Liigu sisu juurde

Püssi elektrijaama viimased päevad

Püssi elektrijaam aasta pärast valmimist, november 1938. Esiplaanil Balti raudtee sillaga üle Purtse jõe.Foto: Carl Sarap / Virumaa Muuseumid

Neil päevil lammutatakse aastaid tühjana seisnud omanäolise arhitektuuri ja põneva ajalooga Püssi elektrijaam. 1937. aastal valminud kompleks täitis olulist rolli Kirde-Eesti tööstuspiirkonna elektriga varustamisel ning andis tõuke Püssi asula väljakujunemiseks.

Püssi elektrijaama rajas aastatel 1936–1937 aktsiaselts Virumaa Elekter (VEAS). Ettevõte, mille kapitalist pool kuulus riigile, ning mis omas ja käitas ka 1931. aastal tööd alustanud Narva Kreenholmi hüdroelektrijaama. Narva jaam, piirkonna tolle hetke suurim energiatootja, ei pidanud kiirelt areneva Eesti põlevkivitööstuse vajadusega enam sammu – 3500 kW koguvõimsusest hakkas suurtööstuste jaoks 1930. aastate keskpaigas juba väheks jääma. Lisaks raskendas elektritootmist sademevaeste ilmade tingitud veetaseme kõikumine Narva jões. Nii otsustas Virumaa Elekter rajada uue elektrijaama, mis tagaks kaevanduspiirkonna edasise varustuskindluse.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress
Püssi elektrijaama ehitus, arvatavalt sarikapeo ajal septembris 1936. Foto: Virumaa Muuseumid
Elektrijaama ehitus läheneb lõpule, paistavad raudbetoonist kandekonstruktsioonid ja tellistest täiteseinad, seinapinnad on veel krohvimata, käib ka alajaama seadmete paigaldus, 1937. Foto: Virumaa Muuseumid
Püssi elektrijaam varsti pärast valmimist. Keskel puidust põlevkiviladu, paremal kontorihoone, u 1937–1938. Ümbruskonna elanikud kurtsid põlevkivi kütmisest tingitud ja korstnasuitsuga leviva suure tahmasaaste üle.Foto: Virumaa Muuseumid

Insener Baierimaalt

Elektrijaama hoone ehitati peamiselt betoonist ja tellistest – kandekonstruktsioonid monoliitsest raudbetoonist, täiteseinad savitellistest. Välisseinte heledad krohvpinnad vaheldusid suurte akendega, mis tagas loomuliku valguse siseruumides. Keldrikorrust kõrge põhjavee tõttu ei ehitatud. Esteetilises, kunstilises plaanis jäi Püssi elektrijaam Eesti parimatele tööstusarhitektuuri näidetele (Tallinna filterveevärk, Tallinna elektrijaam jt) mõnevõrra alla, sest mahuline jaotus oli tuimavõitu, detailid vähe läbi töötatud. Selle arhitektuur oli omas ajas siiski moodne ja seda võib julgelt pidada Eesti modernistliku tööstusarhitektuuri väärikaks esindajaks.

Hoone projekti koostas ning ehitustöid juhatas Friedrich Küchle (1879–1936), Baierimaalt Memmingenist pärit ja Münchenis õppinud ehitusinsener, kes elas ja töötas alates 1921. aastast Eestis. Raudbetoonkonstruktsioonide spetsialistina aitas Küchle rajada ja projekteerida mitmeid siinseid tööstusehitisi. Inseneri järelhüüdes on mainitud Tallinna elektrijaama laiendustöid, Ulila ja Ellamaa elektrijaama, aga ka Tallinna tselluloositehase ja Narva Kreenholmi ehitustöid.1“Insener Friedrich Küchle maeti.” Uus Eesti, 2.09.1936. Suurematest töödest olevat Küchle juhatusel ehitatud AS Eesti Kiviõli põlevkiviõlivabrik Kiviõlis (1931), samuti oli ta aastate jooksul seotud erinevate töödega Linnamäe hüdroelektrijaamas. Püssi elektrijaam jäi tema viimaseks tööks, sest Küchle suri ehituse ajal ega näinudki kompleksi lõplikku valmimist.

Vaade elektrijaamale üle Purtse jõe, esiplaanil masinasaali maht koos vabas õhus paiknenud alajaamaga, 1938.Foto: Carl Sarap / Tallinna Linnamuuseum

Põlevkivitehnoloogia

Ajaloolane Henry Kuningas on osutanud, et Püssi oli teadaolevalt maailma esimene põlevkiviküttele projekteeritud elektrijaam.2Henry Kuningas. „Pruuni kulla ehituspärand.” – Muinsuskaitse aastaraamat 2020. Toimetajad Maris Mändel, Riin Alatalu. Tallinn: Muinsuskaitseamet, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond, 2021, lk 93. Asukohavalikul Püssi raudteejaama lähistele sai määravaks laiarööpmelise Balti raudtee ja Narva-Kiviõli 15 kV kõrgepingeliini olemasolu, põlevkivikaevanduste suhteline lähedus ja Purtse jõgi, kust võeti vett aurukateldes auru tootmiseks ja turbiinide jahutamiseks. Purtse jõe vesi oli stabiilse temperatuuriga ja võrdlemisi puhas, ei ummistanud filtreid setete ja liigse kivisodiga.3“Püssi elektrijaam Virumaad valgustama.” Maa Hääl, 15.04.1936.

