Liigu sisu juurde

Arhitekt Margit Aule: üheski teises valdkonnas ei tehta nii palju tasustamata tööd

Arhitekt Margit Aule.Foto: Lumia Arhitektid

“Kui konkursi tegemiseks panustab büroo 300 töötundi ja osaleb 10 bürood, siis kokku investeerivad arhitektid sellesse projekti 3000 töötundi ja rahaliselt umbes 120 000 eurot,” iseloomustab LUMIA arhitektuuribüroo juhtiv arhitekt Margit Aule arhitektuurivõistlusel osalemise mahukust.

1. Kuidas teie tööpäev välja näeb? On seal mõni kindel rutiin, mis päevast päeva kordub?

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Igas päevas on erinevaid väljakutseid, millele loovalt lahendusi leian – see kordub. Arhitektitöös on paljud asjad pidevas muutumises: alates tellija lähteülesandest ja lõpetades ametnike tagasisidega, rutiini tekkida ei saa.  Kõige efektiivsem tööpäev on oma kabinetis teemadesse süvenedes, skitseerides, kontoris tiimiga silmast silma lahendusi leides.

2. Mis kell alustate, mis ajal lõpetate?

Teen tööd tavalistel tööaegadel, et tellijate ja koostööpartneritega sünkroonis olla.

3. Kui palju ajast läheb klientidega suhtlemisele? 

Suhtlemist on tõesti palju, sageli terve päev läbi. Peab olema valmis kiiresti ühelt projektilt teisele ümber häälestuma. Mind inimestega suhtlemine inspireerib, tellijad on põnevad karakterid ja edukad inimesed, kellelt on palju õppida, näiteks milline on nende juhtimisstiil ja otsustamisprotsess. Olen paljusid nippe ise kasutusele võtnud. Näiteks harjumuse kiiresti otsustada. Võib öelda, et kiire otsustamine tuleb nii-öelda vaistu pealt, aga tegelikult on selle taga varasemate kogemuste tarkus.

4. Millise töö sooviksite oma valminud projektide portfooliost esile tuua ja miks?

Põnevad on tegemised Tallinnas Fahle Pargis, kus koos Fausto Capitaliga oleme saanud muuta linnaosa arengut. Valminud on Postimehe maja ja rekonstrueeritud endise paberivabriku hooned Tartu mnt 82. Projekteerimisel on Katlamaja restaureerimise projekt, parkimismaja ja büroohoone Tartu mnt 80m ja Tartu mnt 86b 14-korruseline uus hoone nimega Portaal. Kohe on algamas Tartu maantee äärde jääva puitkonstruktsioonis büroohoone ehitus. Nendes tegemistes on tähtis koostööpartner olnud KINO maastikuarhitektid: hoonetevaheline ruum on see, mis liidab linnaosa tervikuks.

Fahle park.Foto: Martin Siplane
Tartu mnt 82 sisehoov.Foto: Sven Zacek
Fahle galerii.Foto: Terje Ugandi
Troopiline Fahle galerii.Foto: Terje Ugandi
Argentina Restoran Fahle Pargis.Foto: Terje Ugandi
Postimehe maja Fahle parkis.Foto: Martin Siplane
Tartu mnt 86b konkursi võidutöö.Foto: Lumia Arhitektid
Fahle katlamaja.Foto: Lumia Arhitektid
Tartu mnt 84b: vaade terrassidele.Foto: Lumia Arhitektid
Tartu mnt 84b: vaade Tartu maanteelt.Foto: LUMIA Arhitektid

5. Millisest projektist on teil kõige rohkem kahju, et see on ehitamata jäänud, ja mis selle projekti teie jaoks erakordseks muutis? Miks see ehitamata jäi?

Narva Aleksandri kiriku restaureerimise ja juurdeehituse projekt on jäänud realiseerimata ja unikaalne kuppel on nii kehvas seisus, et katust sissevarisemast hoiavad ajutised tellingud. Selle hoone kontseptsiooni juures saime rakendada mitmeid mulle olulisi põhimõtteid. Näiteks ajalooliselt oli kiriku ümber aed – me ei taasloonud seda, vaid markeerisime asukoha väljakul ruumiliselt. Hoonele tuli teha juurdeehitus, sest vaja oli paigutada ära ruumid külastajatele ja esinejatele. Mulle oli kohe selge, et midagi kiriku külge ehitada ei ole väärikas, seega on kogu juurdeehitus maa all, vaid sissepääs paistab välja kirikust eemal, justkui oleks väljaku serv üles tõstetud ja nii tekib klaasfassaad, mis sisenema kutsub.

Narva Aleksandri kirik.Foto: Lumia Arhitektid

6. Milline on teie kogemus: on see arhitektitöö loomulik osa, et mõni projekt ei realiseeru? Kui suur protsent töödest sahtlisse jääb?

Jah, kindlasti on see loomulik osa, sest meie looming on seotud suurte investeeringutega. Majade maksumused on 500 000 eurost kümnete miljonite eurodeni.

