Liigu sisu juurde

Merko kvaliteedijuht Eneli Liisma: ehitusinseneriks pürgijal peab olema kindel tahe ja kange visadus

Eneli Liisma.Foto: Iris Kivisalu

TalTechi külalisõppejõud ja Merko kvaliteedijuht Eneli Liisma usub, et ehitusinseneriks õppimine oli parim asi, mis temaga haridusteel juhtuda sai ning TalTechist saadud haridus andis väga hea põhja, millele ehitada edasine karjäär.

Miks läksite õppima TalTechi ja kuidas valisite eriala?

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Iga intervjuu esimesele küsimusele peaks püüdma anda tulede ja viledega säriseva vastuse, et inimesed ikkagi edasi loeks, kuid minul sellele küsimusele liiga head vastust anda ei ole. Oskan öelda, et minu huviorbiidis olid keskkooli ajal tegelikult hoopis arhitektuur ja arstiteadus. Mulle on meeldinud vastata, et ehitusinseneeria on minu puhul teadlik juhus. Ja ma julgen täna küll öelda, et ehitusinseneriks õppimine on üks parim asi, mis minuga juhtuda sai.

“Ma julgen täna küll öelda, et ehitusinseneriks õppimine on üks parim asi, mis minuga juhtuda sai.”

Nüüd, kus ma veidi vanem olen, siis olen tagantjärele mõelnud, et võibolla tuleb see kõik hoopis lapsepõlvest. Kasvasin väiksena üles Viimsi poolsaare otsas, Rohuneemes. See oli kaheksakümnendatel piiritsoon, kus muuhulgas oli ka Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi ehitusmaterjalide vaheladu, mis paiknes meie majast üle tee. Ilmselt ma siis istusin oma liivakastis väikese inimesena ja vaatasin sealt läbi traataia, kuidas erinevad masinad saalisid erinevate ehitusmaterjalikoormatega edasi-tagasi ja kraanad tegid oma rutiinseid tõsteid. Küllap siis ehitusplatsid nakkasid ikkagi sealt külge.

Kuidas koolis läks?

Mida üks koolijüts sellisele küsimusele tavaliselt vastab, kui vanemad seda igal õhtul küsivad: “Hästi!”. Tallinna Tehnikaülikoolis on väga paljudes õppekavades jätkuvalt suur fookus reaalainetel, loomulikult ka ehitusinseneerias. Minul oli sellega lihtne, sest tulin Tallinna Reaalkoolist ja minu reaalainete taust oli väga tugev. Kuid nägin kõrvalt ja näen siiani, kuidas tegelikult paljud ei saa esimeselt kursuselt kuidagi edasi, sest reaalainete osakaal on niivõrd suur ja ehituseriala sisulisi õppeaineid veel väga ei ole.

“Tulin ju ehitust õppima, miks jälle matemaatika-füüsika-keemia? Seega võib motivatsioon kiirelt kustuda. Kuid eks ehitusinseneriks pürgijal peab olema kindel tahe ja kange visadus.”

Tulin ju ehitust õppima, miks jälle matemaatika-füüsika-keemia? Seega võib motivatsioon kiirelt kustuda. Kuid eks ehitusinseneriks pürgijal peab olema kindel tahe ja kange visadus. Minul see oli. Ma ei olnud kindlasti kursuse parim, kuid neis valdkondades, mis mulle pinget pakkusid, tegin ma ikkagi väga tublid tulemused.

Millised olid meeldejäävamad õppeained ja õppejõud?

Kõige meeldejäävamad ained olid need, kus õppejõud oli oma asja fänn ja kus õppejõud ei teinud õpetamise tööd vastumeelselt. Sellest saab noor inimene kohe aru! Need on loengud, millest sa mingi hinna eest ei taha ilma jääda. Minu ajal ei olnud veel veebiloengute võimalusi ja füüsiline kohalolek oli ainuvõimalik. Seega olin kohal ka kõige suuremat und, eelmise õhtu pidustusi või halba ilma trotsides näiteks Kalju Looritsa teraskonstruktsioonide loengus, Irene Lille ehitustehnoloogias ja Elmar Jaan Justi puitkonstruktsioonides.

Kas meenub ka midagi sellist, millele oleks võinud õpingute käigus rohkem tähelepanu pöörata?

