuti praktikal. Tema selgitas, et programmis on kaks suunda: hoonetega seotud tootedisain ja vabam ringdisain, mis annab tudengitele täieliku loovuse jääkide ümbermõtestamiseks.

Lembit aitas koostada tudengitele esitatud lähteülesandeid tootmisjääkide kasutamiseks. Ringdisainerite ideede põhjal loodud prototüüpide esitlused toimuvad neil päevil ja tulemusi oodatakse põnevusega ka Ruukkis.

“Ruukki tootmisjäägid on süsteemselt kaardistatud, osa läheb sisemise ringluse kaudu uuesti kasutusse ning Laetuse programmiga otsitakse jääkidele täiesti uusi väljundeid, sealhulgas disainivaldkonnas.”

Ruukkis praktikal olnud EKA tudeng Liisi Lembit

“Kõik ideed on tervitatud, aga ennekõike loodame saada uusi mõtteid jääkide kasutamiseks ja jõuda toodeteni, mida madalhooajal lattu toota. Ootame selliseid lahendusi, mis ei eelda suuri investeeringuid seadmetesse ning millel on turgu,” ütles Haas.

Ruukkis praktikal olles veendus Lembit, et ettevõttel on ringmajanduse mõttes olemas tugev alus. “Ruukki tootmisjäägid on süsteemselt kaardistatud, osa läheb sisemise ringluse kaudu uuesti kasutusse ning Laetuse programmiga otsitakse jääkidele täiesti uusi väljundeid, sealhulgas disainivaldkonnas,” ütles ta.

Lembitu hinnangul liigub Ruukki õiges suunas. “Nad ei ole alustamas nullist, vaid arendavad pigem juba toimivat süsteemi edasi,” märkis ta.