7. Kui palju konkurssidel osalete?

Siin võtan otsustamisel appi matemaatika. Kui konkursi tegemiseks panustab büroo 300 töötundi ja osaleb 10 bürood, siis kokku investeerivad arhitektid sellesse projekti 3000 töötundi ja rahaliselt umbes 120 000 eurot. Ükski teine valdkond ei tee nii palju tasustamata tööd.

Teeme viis–kaheksa konkurssi aastas, osa neist on kutsutud konkursid. Eelmisel aastal võitsime Tartu mnt 86b uue büroohoone avaliku arhitektuurikonkursi ja sellel aastal vanalinnas Harju 11 hotelli juurdeehituse avaliku konkursi. Mõlemal konkursil osalesime, sest oleme kontekstiga hästi kursis.

Harju 11 konkursi võidutöö.Foto: Lumia Arhitektid

8. Kas teie suhtumine konkurssidel osalemisesse on aja jooksul muutunud?

Jah, kindlasti on muutunud. Kogemust on juurde tulnud ja oskust valida, kuhu tasub aega panustada ja kuhu mitte.

9. Millist konkursitööd oma loomingust esile tõstaksite?

Minu büroo sai alguse konkursivõidust. Täpsemalt koos Margit Argusega panime kokku koosluse ja võitsime Energia avastuskeskuse Tallinnas arhitektuurivõistluse, misjärel pidime KOKO arhitektidest töölt ära tulema ja tegutsesime järgmised 12 aastat koos juhtides KAOS Arhitekte. Selle konkursivõiduga aga sai minust üleöö peaprojekteerija, kes rääkis läbi tellijaga lepingu, hinna, pani kokku projekteerimismeeskonna ja seda juhtis.

Energia avastuskeskus.Foto: Arne Mikkor

Kaks aastat tagasi jagunes KAOS Arhitektid kaheks eraldi ettevõtteks: LUMIA ja studio ARGUS.

KAOS Arhitektide loodud Raja Lasteaed Pärnus.Foto: Tõnu Tunnel
KAOS Arhitektide Wow keskus Kuressaares.Foto: Tõnu Tunnel

2015. aastal võitsime koos Margit Argusega Haapsalu piiskopilinnuse arhitektuurikonkursi julge müüridele kinnituva käigutee ideega. Selle elluviimine oli tõeline väljakutse. Esimesel korral saime muinsuskaitselt eitava vastuse, müüridesse uut arhitektuuri kinnitada ei tohi. Tellija ja meie aga ei andnud alla, mõtlesime lahendused täpselt läbi. Mul on selgelt meeles see muinsuskaitsekomisjon, kus lahendust tutvustasime. Mart Keskküla oli ekspert, kes andis meie tööle positiivse hinnangu ja siis oli hääletus, mida võisime pealt vaadata, ja tõepoolest need poolt käed tõusidki, taas oli pingutus saanud tulemuse. Hoone taasavamispeol lõime muinsuskaitseameti töötajatega klaase kokku, kõigil oli põhjust oma tööga rahul olla, midagi suurt oli ära tehtud.

Haapsalu linnus. Rekonstruktsiooni autorid Margit Aule, Laura Ojala, Margit Argus ja Elo Liina Kaivo. Foto: Tõnu Tunnel
Haapsalu linnuse renoveerimine on võitnud ridamisi auhindu. 2021. aastal sai kompleks Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel tunnustuse eeskujuliku renoveerimise eest. 2020. aastal Eesti muuseumide aastaauhindadel muuseumiroti kategoorias „Aasta muuseumiarendus 2019”. 2019. aastal Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia ja Muinsuskaitseameti aastapreemia kategoorias “Hästi restaureeritud mälestis”. 2017. aastal Muinsuskaitseameti tunnustuse kategoorias “Hea projekt”.Foto: Tõnu Tunnel
Haapsalu linnuse müüridele rajatud trepid ja vaateplatvormid.Foto: Tõnu Tunnel

10. Kas teil on mõni konkursitöö, mille puhul on kahju, et see edasise projekteerimise/ehitamise käigus muutus palju ja hea idee ei realiseerunud?

Energia avastuskeskusele nägime ette uue hästi silma paistva sissepääsu. See jäi aga Kultuuritala kinnistule ja koostöö kahe kinnistu vahel selle realiseerimiseks võimalik ei olnud. Avastuskeskuse sissepääsu on siiani keeruline leida.

Energia avastuskeskuse ehitamata jäänud sissepääs.Foto: KAOS Arhitektid

11. Kas suurte projektide/konkursside lõpetamiseks olete pidanud tegema ka mitmepäevaseid töömaratone?

Jah, kindlasti on seda ette tulnud, aga tegelikult ei saa ma seda endale lubada, sest järgmisel päeval peale tähtaega ootavad tellijad ikka, et ma nende küsimustele värskeid vastuseid annan, koosolekutel osalen või tiimiliikmetega projektides aktiivselt kaasa mõtlen. Aja planeerimine on oluline oskus ja peab meeles pidama, et arhitektuur ei ole sprint, vaid maraton. Ressurssi peab oskuslikult jaotama, võtma aega taastumiseks, isiklikeks tegevusteks, et läbi selle olla parem arhitekt ja kolleeg.

