Vestlusring: hindades õhku enam pole, ainult suur tööpuudus võiks ehitamise maksumust veel alandada
Kinnisvarafirmade liidu konverentsil toimunud vestlusringil leidsid osalised, et ehitushindade alandamiseks enam varu pole, aga lühiajaliselt võivad mõned osalised ka äri kahjumiga teha või siis peavad palgad langema hakkama.
Betoonelementide tootja Frammi jut Rasmus Kurm oli skeptiline, kas palkade langetamine on võimalik. Ta ütles, et materjalide tootmises on võimalik tööjõukulu kontrolli all hoida automatiseerimise ja digitaliseerimisega, aga see tähendab investeeringuid, aga raha pole nende tegemiseks juba ammu teenitud.
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
Kurm rääkis, et nad otsinud ka võimalusi enda sisendhindade alandamiseks. “Aga jookseks nagu vastu betoonseina,” lausus ta.
Kurm nentis, et lühiajaliselt võivad turuosalised ka kahjumiga müüa. Framm on kaasanud omanike sekka Saksa ettevõtte, kelle toel rasked ajad üle elada, aga Kurm tõdes, et tegemist on ettevõtlusega ja keegi pole valmis lõputult miinust taluma.
Mitu betoonelementide tootjat on Eestis juba pankrotiga lõpetanud ja Kurm ennustas, et lähiajal tuleb pankrotte veel.
Astlanda Ehituse elamuehituse ja kinnisvaraarenduse divisjoni direktor ja juhatuse liige Kajar Kruus netis, et õhku hindades pole, aga leidis hinnalanguseks siiski kaks võimalust.
Kruus ütles, et Eestis on turumajandus ja iga ettevõte peab olukorras, kus tellimusi on vähem, hindama, kas lõpetab tegevuse või kannatab mõnda aega kahjumit.
Kruus leidis ka, et tööturul võib tulla muutus ja täna ehitushindadesse olulise osa andev palgasurve kaduda. Ta avaldas arvamust, et kui Eestis peaks töötus kasvama 20-30 protsendini, siis hakkavad ka ehituses palgad langema.
Inseneribüroo Telora arendusjuht ja juhatuse liige Oliver Napits rääkis, et ehitushinna kontrolli all hoidmisel on oluline roll põhjalikul planeerimisel ja heal projektil.
Sellega olid nõus nii Kruus kui ka Kurm.
“Soomlased on planeerimises maailmameistrid,” rääkis Kruus Astlanda Ehitusest. “Üheksa korda mõtlevad ja korra teevad, meil tundub kohati, et tehakse vastupidi.”
Kruus tõi ka välja, et Eestis kulub pikk aeg otsustamisele, kui selleni jõutakse, siis on tööd kohe vaja, mis muudab hinna kalliks. Tema sõnul on ehitushinna kontrollimisel oluline planeerimine ja mõistlik ajagraafik.
Napits Telorast ja Kurm Frammist tõid välja, et ehitushinnad hakkavad hoopis kasvama, kui Ukrainas sõda läbi saab ja seal tekib suur vajadus ehituse ja ehitusmaterjalide järele.