Täna YITi juhi kohalt lahkuva Margus Põimi olulisim õppetund: ära usalda pimesi ja kontrolli alati
Täna ehituskontserni YIT Eesti juhtimisest loobuv ja pensionile suunduv Margus Põim rääkis Ehituslehele 40 aastat kestnud teekonnast ehitusvaldkonnas.
Milline oli teie elu esimene töökoht?
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
Kõige esimene töökoht oli pärast üheksandat klassi, kui ma olin kogu suve maamõõtjate juures latipoisiks. Päris põnev väljakutse. Tutvusin tookordse eesti küla- ja kolhoosieluga päris aktiivselt.
Milline oli esimene töökoht ehitusvaldkonnas?
1980. aastal läksin TPI kolmanda kursuse ehitustudengina tööle projekteerimisfirmasse. Hommikul olid loengud ja lõunast läksin tööd tegema. Teenisin taskuraha.
Kuidas nägi välja teie teekond juhi kohale?
Oi, see oli väga pikk. Sealsamas firmas sain projekteerimise osakonnajuhatajaks. Olen töötanud Soomes ehitusel — küll kontori poole peal. Olen olnud ehitusjuht, ehitusdirektor, arendusjuht, juhataja — tegelikult päris pikk nimestik. Aga noh, ikka üle neljakümne aasta.
Mida te ise peate tugevamateks külgedeks juhina?
Diplomaatilist tasakaalukust, rahulikku meelt. Hoian külma kätt otsa ees, et mitte kaasa minna emotsioonidega.
“Hoian külma kätt otsa ees, et mitte kaasa minna emotsioonidega.”
Margus Põim
Milline näeb välja teie tavapärane tööpäev?
Töötan kontsernis ja tegemist on Soome suurima ja ka Põhjamaades märkimisväärselt suure ehitusfirmaga, mis on börsifirma. Ja neil on oma rutiinid, oma reeglistikud. Paraku ma olen ka see filter nende ja meie elu vahel, et säilitada mõlemal pool head kontakti, arusaamist ja üksteisemõistmist. Ja ka reeglitest kinnipidamist, lubaduste täitmist.
Tööpäev algab tavaliselt kella kaheksast ja üle viie ei lähe kunagi.
“Kui ma ei suuda normaalse tööajaga asjadega hakkama saada, siis tõenäoliselt on põhjuseks kehv planeerimisoskus.”
Margus Põim
Mul on kunagi alguses olnud üks väga hea mentor, kes ütles, et kui ma ei suuda normaalse tööajaga asjadega hakkama saada, siis tõenäoliselt on põhjuseks kehv planeerimisoskus. Ma ei usalda alluvaid ja tahan minna liiga detailidesse. See on juhi tavapärane viga. Tuleb aru saada, mis on oluline ja mis ebaoluline.
Millised on YIT juhi ametis teie mantlipärija Mark Mihhailenko tugevad küljed?
Ta on hästi sihikindel, hästi detailidesse süvenev. Samas ka arvestab osapooltega, pürgib leidma head koostöökontakti ja on täiesti eesmärgile pühendunud. See on hästi positiivne ja hästi oluline, eriti just ehitusturul.
Mis on olnud teie karjääri kõige suurem või kõige kauem kestnud ehitusprojekt?
Ojaa, neid projekte ei ole üks, neid on päris palju. Mitmed elamupiirkonnad, mida oleme ehitanud Tallinnas Kalamajas, Mustamäel, Õismäel, siis seal võib öelda, et ehitame maja valmis, ehitame teise maja valmis, aga tegelikult see ongi piirkonna arendus. Ja need kestavad aastaid. Ma ei saagi öelda, kas see kestis seal seitse või kaks aastat.
Tuleb idee. Siis tuleb kinnistu leida, selle soetamine võtab aega. Projekteerimine, ettevalmistus võib võtta aastaid aega. Siis veel detailplaneering …
Meil on täna projekte, mille kinnistud on soetatud 2004. aastal. Detailplaneeringud käivad. Ehk me ei ole isegi veel poolele maale jõudnud.
Kui suure osa teie tööst võtab enda alla klientidega suhtlemine?
