Veebruaris auhinnati kõrgelt 2025. aastal valminud Saku Gümnaasiumi hoonet. Silmapaistva disaini taga on ka ETS Nordi tehniline erilahendus, millele Eestis pretsedenti pole.

Erilise välimusega hoone pälvis kultuurkapitali sisearhitektuuripreemia ja Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemia. Selle tehniliselt kõige esinduslikumad osad on hoone kõrvale paigaldatud ülisuured katuseotsikud, mille projekteeris ning valmistas ETS Nord.

“See on meie kavandatud lahendus,” kinnitas ettevõtte müügiosakonna juht Kaarel Kabin. Tema lauale jõudes nägi projekt veel teistsugune välja, autoriks massiivse hoone ventilatsiooni eest vastutanud 1Kelvin. “Nad pöördusid meie poole — ehk tahaksime pakkuda sinna alternatiivse lahenduse. Meil on nendega eelnevalt koostööprojekt, kus kasutasime sarnast lahendust, aga oluliselt väiksemates mõõtudes.”

Selle kooli ja staadionihoone netopind on aga kokku üle 11 000 m², koolimajas tegutseb korraga vähemalt 700 õpilast ning õpetajad. Kõigile neile pidi tagama korraliku sisekliima. Kabini sõnul näitasid arvutused kohe, et ventilatsiooni mõõdud kasvavad väga suureks.

Nii tootis ETS Nord eritellimusena oma seni kõige suuremad katuseotsikud. ULV2 väljaviskehajutajate läbimõõduks kujunes koguni neli meetrit, ümbermõõt on enam kui 12 ja kõrgus 2,2 meetrit.

Need töötavad õhuhulgaga kuni 17 800 liitrit sekundis ja asuvad majast veidi eemal haljasalal. Peale selle tarniti Saku Gümnaasiumile ka reguleer- ja sulgklapid, puhastusluugid, kandilised ning ümarad mürasummutid ja torustik.

Eriline disain nõudis erilahendust

“Eesti mastaabis on see ka meile erakordne — nii suurte õhuhulkadega pole sellist lahendust kunagi tehtud,” iseloomustas Kabin. “See on täiesti ebastandardne toode, seega tuli kõik disainida ja projekteerida nullist.”

Need mõõdud tähendasid ka, et seadmed pidi kohale viima eritranspordiga. Müügijuhi sõnul kasvatas mastaape see, et ventilatsioonisüsteemis olid õhuhulgad suunatud kõik kahe seadme peale. “Sageli lahendatakse sellised projektid hulga rohkemate seadmetega, siis ei lähe dimensioonid nii suureks,” arutles Kabin.

Saku kooli ehitusel nõudis ka disainilahendus teist lähenemist. “Arhitektuurne lahendus oli ise juba selline, et kuskil ei oleks ventilatsioonitorusid ega seadmeid katusel näha ja lahendus oleks esteetiline,” sõnas Kabin. Lisaks on tavaliselt õhuvõtt ning väljavise erineva konstruktsiooni ja välimusega, aga selle erilahenduse jaoks pidi need väljast identsetena disainima.

Lisaks suudeti tsentraliseeritud seadmetega nii ruumi kui ressursse kokku hoida. “Siin läks isegi nii, et see esialgse projekti lahendus oleks olnud kallim kui meie lahendus,” märkis Kabin. “Seega hoidsid nad kokku.”

ETS Nordi esindaja sõnul on erilise projekti suurim õppetund aga hoopis see, et arhitektide seas võiks olla julgust erilahendusi küsida, kui hoone välimus seda nõuab. “Need lahendused on võimalikud koostöös ventilatsioonitootjaga. Muidugi tuleb palju aspekte kokku leppida kuni logistikani välja,” rääkis Kabin. “Kui kõik läbi mõeldud, on see aga tehtav.”