Liigu sisu juurde

Dorpat Ehituse juht Erik Vares: ehitus on kunst

Dorpat Ehituse tegevjuht Erik Vares. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees / Scanpix

Lõuna-Eesti ühe edukaima ehitusettevõtte Dorpat Ehitus juht Erik Vares ei tõmba sirgeid jooni tööpäeva ja puhkepäeva vahel ning loodab tulevikku vaadates, et suurimad projektid ootavad veel ees.

1. Milline oli teie elu esimene töökoht?

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Kui kastist välja mõelda, siis ilmselt suveperioodidel arooniate ja maasikate korjamine, mida tasustati sõbra ema poolt taskurahas või Legodes. Need olid küll võrdlemisi üksikud korrad, aga sisult oli tegu esimese tööga.

2. Milline oli teie esimene töökoht praeguses tegevusvaldkonnas?

Asusin TTÜ Tartu Kolledžis 4. kursuse õpingute kõrvalt tööle Nordeconi tööjuhi/praktikandina. Tagant järele mõeldes päris hiliselt, kuid mul oli võimalus keskenduda enne seda vaid õppetööle ja hobile, milleks oli jalgpall. Eks see oli ka natuke rohkem kui tavaline hobi ja röövis suure osa mu vabast ajast.

Olen siiani seisukohal, et kui liialt vara paralleelselt õpingutega tööle asuda, siis kannatavad mõlemad ja ilmselt ka noore inimese vaimne tervis. Samas võivad paralleelselt õppimine ja töötamine üksteist täiendada, kui koormused on talutavad.

3. Kuidas nägi välja teie teekond juhi kohani?

Minu teekond oli igati eeskujulik ja loogiline. Põhimõtteliselt võin väita, et olen läbi käinud kõik ehitusplatsi juhtimise tööastmed ja mõistan seeläbi väga hästi ettevõtte struktuuri ja erinevate lülide eesmärki nendes ahelates.

Olen töötanud nii tööjuhi/objektiinsenerina, objektijuhina, projektijuhina, ehitusjuhina ja nüüd siis tegevjuhina. Lisaks olen mingil määral teinud ise eelarvestamist ja üks igapäevaseid kohustusi ongi ehituse maksumuse hindamine kui ka osaliselt projekteerimise projektijuhtimine.

Projekteerimine ise on kõrvale jäänud, kuigi see oli tudengina pigem just mu esmane siht. Elu tegi omad korrektuurid ja leidsin enda koha hoopis ehitustegevuse juhtimises. Projekteerimine on jäänud mu isa ja venna pärusmaaks.

4. Milline on teie peamine roll praeguses ametis ja milline näeb välja teie tavapärane töine päev?

Tegevjuhina on mu roll ettevõtte eesmärkide ja visiooni eest vastutamine ja nende täitmise monitoorimine, ka mittevastavustega tegelemine. Ma ei alahindaks ka osatähtust töötajate motiveerimisel ja ühtse ansambli koos hoidmisel. Proovin alati isiklikul tasandil kõigini jõuda nii palju kui võimalik. Meie ettevõte on teadlikult sellise suurusega, et see oleks võimalik ja kommunikatsioon oleks hea ning juhtimine lähedal.

Konkreetsemalt vastutan nii ehitustegevuse juhtimise, ehitusmaksumuse hindamise kui ka projekteerimise juhtimise eest. Käin ehitusobjektide tellija koosolekutel, osalen projekteerimise juhtimise koosolekutel, leiame uusi võimalusi ning hankeid, kuhu pakkuda, ja töötame ühiselt koos eelarvestajaga eelarve koostamise ja lõpliku hinna peenhäälestamise juures.

Osaliselt teen ka müügitööd, loon erinevaid kontakte, suhtlen tarnepartneritega ja alltöövõttu pakkuvate partnerettevõtetega, sõlmin üld- ja krediidilepinguid.