See on olnud olulisem varasematel perioodidel. Kuna mul on tekkinud väga tugev, pädev ja hea meeskond — pean silmas just juhtkonda — siis tegelikult ma olen usaldanud väga palju ka nende kätte.
Eks mingil määral on see olnud seotud generatsioonide muutusega. Minuealised on üldjuhul juba täna kõndinud oma töö vilju nautima ehk puhkavad ja tegelevad pensionipõlve nautimisega ja noored inimesed, kes on tulnud, toimetavad siin ehitusturul ja kinnisvaraturul juba natuke teistmoodi.
Mida te peate oma seniseks suurimaks tööalaseks õnnestumiseks?
Ma arvan, et see, milline see firma täna on, ongi minu kõige suurem õnnestumine. Hea meel on ohjad edasi anda järgmiste kolleegide kätte. Ma usun, et nad saavad selle ülesandega väga hästi hakkama ja kindlasti areneb firma veel palju paremini edasi kui seni.
Mis on teie karjääri jooksul olnud olulisemad õppetunnid?
Ära usalda pimesi ja kontrolli alati. Või siis usalda, aga kontrolli. See on väga oluline. Kahjuks elu on seda õpetanud.
Mis on ehitusvaldkonnas tegutsemise juures kõige meeldivam?
Rahulolevad kliendid. See on väärtus, sest ehitusettevõte on teenindusettevõte, mis peab teenindama oma kliente. Ja kui klient on rahul, siis oleme meie ka rahul.
Aga mis on olnud ebameeldivamad juhtumised?
Kui usaldust on kuritarvitatud, see on kõige ebameeldivam. Usalduse kuritarvitamine on minu jaoks kõige alatum asi. See jääb kahjuks meelde.
Millised Eesti ehitusettevõtteid võiks teie hinnangul teistele eeskujuks tuua?
Kindlasti Merkot. Väga kõrgelt hindan nende tegevust, ja inimesi, kes seal on. Fund samamoodi.
Ma vaatan neid konkurendina ja mingil määral üritan vaadata ka läbi kliendi silmade ja mulle on nad jätnud oma tegevustega väga usaldusväärse mulje. Samas on nad hästi ambitsioonikad ja minu hinnangul on nad hästi õnnestunud meie ehitusturul oma tegevusega.
Kas on midagi sellist, mida konkurentidelt õppida?
Ma olen pensionil, mida mul enam õppida.
Millisena teie näete lähiaastate arenguid Eesti ehitussektoris?
Eks ta on keeruline. Ehitus on ju selgelt seotud riigi majanduse, riigi heaolu ja käekäiguga.
“Minu kogemus ütleb, et ei ole kunagi olukorda, kus kõik on jätkuvalt ülesmäge või jätkuvalt allamäge.”
Margus Põim
Kuna ma olen üle neljakümne aasta olnud ehitusvaldkonnas ja ka kinnisvaraäris päris pikalt sees, siis minu kogemus ütleb, et ei ole kunagi olukorda, kus kõik liigub ainult üles- või allamäge. Alati on võnkumine üles-alla. Küsimus on lihtsalt võngete sinusoidi suuruses ja ajalises pikkuses. Aga igal juhul olukord muutub.
Kas ja milliseid eelseisvad probleeme ja murekohti oleks praegu veel ettevõtetel võimalik ennetada?
Eks see on inimlik, et kui läheb hästi, siis unustatakse kiiresti ära halvad ajad ja vanade asjade meelde tuletamisega hakatakse tegelema siis, kui järgmine kriis käes. See on normaalne, sest keegi ei taha uskuda, et järgmine kriis tuleb. Kahjuks ta tuleb ikka. Tuleb ka jälle tõus ja eesmärgid täidetakse ja selles mõttes ei ole püsivat sellist olukorda, kus kõik on ainult maoli maas või vastupidi, kõik lendavad pilvedes.
Panete juuni alguses pärast pikka karjääri ameti maha. Kas te saate rahulikult pensionipõlve nautima asuda või ootavad ees uued väljakutsed?
Mul on konkurentsikeeld ja ma pean selle reeglitest kinni pidama. Ma jätaks sellele küsimusele praegu vastamata. Eks elu näitab.
