Neil päevil lammutatakse aastaid tühjana seisnud omanäolise arhitektuuri ja põneva ajalooga Püssi elektrijaam. 1937. aastal valminud kompleks täitis olulist rolli Kirde-Eesti tööstuspiirkonna elektriga varustamisel ning andis tõuke Püssi asula väljakujunemiseks.

Püssi elektrijaama rajas aastatel 1936–1937 aktsiaselts Virumaa Elekter (VEAS). Ettevõte, mille kapitalist pool kuulus riigile, ning mis omas ja käitas ka 1931. aastal tööd alustanud Narva Kreenholmi hüdroelektrijaama. Narva jaam, piirkonna tolle hetke suurim energiatootja, ei pidanud kiirelt areneva Eesti põlevkivitööstuse vajadusega enam sammu – 3500 kW koguvõimsusest hakkas suurtööstuste jaoks 1930. aastate keskpaigas juba väheks jääma. Lisaks raskendas elektritootmist sademevaeste ilmade tingitud veetaseme kõikumine Narva jões. Nii otsustas Virumaa Elekter rajada uue elektrijaama, mis tagaks kaevanduspiirkonna edasise varustuskindluse.