Liigu sisu juurde

Arhitekt Ra Luhse: konkurssidel osalemine – see on loterii

Arhitekt Ra Luhse.Foto: Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal

Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal ühe asutaja ja arhitekti Ra Luhse hinnangul on arhitektuuri võistlustel osalemine vägagi ressursse nõudev tegevus, kus tulemus pole kuidagi prognoositav, aga sellest hoolimata peab ta neil osalemist oluliseks, sest see hoiab erialaliselt vormis.

1. Kuidas teie tööpäev välja näeb? On seal mõni kindel rutiin, mis päevast päeva kordub?

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Tööpäevad on erisugused ja rutiini ei ole. Kõik sõltub päeva plaanidest ja ajagraafikust. Kas on vaja sõita ehitusele, pidada koosolekuid, teha arhitektuurikonkursse, tegeleda erinevate projektiosadega, arutada kolleegidega teatud küsimusi. Siiski tuleb päevad või pigem perioodid jagada loomingulisema ja praktilisema poole vahel, kuna ümberlülitumine võtab aega.

2. Mis kell alustate, mis ajal lõpetate?

Tavaliselt kell 9, ametlik tööpäeva lõpp on kell 18. Üritan sellest kinni pidada, aga see on kahjuks mõnikord päris paindlik päeva lõpuosa suunas.

3. Kui palju ajast läheb klientidega suhtlemisele?

Päris palju. Olemuslikult ongi arhitektitöö konsultatsioonitegevus, millest settib välja projektlahendus maketi, mudeli, jooniste ja seletuskirja kujul.  Osa sellest suhtlemisest võtavad enda kanda head kolleegid, seetõttu on minul lihtsam.

4. Millise töö sooviksite oma valminud projektide portfooliost esile tuua ja miks?

Pirita kloostri uus hoone. See oli rahvusvaheline ja väga eriline projekt väga erilise tellijaga.

Pirita kloostri sisehoov.Foto: Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal
Pirita klooster.Foto: Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal

5. Millisest projektist on kõige rohkem kahju, et see on ehitamata jäänud, ja mis selle projekti teie jaoks erakordseks muutis? Miks see ehitamata jäi?

Võitsime Tanel Tuhaliga ERMi konkursi 1993. aastal. Elasime teemasse sügavalt sisse, lugesime palju kirjandust. Tekkis arusaam, et Eesti mütoloogia aines on põhjatu. Mingil põhjusel ärkas projekt ellu ja genereeris ise lahenduse. Märgusõna “Põhja konn” käivitas mingid protsessid. Pole hiljem midagi sellist kogenud. Projekt jäi kahjuks pikalt venima. Hiljem asukoht muutus ja korraldati uus konkurss.

ERMi 1993. aasta arhitektuurikonkursi võidutöö.Foto: Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal
ERMi 1993. aasta arhitektuurikonkursi võidutöö, mis jäi ehitamata.Foto: Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal

6. Milline on teie kogemus: on see arhitektitöö loomulik osa, et mõni projekt ei realiseeru? Kui suur protsent töödest “sahtlisse” jääb?

Ei tahaks öelda, et see on loomulik, kuna tellija kulutab projekteerimisele päris palju raha. Tavaliselt juhtub midagi majanduses, kui projektid päriselt seisma jäävad. Selline aeg oli näiteks 2009. aastal.

Meie büroos see protsent siiski väga suur ei ole.

Kõige kriitilisem on nende projektidega, kus peale konkursivõitu hakatakse koostama detailplaneeringut. See on tavapäraselt pikk protsess, mis kestab palju aastaid ja suurtes vaidlustes ehitusõiguse üle on lõpplahendus algsest totaalselt erinev. Tavaliselt korraldatakse peale detailplaneeringu vastuvõtmist uus konkurss, sest vanast lahendusest, mis pealegi on täiesti teistsugune, on kõik surmani tüdinud.