12. Milline on teie kõige kauem valminud objekt?

Kannatlikkus ja järjepidevus on arhitekti olulised isikuomadused. Mulle meeldib, kui asju saab teha rahulikult, lahendused saavad nii-öelda settida. Näiteks tegime Fahle Katlamaja eskiisi viis aastat tagasi ja nüüd teeme samale lahendusele Põhiprojekti. Veekeskus-hotell Tartusse eskiisi oleme juba projekteerinud kaks ja pool aastat.

Suurte majade puhul on ka tavaline, et hoone sisu on muutumises. Näiteks Tartu mnt 80 hoones (Postimehe maja) on pinda kokku 10 000 ruutmeetrit ja projekteerimist alustasime 2017. aastal ja siiani teeme sinna lahendusi, sest rentnikud muutuvad, hiljuti valmisid bürood Magnumile ja Apollole.

Värskelt valminud Magnumi kontor Fahles: näide sellest, et maja valmis 2020. aastal, aga sisu on pidevas muutumises. Foto: Terje Ugandi

13. Kas mõni projekt on nii kaua valminud, et valmides tundub juba täitsa ajast ja arust?

Vana hoonestuse juurde uut disainides lähtun põhimõttest, et aeg ei ole enne ja pärast, nii uus kui vana eksisteerivad samal ajal ja moodustavad terviku. Selleks on oluline suhtuda juba olemasolevasse austusega, sellest inspireeruda, tugineda põhiväärtustele. Näiteks Fahle galerii oli ajalooliselt avatud ruum ja uus lahendus ongi disainilt tänava meeleolu loov, kaotades piiri sise- ja väliruumi vahel teatud nihestusega, ka talvel on galeriis soe, troopiline kliima. Otsides asjade olemuslikkust ja luues terviklikke keskkondi, asjad ei aegu.

Tegin ühe kohaspetsiifilise eramu Otepääle 2011, mis nüüd on ehituses, ikka on tore maja, mis sobib sellesse maastikku.

Eramu Otepääle.Foto: Lumia Arhitektid

14. Mis on arhitektitöö ebameeldivaim osa?

Charles Landry, tuleviku linnade nõustaja, on öelnud, et inimesed soovivad elada seal, kus nad saavad asju muuta, kus nende tegudel on kaal ja ei pea alistuma totrustele, sest reegel ütleb nii. Eesti ja Tallinn võiksid olla sellised kohad, siis tahavad siin elada andekad inimesed. Ebameeldiv on, kui näed, et terve mõistus kaotab. Proovime ju arhitektidena alati seista laiema avalikkuse ja hea linnaruumi eest.

Näiteks oli puitkonstruktsioonis unikaalse büroohoone Tartu mnt 84b detailplaneeringus kirjas, et hoone kaks esimest korrust peavad olema parkimiseks. Ei arhitekt ega hoone omanik ei soovinud Tartu maantee äärde ja Fahle pargi südamesse parkimismaja, vaid ikka aktiivset tänavaruumi, kus esimesel korrusel on poed, kohvikud, teeninduspinnad. Põrkusime transpordiametiga, kes parkimiskohtade nõudest keeldus taganemast. Õnneks aitas olukorda lahendada hea koostöö linnaplaneerimisametiga ja abilinnapea Madle Lippusega. Peale paljusid kohtumisi õnnestus saada ehitusluba lahendusele, kus hoone esimesed kaks korrust ei ole parkimismaja.

Linnajuhtidel peab olema õigus teha kaalutlusotsuseid, muidu võiksime ametnikud samahästi asendada tehisintellektiga, kes kontrollib, kas kõik nõuetele ikka vastab. Valitava Tallinna linnaarhitekti puhul on välja öeldud, et sellel ametil saab olema õigus teha kaalutlusotsuseid. Kindel samm parema linna suunas. Rohkem kaotatakse otsustamatusest kui valedest otsustest.

15. Mis on arhitektitöö juures kõige meeldivam?

Meeldivat on selles töös palju. Mulle meeldib, et saan rakendada oma loovust igapäevaselt nii ruumi disainides kui ka keerulistele olukordadele lahendusi mõeldes. Oma tööd tehes tunnen, et saan asju muuta, paremaks teha ja minu mõtted ei jää mitte ainult paberile, vaid need ehitatakse valmis ja mõõtkavad võivad olla päris suured, lausa hoonete kompleksid. 

Motovatsiooni säilitamiseks on vaja mõõdetavat eesmärki, minu jaoks on selleks kindlasti ruumid ja hooned, mis valmis ehitatakse. 

Mul on kogu aeg arhitektuuri sees uusi aspekte, millest soovin rohkem teada. Praegu mind huvitab, kuidas luua ruumi, mis inspireeriks loovust kasutama. Materjalide taaskasutus on ka kindlasti teema, mis on tulevikku vaatava arhitektuuri loomulik osa, praegu nišiteema, aga me peame sellega jõudma massidesse. Ideaalis võiks leiutada uue taaskasutatava materjali, mille puhul saaks rakendada juba olemasolevaid betoonitehnoloogiaid. Mina mõtlen küll nii, et kui meie asju paremaks ei tee, kes siis teeb?

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.