Hispaania arhitektid hindavad kõrgelt Eesti konkursse: siin võidab parim, mitte odavaim lahendus
Arhitektid kahest Hispaania büroost, mis on Eestis edukalt osalenud mitmel arhitektuurivõistlusel, räägivad Ehituslehele, kuidas nad kodust tuhandete kilomeetrite kaugusele töid tegema sattusid ja miks hoolimata võõrast keelest ning keskkonnast jätkuvalt siinsetel konkurssidel osalevad.
Hispaania arhitektuuribüroo walk. rajaja Pedro Arroyo sattus enda sõnul ettevõttega Eestisse rohkem või vähem juhuslikult.
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
“Firmana tahtsime algusest peale panustada projektidele maailma eri paigus,” ütles Arroyo. “Me ei uskunud arhitektuuribüroosse, millel oli projekte ainult Hispaanias, veel vähem büroosse, mis tegutseb ainult riigi ühes piirkonnas.”
Arroyo sõnul on nende eesmärk alati olnud luua globaalsem ettevõte. “2023. aastal otsustasime esimest korda osaleda rahvusvahelisel konkursil ning meie teele sattus Rae uue vallamaja arhitektuurivõistlus, millel otsustasime osaleda vaatamata sellele, et me ei osanud kohalikku keelt ja puudus ka kohalik partner,” kirjeldas ta.
“See katse õnnestus väga hästi— meie töö leidis eraldi ära märkimist ja žürii hindas meie pakutud lahendust kõrgelt, kuigi meie eestikeelne tõlge ei olnud päris täpne,” rääkis Arroyo. Sealt edasi on tekkinud rohkem võistlusi, millel Hispaania büroo on osalenud oma kohaliku partneri Apexiga ja millel oleme saavutanud väga häid tulemusi.”
Töö jätkub esikoha saavutamise nimel
Eelmise aasta lõpus võttis Arroyo arhitektuuribüroo osa Tartu Ülikooli juurdeehituse konkursist, millel saavutati kolmas koht.
Tänavu on ettevõte osalenud veel kahel Eesti arhitektuurkonkursil. Esimene oli RMK Ussimäe peakorteri uue maja jaoks, milles pääseti teise ringi ja jõuti kümne parema hulka.
“Selle aasta teine konkurss oli meie esimene kogemus Eesti erakonkursil,” rääkis Arroyo. Büroo osales koos Apexiga Harju 11 ja 11B uue hotelli juurdeehituse konkursil. “Esitasime enda arvates väga vinge, läbimõeldud ja liigendatud projekti, mis sobib meie hinnangul Tallinna vanalinna ajaloolise keskkonnaga,” rääkis ta.
Lahendus sai konkursil neljanda koha, mis on Arroyo hinnangul väga hea tulemus. “Seni pole me veel esikohti saanud, kuid senised tulemused on meiesuguse noore ettevõtte jaoks olnud silmapaistvad,” ütles ta, kelle sõnul on talle oluliseks abiks olnud Apex arhitektuuribüroo arhitekt ja partner Ove Oot.
“Kui oleme Eestis mõne konkursi või projekti välja pakkunud, on ta meid aidanud ja suure entusiasmiga kaasa löönud. Oleme algusest peale seda tüüpi koostööd otsinud ja oleme selle koostöö tulemustega väga rahul,” märkis Arroyo.
Ebamõistlikud tingimused sunnivad mujalt väljakutseid otsima
Arroyo sõnul on Hispaanias temasugustele noortele arhitektidele vähe töövõimalusi, sest enamikel konkurssidel esitatakse tema sõnul muuhulgas väga kõrgeid, peaaegu võimatuid nõudeid büroode maksevõimele, eriti uute ettevõtete puhul.