7. Kui palju konkurssidel osalete?

Viimasel ajal rohkem kutsutud konkurssidel. Avalikel konkurssidel tuleks rohkem osaleda, kuid siin seab piirid ajanappus. Suurematelt avalikelt konkurssidelt võtame ikka osa.

8. Kas teie suhtumine konkurssidel osalemisesse on aja jooksul muutunud?

Ei ole, oleme algusest peale oma erialal tegutsedes arvestanud, et see on loterii. Vägagi ressursse nõudev tegevus, kus tulemus pole kuidagi prognoositav. Samas on see oluline, hoiab erialaliselt vormis.

9. Millist konkursitööd oma loomingust esile tõstaksite?

Peale ERMi kindlasti Pirita klooster, Kadriorus Vilmsi – Tobiase hoonestuse konkurss, hilisemast ajast Karmeli kiriku konkurss Rakveres, Tartu Sõbra tänava ja sadamaraudtee vahelise ala võistlus.

Elamud Kadriorus Vilmsi ja Tobiase tänava nurgal.Foto: Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal
Kadrioru elamud.Foto: Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal
Elamud Kadriorus.Foto: Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal

Osavõtu mõttes olid huvitavad Chopini muusikakeskuse konkurss Zelasowa Wolas Poolas ja Suure Egiptuse Muuseumi võistlus Kairos.

10. Kas teil on mõni konkursitöö, mille puhul on kahju, et see edasise projekteerimise/ehitamise käigus muutus palju ja hea idee ei realiseerunud?

Jah, Jõhvi kaubandus-veekeskuse konkurss. Suurem osa algsetest plaanidest kahjuks ei realiseerunud.

Arhitektuurivõistluse võidutöö, mille alusel pidanuks Jõhvisse kerkima kaubandus- ja vabaajakeskus, kus lisaks poodidele oli ruum planeeritud ka majutusasutusele, ujulale ja jäähallile. Tänaseks on valminud vaid kaubanduskeskus ja selle välimus erineb oluliselt võistlustööst.Foto: Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal
Valminud kaubanduskeskus Jõhvis erineb võistlustööst nii mahult kui ka välimuselt.Foto: Maa-ameti aerofoto, 2021

11. Kas suurte projektide/konkursside lõpetamiseks olete pidanud tegema ka mitmepäevaseid töömaratone?

See on kahjuks kujunenud konkursside puhul tavapäraseks. Oleme püüdnud küll planeerida oma aega paremini, aga kõige paremad mõtted tulevad just viimasel minutil, kui aega napib. Projektide puhul on siiski võimalik aega paremini planeerida ja öötööd ega maratone pole vaja enam teha olnud.

12. Milline on teie kõige kauem valminud objekt?

Hetkel vist ikkagi Karmeli kirik, mida ehitatakse annetustest. Õnneks on põhiosa saal valmis ja seal peetakse juba teenistusi.

Karmeli kirik Rakveres. Vaade tänavalt.Foto: Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal
Karmeli kirik Rakveres.Foto: Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal

13. Kas mõni projekt on nii kaua valminud, et valmides tundub juba täitsa ajast ja arust?

Pigem mitte. Tavaliselt pikemate protsesside puhul muutub ka lõpptulemus ja aeg käib sellega kaasas.

14. Mis on arhitektitöö ebameeldivaim osa?

Siin võib julgelt vastata, et vaieldamatult on esikohal ametkondlik bürokraatia. Igasugused kooskõlastamised kõikvõimalikes ametkondades.

15. Mis on arhitektitöö juures kõige meeldivam?

Kindlasti arhitektuuri loominguline osa kõikides projekti staadiumites. See, et on võimalik näha oma ideid päriselt valmis ehitatuna. Aga meeldivaim hetk on siis, kui projekt õnnestub ja kõik osalised on rahul.

Klaussoni kommivabrik elamud.Foto: Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal
Paiaristi teenindusjaam ja restoran “Tikupoiss”.Foto: Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal
Theatrum.Foto: Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.