Vaade elektrijaamale raudteetammilt. Esiplaanil 15 kV kõrgepingeliini post ja alajaam, 1938.Foto: Carl Sarap / Tallinna Linnamuuseum
Elektrijaama läbilõige: vasakul masinasaal elektriturbiinidega, keskel katlamaja ning paremal kõrge betoonpunkrite maht. Kütteks kasutatud põlevkivi juhiti punkrite kaudu aurukateldesse, kus toodetud aur pani omakorda tööle masinasaalis paiknenud turbiinid. Joonis Tehnika Ajakiri nr 1, 1937, lk 2.Foto: Tehnika Ajakiri
Püssi elektrijaama alajaam trafode ja teiste seadmetega paiknes vabas õhus, 1938.Foto: Carl Sarap / Virumaa Muuseumid

Kütteks kasutati Püssi elektrijaamas kolmanda järgu põlevkivi, mõnede andmete kohaselt ka piirkonna õlitehaste praaktoorõli. Mõlemad jaama aurukatlad projekteeriti ja toodeti Tallinnas Franz Krulli masinatööstuses. Elektritootmiseks mõeldud võimsam auruturbiin (2800 kW) telliti Siemens-Schuckerti tehasest Saksamaalt, teine, Šveitsi ettevõtte Escher Wyss turbiin (2000 kW) osteti endisest Vene-Balti laevatehasest.4Arnold Radik. “Püssi elektrijõujaam.” Tehnika Ajakiri nr. 1, 1937, lk 1–4. 

Püssi elektrijaama nimivõimsuseks oli 4800 kW (teistel andmetel 3700 või 3800 kW). Jaama peamiseks ülesandeks oli varustada põlevkivibasseini tööstusi, eriti kriitilistel perioodidel, mil ei piisanud Narva Kreenholmi hüdroelektrijaama võimsusest või seal esines tehnilisi rikkeid. Kolme aasta jooksul alates ehitamisest plaaniti Püssi jaama võimsus tõsta 8700 kW-ni5“Uus elektrijõujaam Püssi.” Uus Eesti, 15.04.1936., kuid enne Teist maailmasõda selleni ei jõutud.

Masinasaalis toodeti elektrit Siemens-Schuckerti (tagaplaanil) ja Escher Wyssi auruturbiinidega. Suurte ja raskete seadmete paigaldamiseks liikus lae all rööbastel sildkraana, 1938.Foto: Carl Sarap / Tallinna Linnamuuseum
Elektrijaama pumbaruum, 1938.Foto: Carl Sarap / Virumaa Muuseumid
Arvatavasti Purtse jõe kareda vee pehmendamiseks mõeldud seadmed, 1938.Foto: Carl Sarap / Virumaa Muuseumid

Lisaks tööstustele varustas Püssi jaam elektriga ka tavatarbijaid, teiste seas Pühajõe ja Toila külasid ning Alutaguse piirkonna talusid.6“Püssi elektrijaam auru all.” Waba Maa, 16.03.1937. Püssi piirkonna elanikud ja talupidajad kannatasid aga põlevkivi kütmisel tekkiva tahma tõttu, mida korstnatest suitsuga suures koguses õhku paiskus. Tahm rikkus heina, vilja- ja puuviljasaaki ning loomade ja inimeste tervist.7“Talupidajate kaebus tahma wastu.” Virumaa Teataja, 21.08.1939. Toonased puhastusseadmed ei olnud võrreldavad tänapäevastega. 

Teises maailmasõjas sai Püssi elektrijaam tugevalt kannatada. Taganev Saksa sõjavägi õhkis elektrijaama kui strateegilise taristuobjekti suvel 1944. Pärast sõda jaam rekonstrueeriti – sisseseade oli hävinud, kuid säilinud monoliitsest raudbetoonist põhikonstruktsioonid võimaldasid hoone taastada. Elektrijaama kõrvale püstitati Püssi maamärgiks kujunenud sihvakas telliskorsten, mis asendas kahte algset, väiksemat metallkorstnat. Tootmisvõimsuse suurendamiseks laiendati nõukogude perioodil hoonestust vähemalt kahel korral ja paigaldati täiendavaid turbiine. Püssi elektrijaama sõjajärgse koguvõimsuse kohta on erinevaid andmeid. Kulno Kala väitel oli see 1949. aastal 9000 kW,8Kulno Kala. Eesti NSV elektrifitseerimise ajalugu. Tallinn: Valgus, 1974, lk 100. Arnold Veimeri sõnutsi 1960. aastate alguses aga 6000 kW.9Arnold Veimer. “Tootmisreservidest Eesti NSV tööstuses.” Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised, kd XIV, Ühiskonnateaduste seeria, nr 2, 1965, lk 144.