“Lisaks antakse palju konkursivõite välja projektist tuleneva ehitushinna alusel, mis tähendab, et arhitektuuri kvaliteeti tegelikult vääriliselt ei hinnata ja lisaks on kogu protsess tohutult aeglane,” kirjeldas Arroyo. “Näiteks osalesime enam kui aasta eest ühel konkursil, mille tulemusi pole siiani välja kuulutatud,” sõnas Arroyo. Tema kinnitusel on Eesti konkursid palju paremini üles ehitatud.
Arroyo meelest on Eestis lähteülesannetes sisalduv dokumentatsioon palju põhjalikum, mis teeb konkursi algatamise ja asukoha omadustest-nõuetest arusaamise väga lihtsaks. “Teine aspekt, mida tooksin esile, on lugupidamine ja hea kohtlemine noorte arhitektide vastu, kes Eestis konkurssidel osalevad,” lisas ta.
Hispaanias peetakse Arroyo sõnul noore ja suurepäraselt ettevalmistatud arhitekti osalemist suure arhitektuurikonkursil endiselt ebatavaliseks.
Kooliaegne sõprus tõi Eestisse
Arhitektuuribüroo Bakpak partner Jose Pavoni sõnul on tema puhul peamine Eestisse sattumise põhjus Eesti päritolu arhitektidega õpingute käigus sõlmitud sõprus.
Nimelt omandasid 2011. aastal mõned Bakpaki partnerid Brandenburgi Cotbusi ülikooli korraldatud projekti raames arhitektuuri magistrikraadi. Magistrikraad koosnes mitmes Euroopa arhitektuuriülikoolis õppimisest, kusjuures igas koolis oli võimalik õppida vaid kaks kuud.
“Olime umbes 25-liikmeline seltskond erinevatest riikidest, sealhulgas Hispaaniast, Eestist, Portugalist, Poolast jne… Magistriõpe kestis kaks aastat ja selle aja jooksul saime koos oma partneriga Eesti tudengitega väga headeks sõpradeks,” rääkis Pavon. “Sealt edasi pakkusid nad välja, et teeksime nendega kaasa mitu Eestis toimuvat võistlust. Olime nõus ja meil oli õnn võita mitu esikohta. Töötame nüüdki koos Jaan Kuusemetsa ja Erko Luhaaruga DAGOpen stuudiost ja kokkuvõtteks võib öelda, et osaleme Eesti arhitektuurivõistlustel peamiselt sõprussidemete pärast.”
Ka Hispaanias on arhitektide jaoks palju väljakutseid ja võistlusi, aga hetkel osaleb Bakpak Pavoni sõnul peamiselt eravõistlustel, kuna avalike konkursside struktuur ei ole neile meelt mööda.
“Suurim erinevus Eesti ja Hispaania vahel on antud kontekstis see, et Hispaanias on väga oluline ehituse lõpphind ja sa võid saada võistlusel parimad punktid arhitektuurse lahenduse eest, aga kaotad punkte sellega, kui mõnel teisel osalejal on soodsama lahendusega projekt. Eestis väärtustatakse enamikul konkurssidel peamiselt vaid arhitektuurset kvaliteeti ja see tundub meile palju ausam. Võidab parim lahendus, mitte odavaim,” ütles Pavon.
2019. aastal võitis Bakpak koos DAGOpeni ja Planhoga Viljandi haigla arhitektuurikonkursi, samuti töötab büroo koos DAGOpeniga Linnahalli kõrval Kalasadamas asuva hotelli kallal.
“Teine Tallinna jaoks oluline projekt on konkurss, mille võitsime samuti koos DAGOpeniga, see on uue Kaubamaja projekteerimine. Hetkel tegeleme seda ümbritsevate tänavate teedesüsteemiga,” sõnas Pavon.
“Meil on oma Eesti partneritega väga hea koostöö ja veedame koos ka niisama mõnusalt aega. Me armastame Eestit ja siin tekkivat arhitektuurikultuuri, mis otsib väljakutseid pakkuvaid, jätkusuutlikke ja taskukohaseid arhitektuurilisi lahendusi.