Rohkem tähelepanu saab alati kõigele pöörata, aga see tarkus tulebki paraku hiljem. Inseneritöös on üks olulisemaid asju süsteemsus kõiges ja selle nipi oleks küll võinud veidi varem enda jaoks avastada.

Kas teil jäi õpingute kõrvalt aega ka muuks tudengieluks?

Loomulikult on tudengielu üks värvikirev periood. Kui ma täna sellele mõtlen, siis tegelikult tekib endal ka see küsimus, et kuidas me seda kõike tudengitena jõudsime. Aga kui ma meenutan oma sõpru, kes õppisid sotsiaalteadusi ja muid nii-öelda pehmemaid kunste, siis ehitusinseneri nädalavahetused möödusid küll sageli joonestustööde, mõne laboritöö vormistamise või lõputute tuletiste ja mõõtemääramatuste seltsis. Laupäeviti mustandid, pühapäeviti puhtandid. Ja see ebavõrdsus oma sotsiaalteaduste sõpradega ajas aeg-ajalt tigedaks küll.

“Ehitusinseneride koolitus sarnaneb ikkagi palju tippspordile, kus on treeningul ja distsipliinil suur roll.”

Ehitusinseneride koolitus sarnaneb ikkagi palju tippspordile, kus on treeningul ja distsipliinil suur roll. Eks me, insenerid, seetõttu ei lähe täna igast pisiasjast ka nii verest välja ja meil on suurem kogemus probleemide lahendamisega. Nii tööalaselt kui ka eraelus.

Eneli Liisma.Foto: Iris Kivisalu

Te olete ka TalTechi külalisõppejõud. Milline õppejõud te enda hinnangul olete? Mis teid õppejõu-ameti juures kõige rohkem paelub?

Jah, ma olen ülikooli lõpetamise järel olnud kõik need aastad mingil kujul Tallinna Tehnikaülikoolis õppejõu rollis ja püüdnud panustada Eesti ehitussektori inseneride väljaõppesse. Tõsi, viimased paar aastat külalisõppejõuna. Ennast on raske kõrvalt hinnata, aga õppejõule on minu hinnangul üks suurim kompliment vast see, kui tema loengutes käiakse. Olen oma loengute osalemise protsenti ajas mõõtnud, see on keskmiselt enamasti 90% juures. Järelikult teen midagi õigesti, et tahetakse vabatahtlikult tulla.

“Olen oma loengute osalemise protsenti ajas mõõtnud, see on keskmiselt enamasti 90% juures. Järelikult teen midagi õigesti, et tahetakse vabatahtlikult tulla.”

Loengute andmisel paelub vast kõige enam see emotsioon, mis loengu käigus tekib. Iga loeng on minu jaoks ainulaadne ja unikaalne kogemus, mis ei kordu sellisel kujul rohkem kunagi. Lisaks on tänaseks paljud mu enda endised tudengid mu head ja lähedased kolleegid. Ja selliselt on väga suur privileeg tööd teha.

Kuidas TalTechist saadud haridus tööeluga haakunud on?

Minu jaoks andis TalTech väga hea põhja, mille pealt edasi tegutseda. Koolis ei olegi võimalik kõike õpetada, kuid kindlasti on tänases õppekavas kohti, mida võiks veidi timmida, et see kaasaja ehitussektori vajadustele paremini sobiks. Ma ise olen sageli öelnud, et parim õpetaja on ikka praktika, kuid tegelikult kuuluvad need sõnad muidugi Vana-Rooma filosoof Cicerole „Usus est magister optimus“.

Te olete Merko kvaliteedijuht. Milline on teie igapäevatöö ja millised on peamised kvaliteediprobleemid, millega nii Merkos kui mujal tuleb tegeleda? Kas need murekohad on aastate jooksul muutunud?

Minu töö on selline, et kui ma hommikul tööle lähen, on mul peas väga selge plaan, mida päev toob ja millega ma tegelema hakkan. Aga kohe, kui kell saab 08.01, hakkab võluväel uksest ja aknast igasuguseid erinevaid teemasid sisse lendama ja iga päev teeb ikkagi oma plaani minu jaoks ise. Väga oluline on siin prioriteetide seadmine ja kõige ajakriitilisemaga tegelemine.

Ükspäev just arutasin kolleegiga, et peaksin igal õhtul valima nii-öelda “Päeva Naela” ehk parima küsimuse, millega pöörduti. Mõned näited viimastest päevadest: Sprinkleritorustikul tundub liitekohas roostetus, miks see tekib? Kas betoon kivineb nullkraadi juures edasi? Kas selle tootja armatuurvarda kasutamine on meil projekti järgi lubatud? Kas sellel tootel peab olema CE-märgis? Millise kõrgusega töölaval peab olema kaitsepiire? Vaata, ma panin sulle lauale kaks krohvitükki — mis sa nendest arvad?

“Ma arvan, et mul on vaieldamatult kõige huvitavam töö Merkos. Päriselt!”

Ma arvan, et mul on vaieldamatult kõige huvitavam töö Merkos. Päriselt! Loomulikult mul ei ole kõikidele küsimustele kohe vastuseid! Ja siis tulebki pea tööle panna ning asuda purema, kuidas üht või teist teemat lahendada. Mul on väga hea meeskond, kellega ma seda tööd teen. Ja ma olen alati öelnud, et ehitus ei ole n-ö ühe-mehe-show. Ehituses võidab see, kes oskab koostööd teha ning erinevate osapooltega häid suhteid luua ja neid hoida.

Kui rääkida ehituskvaliteedi murekohtadest, siis suuresti võib öelda küll, et kuigi hooned on läinud palju keerulisemaks, siis probleemid on jätkuvalt üsna sarnased ja sageli on juurpõhjuseks vähesed teadmised ehitusmaterjalidest ja/või ehitusfüüsikast. Neid teadmisi tasub ülikoolis suure hoolega ammutada. Täiendavalt tasub muidugi mainida, et aja jooksul on märkimisväärselt kasvanud ka inimeste ootused.

Samuti võin välja tuua, et üheks tüliõunaks on ka see, et inimestel on kvaliteedist erinevad arusaamad ning sageli tehakse viga sellega, et eeldatakse midagi. Ehitusinseneeria üheks alustalaks on faktipõhisus. Meie inseneridena ei saa rääkida tujudest ja tunnetest, vaid faktidest. Sama lugu on ka kvaliteediga. Kui sellele mõistele anda juurde emotsioonid, kipuvad asjad viltu minema. Kvaliteedina tuleb alati eelkõige mõista seda, et milles kokku lepiti ja kas seda täideti.

Millised on olnud teie senise tööalase karjääri suurimad ettevõtmised?

Mul on olnud väga huvitav tööalane karjäär. Olen töötanud ehitusplatsil objektiinseneri ja objektijuhi rollides. Olen väga pikalt praktiseerinud õppejõuna ehitusmaterjalide ning vähesel määral ka ehitustehnoloogia ja ehitusfüüsika valdkondades. Olen saanud väga tugeva kogemuse ehitusmaterjalide tootmise auditeerimise alal Tallinna Tehnikaülikooli Sertifitseerimisasutuses (täna Tallinna Sertifitseerimisasutus).

Hetkel juhin Merko kvaliteediosakonda, mida olen teinud viimased kaheksa aastat ja mis suudab mulle jätkuvalt iga päev pakkuda uusi väljakutseid. Kõik mu senised tööalased valikud täiendavad üksteist ja moodustavad minu jaoks süsteemse terviku.

Töö objektil andis praktilised kogemused, sertifitseerimisasutuse töö tutvustas järelevalve põhimõtteid, töö ülikoolis võimaldab mul täna seda kõike noortega jagada ja iga uue lõputöö juhendamine paneb mind proovile, et jätkuvalt põnevaid asju juurde õppida. Kas see on olnud kerge? Kindlasti mitte. See on olnud ikkagi väga, väga raske. Aga see on olnud ka tohutult huvitav. Ja jätkuvalt on.

Mil määral on ehitusvaldkond valmis kaasama uusi tehnoloogilisi võimalusi nagu näiteks droonid ja tehisaru? Mil määral see teie hinnangul üldse võimalik oleks?

On teada-tuntud, et ehituse tootlikkus on jätkuvalt madal võrreldes näiteks moodsate tööstussektoritega. Kuid kui rääkida innovatsioonist, siis nii AI kui ka droonid on meil juba mõnda aega kasutuses olnud. Droone kasutavad näiteks Merko Kaevanduste insenerid, kes nende abil karjääri “laoseisu” monitoorivad. Samuti oleme enda jaoks tööle pannud AI seal, kus on tegemist suurte andmemahtude läbitöötamise ja võrdlemisega. Ma usun, et sellega tegeleb praegu iga ehitusettevõte, et kuidas AI võimekust enda jaoks ära kasutada.

Sel kevadel juhendasin ühe noore kolleegi lõputööd, kes uuris, kuidas tehisintellekt saaks aidata ehitusplatsi tööohutuse valdkonnas tööõnnetusi ja ohuolukordi ette näha. Saime väga põnevaid tulemusi. Kuid eks selle tehisintellekti maailma juures peab alati säilitama kaine mõistuse ja reaalse elu otsused tegema ikkagi inimene ise. Võite proovida tehisintellektile promptida, et “Hei, ChatGPT, ehita palun mu maja lõpuni”. Lõpuks pead ikka ise tegema.

Mida tänastele tudengitele kindlasti ülikoolis peaks õpetama?

See võib kõlada veidralt, kuid mina soovitan ehitusinseneriks pürgijatele õpetada kindlasti rohkem psühholoogiat, suhtlemist, koostöö formaate ja probleemolukordade lahendamise oskusi. Ehitusprotsessis on väga palju erinevaid osapooli ja see tähendab ka väga palju suhtlemist. Näen kõrvalt sageli seda, et inseneriprobleemid saavad lahendatud, kuid takerdutakse just kommunikatsiooni korraldamises.

Toon seda noortele ehitustudengitele oma loengutes sageli näiteks, et ehitus on suhtluskunst ja soovitan neil neid oskusi kasvõi iseseisvalt juurde õppida, kui ülikoolis selliseid õppeaineid pole võtta.

“Ehitusprotsessis on väga palju erinevaid osapooli ja see tähendab ka väga palju suhtlemist.”

Ja teine koht, kus ma näen, et ülikoolis on ehitusinseneride ettevalmistamises mõnevõrra lünk sees, on tööohutuse korraldamise põhimõtted. See teema on riivamisi mõnes õppeaines küll sees, kuid sisuline asja olemus on käsitlemata. See on kindlasti üks koht, kus ülikool saaks Eesti ehitussektori ohutuskultuurile üliolulise nurgakivi laduda.

Kas ja kuidas täna ülikooli ja ülikoolikaaslastega ühendust hoiate?

Ülikoolist on aja jooksul minu jaoks kujunenud peaaegu teine kodu. Isegi nüüd, kus ma olen külalislektori rollis ja viibin koolimajas vaid loengute ajal. Näen igal aastal, kuidas ülikoolilinnak areneb ja kasvab. Mul on aja jooksul kampuses välja kujunenud oma lemmikud auditooriumid ja kohad, kus on kuidagi eriti hea olla. Olen juba mitmel aastal toonud pea sada kolleegi ülikooli, korraldades Merko töötajatele mõeldud kvaliteediseminarid ülikooli ruumides.

Mitmete ehitusala probleemide lahendamiseks saan pöörduda oma akadeemiliste kolleegide poole. Koostöö on igapäevane. Meie omalt poolt käime Merko kolleegidega sageli ka mõne õppejõu loengus külalisesinejaks, et jagada praktilist kogemust. Samuti korraldame ehitusplatsidele ekskursioone ja püüame toetada ehitusinseneeria haridust nii stipendiumite pakkumisega kui ka erinevate ehitusalaste sündmuste korraldamisel abiks olemisega. Ja loomulikult oleme mitmeid aastaid pakkunud noortele ehitustudengitele praktikavõimalusi Merko ehitusobjektidel ja konstrueerimisosakonnas.

Meie tegevust on ka märgatud — Merko pälvis sel aastal tehnikaerialade tudengite kõige atraktiivsema tööandja tiitli kolmandat aastat järjest ja kokku neljandat korda. See on väga suur tunnustus, oleme väga tänulikud ja hindame seda kõrgelt.

“Ehitustegevus on tippsport, pead olema koguaeg parimas vormis. Selline elu pole kõigile sobilik.”

Mis puutub minu enda ülikoolikaaslastega ühenduse hoidmist, siis lähematega on mõistagi kontakt olemas, kuid kahjuks peab tõdema, et kursuse lõpetajaid oli alla poole alustanutest, kellest nii mõnedki on ehitussektorist tänaseks lahkunud. Ehitustegevus on tippsport, pead olema pidevalt parimas vormis. Selline elu pole kõigile sobilik. Ja ei peagi tegelikult olema. Pead ikkagi olema oma asja tõeline fänn, et ehituses sees olla.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood
Omega Laen

Suured lood

Kõik suured lood

Töökuulutused

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.