Elektrijaama rekonstrueerimistööd pärast Teise maailmasõja purustusi, keskel tellingutes masinasaal, 1945–1946.Foto: Rahvusarhiiv
Turbiini paigaldus, remont või demontaaž masinasaalis, 1950. või 1960. aastad.Foto: Eesti Rahva Muuseum
Püssi elektrijaama efektse ruumimõjuga masinasaal, mai 2024.Foto: Martin Siplane
Masinasaali suurte akende vaheliste betoonist tugipostide konsoolidele toetusid sildkraana rööpad. Konsoolide alumisel küljel paiknesid lihtsa, kuid efektse kujundusega valgustid, mille metallkandureist säilis osa hoone lammutuseni, mai 2024.Foto: Martin Siplane
Elektrijaama masinasaal enne lammutust, mai 2024.Foto: Martin Siplane
Masinasaali juhtimispuldi ruum, mai 2024.Foto: Martin Siplane

Elektritootmine kestis Püssi jaamas 1973. aastani, mil Ida-Viru piirkonna uuemad ja suuremad elektrijaamad Püssi ülesanded üle võtsid. Püssi asula ja 1974. aastal valminud puitlaastplaatide kombinaadi (lammutati 2024) katlamajana oli jaam aga kasutusel veel 21. sajandi alguseski. Elektrijaama lähistele, üle Purtse jõe ladustati aastakümnete jooksul tuhandeid vagonetikoormaid põlevkivituhka. Ajapikku tekkis nii kaks tuhamäge, neist suurem on maapinnast enam kui 60 meetri kõrgune.

Teise maailmasõja järgse esmase rekonstrueerimise käigus laiendati elektrijaama katlamaja ning ehitati tellistest uus korsten, 1945–1946.Foto: Rahvusarhiiv
Teise maailmasõja järgse rekonstrueerimise käigus lisatud katlamaja maht ja korsten enne lammutust, mai 2024.Foto: Martin Siplane
Katlamaja interjöör, taamal betoonpunkrid, mai 2024.Foto: Martin Siplane
Elektrijaama algne katelderuum, põrandal Franz Krulli kahe aurukatla vundamendid, paremal ülal arvatavasti algne betoonist põlevkivipunker, mai 2024.Foto: Martin Siplane
Elektrijaama trepikoda hoone kõrgeimas mahus, mai 2024.Foto: Martin Siplane
Purtse jõe vastaskaldale ladustati aastakümnete jooksul tuhandeid vagonetikoormaid põlevkivituhka. Suurema tuhamäge kõrgus maapinnast kerkis nii enam kui 60 meetrini, mai 2024.Foto: Martin Siplane

Tööstuspärandi kadu

Püssi elektrijaam on üks paljudest Kirde-Eesti tööstusansamblitest, mis viimase 10–15 aasta jooksul ilma suurema kärata likvideeritud. Suuremahuline lammutamine on märk nii demograafilistest kui ka majandusprotsessidest. Väikestes, tihti monofunktsionaalsetes tööstusasulates, kus peamised tööandjad on tegevuse lõpetanud, kohalik elanikkond väheneb ja vananeb. Nii on ka omanikud tihtipeale hädas, kuidas algse otstarbe kaotanud, kuid spetsiifilise iseloomuga hoonetele uus kasutus leida.

Samuti ei osata piisavalt väärtustada tööstusarhitektuuri pärandit, näha selle tulevikupotentsiaali. Eesti 20. sajandi tööstuspärandi hulgas on üksjagu nii arhitektuuri osas väärtuslikke kui ka insenertehniliselt leidlikke ehitis, kuid enamik neist pole muinsuskaitse all. Seepärast on seda ruumikihistust tulevastele põlvedele ka võrdlemisi raske säilitada. Püssi elektrijaam on vaid üks näide tugeva karakteriga tööstusansamblist, mis ei jõudnud oma paremat tulevikku ära oodata.

Püssi elektrijaama hoonestus, mai 2024. Jaama algse, 1937. aastal valminud mahu tunneb ära helesiniste seinte järgi (välja arvatud väikeste akendega kitsas kolmekorruseline maht). Ülejäänu, sealhulgas uus korsten, ehitati peale Teist maailmasüda.Foto: Martin Siplane
Püssi elektrijaama interjöör enne lammutust, mai 2024.Foto: Martin Siplane

Artikli autor tänab Henry Kuningat täiendava info ja täpsustuste ning fotograaf Martin Siplast tänapäevaste fotode eest.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.