Tallinna Linnavalitsuse ja Lidli vaidlus, mille käigus kaubanduskett ähvardas linna kahe detailplaneeringu pärast kohtuga, jõudis möödunud reedel esimese lahenduseni, kui ühe planeeringu osas linn lisanõudmistest loobus.

Linnavalitsuse dokumendiregistrisse jõudis kaks abilinnapea Madle Lippuse allkirjastatud vastust Lidli kaubandusketile. Lasnamäel andis linn kaubandushiiglasele detailplaneeringuga edasi liikumiseks rohelise tule, Põhja-Tallinnas jäi linnavalitsus oma soovidele kindlaks ja seal peab Lidl projekti muutma või vaidlus jätkub.

Lasnamäel linn loobus vaidlusest

Lasnamäel, Priisles asuva poe planeeringu osas on Lippuse vastus vaid kaks lõiku pikk. Ta ütleb, et linn loobub edasisest vaidlusest ja detailplaneeringu kehtestamise eelnõu esitatakse esimesel võimalusel linnavalitsuse istungile kehtestamiseks.

Priisle planeering oli jaanuaris läbinud avaliku väljapaneku ja Lidli andmetel esitati märtsi lõpus Tallinna linnavalitsuse istungile detailplaneeringu kehtestamise eelnõu, aga see langes päevakorrast välja. Poeketi esindajad väitsid linnale saadetud pöördumises, et neile pole kirjalikult põhjendatud, miks linnavalitsus kehtestamise otsuse menetlemisest loobus.

Märtsis möödus Priisle detailplaneeringu algatamisest kolm aastat. Peale seda on Lidli ja linnavalitsuse esindajad kolm korda kohtunud ja linn on esitanud ettepanekuid detailplaneeringu muutmiseks. Lidli inimestele tutvustati ka visioonidokumendi “Kaasaegne selvekauplus linnaruumis.”

See on linnaplaneerimise ametis väljatöötamisel olev juhend, mis kirjeldab linna ootusi kauplustele ja peaks edaspidi planeerimisprotsessi lihtsustama. 

Lidl toob oma kirjas välja, et juhend ei ole Tallinna linna ametlik õigusakt ja seda ei ole kehtestatud ruumilise planeeringuna või muu dokumendina, millega saaks määrata linna ruumilise arengu eesmärke. “Linnavalitsuse esindajate selgitustest lähtuvalt ongi tegemist tööversiooniga nö visioondokumendist, mis sisuliselt väljendab kellegi subjektiivset nägemust Tallinna linnaruumi planeeritavast selvekauplusest,” kirjutavad Lidli esindajad. “Seetõttu saaks juhendit hetkel käsitleda vaid kui soovituslikku iseloomuga seisukohta. Vaatamata eelpool toodule on linnavalitsuse esindajad Lidlile mõista andnud, et just juhendile vastavus tagaks Linnamäe detailplaneeringu kehtestamise.” 

Lippus annab Lidlile saadetud vastuses kaubandusketile õiguse. “Tallinna Linnavalitsus on kaalunud Teie pöördumises toodud põhjendusi ning on jõudnud seisukohale, et Linnamäe tee 28 kinnistu detailplaneeringu kehtestamise eelnõu esitatakse esimesel võimalusel Tallinna Linnavalitsuse istungile kehtestamise otsuse vastu võtmiseks,” seisab kirjas.

Põhja-Tallinnas linnavalitsus ei taganenud

Sõle tänava ääres, aadressil Paavli 10 asuva kinnistu osas on Lippuse vastus seitse lehekülge pikk ja ühegi nõudmise osas linn järeleandmisi ei tee. Kirjas viitab Lippus hoopis võimalusele, et linn võib senisest vastutulekust loobuda.

Üks vaidluskoht on parkimise korraldamine. Lidl tahab võimalikult palju parkimiskohti, selleks on nad maja mahtu arvutanud ka parkimiskorruse ehk küsivad parkimiseks lisakohti justkui oleks olemas inimesed, kes jätavad auto maja ette ja lähevad seejärel majasisest parklat kasutama. Lidl tunnistab seda ka ise linnapeale saadetud märgukirjas, aga toonitab, et juriidiliselt on neil selleks õigus.

Teine vaidluse teema on maja avamine linnaruumile ja linnaplaneerijate soov, et toidukaupluse esimesele korrusele kavandataks linnaruumi ilmestavad kaubandus- või teeninduspinnad, mis elavdaks tänava tasapinda. Lidli ettepanekus on esimene korrus peamiselt mõeldud parkimiseks.

Lidli arvates sekkuvad linnaplaneerijad selliste nõudmistega ettevõtlusvabadusse ehk pood peaks saama ise otsustada, kuidas ta ruume kasutab.

Lippus vastas kirjas, et nõue lähtub detailplaneeringu algatamise tingimustest, kus on kirjas, et hoone Sõle ja Paavli tänava poolsele küljele tuleb kavandada linnaruumi ilmestav esinduslik fassaad. “Seega ei ole tegemist uute nõudmistega ja planeerimisprotsessi venitamisega, vaid algatamiskorralduse tingimuste täitmisega,” kirjutas Lippus.    

Lippus märkis, et tavapärane praktika on likvideerida planeeringus leitud puudused 30 päevaga. Ameti poolsed viimased märkused on esitatud 10. aprillil, mille põhjal ei ole korrigeeritud lahendust ametile esitatud.

Lippus lükkas ka ümber Lidli väite, et sel aastal on planeering lihtsalt seisnud – on toimunud mitu kokkusaamist ja linna esindajad on märkusi selgitanud, aga kaubanduskett pole parandusi teinud ja pole ka teada andnud, et nad ei kavatse märkusi täita.

Linn võib vastutulekutest loobuda

“Märgime veelkord, et oleme olnud vastutulelikud ning nõustunud teiepoolse ettepanekuga tõsta maapealset korruselisust ja loobuda maa-alusest korrusest, et lahendada paremini hoonesisest parkimist,” kirjutas Lippus. “Oleme esitatud tingimusi korduvalt ja piisavalt kommunikeerinud, edastanud selvekaupluse kavandamise juhendi, kus on näidised koos linna soovidega pikalt ja põhjalikult lahti kirjutatud ning tulnud vastu korruselisuse ja maapealse brutopinna suurendamise osas, et teil oleks kergem täita algatamise korralduse tingimusi. Kuna vastutulekud ei ole andnud soovitud lahendust, võime lähtuda Paavli detailplaneeringu algatamise korraldusest ning jääda detailplaneeringu koostamise eesmärgi juurde kavandada kahe maapealse ja ühe maa-aluse korrusega hoone.”

Lippus nentis, et väliste parkimisalade ning Putukaväila ja trammitee poolse hajumisalaga on detailplaneeringus jõutud sobiliku lahenduseni, edasiseks menetlemiseks on vajalik ameti esitatud märkuste täitmine, misjärel on võimalik esitada detailplaneering kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks.