Pildid: EKA tudengid tutvustasid innovaatilist plekist kumerkatust ja plekklippaeda
Ruukkiga koostööd teinud tudengid tutvustasid valminud töid, milleni jõudsid ettevõtluskoostöö käigus.
Tööstusdisaini eriala tudengi Karoliina Kalmo ülesandeks sai luua Ruukki tootevalikusse innovatiivne toode. Valtsplekk on reeglina sirge tahvel, Kalmo sooviks oli aga leida lahendus kumerate vormide tekitamiseks.
Selle käigus sündis Kupera (soome k kumer) katusesüsteem. “Tegemist on kumerkatusega, mis koosneb sirgetest paneelidest.” Inspiratsiooniks oli tal enda sõnul eelkõige keemiaõpikus nähtud skeem kristallide struktuurist.


Ideid katsetati läbi origamitehnika, kuni jõuti Kupera lahenduseni. Seal mängivad olulist rolli diagonaallõiked, mis viivad plekitahvlid peale valtsimist omavahel astmesse ja kaldu. Selle tulemusel tekib kerge spiraaliefekt, hoone ühes otsas on räästas ühte pidi kaldu, teises otsas teist pidi.
“Katust saab paigaldada väiksemate hoonete, näiteks bussipeatuste ja varjualuste peale, aga ka suurematele hoonetele,” kinnitas Kalmo. Toormaterjaliks võib kasutada teoreetiliselt nii tootmisjääke kui uut plekki.
Plekklippidest “igavene aed”

Paremate seas esitleti ka “igavest aeda”. Tegemist on plekijääkidest toodetud aialippidega. Ringdisaini tudengi Mart Maide sõnul otsustati plekkprofiili kasuks tootmisprotsessi lihtsuse ja edasiste jääkide vältimise eesmärgil. Ülemised teravad servad on kaetud liistuga, mida võiks eraldi tootena ka puitlippidele kaitseks paigutada.
“Eesmärgiks on valmistada tootmisjäägist tooteid, mida saaks toota katuste madalhooajal ja mis looks jäägile lisandväärtust,” selgitas Maide. Tudengi sõnul tekkis idee omaenda lippaiast, mida on 15 aasta joksul saanud kaks korda üle värvida. Plekkaiaga seda muret ei ole.


Ideed jääkide väärindamiseks
Jäägid on plekitoodete puhul tavalised. Põhjuseks on enamasti see, kui eriprojektide toodete mõõdud tooraine rullide laiusmõõduga ei klapi, selgitas Ruukki Productsi lisaplekkide tootejuht Rainer Haas detsembris. Kuna partiid võivad tooni poolest erineda, tekib jääke ka rullide lõppudest.
“Enim tekib jääke värvitud pinnakattega lehtmaterjali puhul. Mingisugune jääk on paratamatu ja sajaprotsendiline materjali ärakasutamine ei ole täna reaalne,” ütles Haas. Jääkide tagasi tootmisesse suunamine on praegu mõne protsendi piires. Uusi võimalusi otsitakse pidevalt.
Lisaks plekkaiale ja kumerkatusele olid näitusel esindatud ka moodulpaneelidest kuur, millele pole vaja isegi eraldi karkassi ehitada, plekist pressmoodulid taimedele ja plekijääkidest haljasala äärised. Kõik ideed on EKA fuajees näitusel kogu veebruari ja Ruukki koostöö kooliga nende lahenduste osas jätkub.