Kui lisada siia erinevad tagatiste-, kindlustuste- ja garantiiteemalised suhtlused ning kommunikatsioon pankade ja lõppklientidega, võib ette kujutada, kui kirju see amet tegelikult on. Ma olen nüüdseks sellega harjunud ja see pakub vaheldusrikkust, mis mulle meeldib.

Samuti annab see hea võimaluse kogu tervikut näha ja kõike paremini ja terviklikumalt mõista. Veel suuremates ettevõtetes ei oleks selline tööjaotus ilmselt mõistlik või võimalik.

Eesti esimene CLT ristkihtpuidust konstruktsioonil kortermaja Põlvas Aasa 5a on samuti Dorpat Ehituse poolt rajatud. Foto: Dorpat Ehitus

5. Kas juhtub ka seda, et tööpäev kujuneb kaheksast tunnist oluliselt pikemaks? Milline on olnud teie kõige pikem tööpäev ja mis põhjusel see nii pikaks venis?

Midagi uut loova ja üles ehitava ettevõtjana on see minu jaoks kujunenud standardiks, et tööpäevad on pikemad. Ma ei tõmba sirgeid jooni tööpäeva ja puhkepäeva vahel. Üldjuhul vastan telefonile pidevalt, kui mul on võimalus.

Kui meenutada kõige pikemat tööpäeva, siis see oli üks suurem objekt Tallinnas, kus ma alustasin objektijuhina hommikul kell 5:30 Tartust Tallinna poole liikumist, kuid kuna objektil ei laabunud asjad nii nagu võiks, sooviti tööpäevale järgnevalt teha kriisikoosolek ning detailset töölõikude kaupa ehitusgraafik, kus kõik ressursid oleksid töölõikude kaupa ka nimeliselt välja toodud ja nende vahel kattuvusi ei tekiks. Ühesõnaga tegemist oli väga detailse graafiku tekitamisega. Istusime ehitusjuhi soojakus vist ca kella 23-ni.

Objekt on nagu rong – inerts, mida on raske peatada. Kõrgemate juhtide ülesanne on see õigesti ja vastava pädevusega mehitada, et tööpäevad tegelikult selliseks ei kujuneks. Objektimeeskonna ülesanne on aga see, et kui millegi tõttu on situatsioon kujunenud selliseks, siis tegelikult ei saa 16:55 läpakat pakkima hakata ja nö leekidest välja astuda ja ust kinni tõmmata. Eks see ole muidugi igaühe oma eetika ja sisemise motivatsiooni ning mentaliteedi küsimus. Töölepingut lugedes saab nii teha küll.

6. Kui palju Teie ajast kulub klientidega suhtlemisele?

Mitte liialt palju. Ma arvan, et rohkem suhtlen ettevõtte mõistes sissepoole kui väljapoole. Struktuuri ülesehitus on selline, et klientidega suhtlust koordineerivad väga palju just ka teised positsioonid.

Puiestee Panorama kõrvale ehitab Dorpat Ehitus Almé Residentside korterelamud.Foto: Dorpat Ehitus

7. Mis on olnud teie karjääri suurim / kõige kauem kestnud ehitusprojekt?

Need on vist veel tulemas. Pool naljaga öeldes on ehitusprojektid hakanud kestma juba seetõttu kauem, et oleme nendega kaasas krundi ostust ja arendusfaasist projekteerimiseni, sealt edasi projekteerimisest ehitushanke ja ehitamiseni ning peale ehitust veel ka pikki garantiiperioode. Seal vahel võib olla ka kortermajade puhul müügifaas, et täita pangafinantseeringu määra ja muud etapid. See on väga pikk aeg, mille jooksul me samade projektidega töötame.

Kui rääkida puhtalt ehitustegevusest, siis enamik ehitusprojekte, millega olen kokku puutunud jäävad ikkagi umbes aastase perioodi sisse. On olnud korterelamute arendusi, kus olen liikunud järjest samas asukohas erinevate etappidega edasi ehitades nii näiteks viis korterelamut järjest ca kolmeaastase perioodi kestel.

8. Mida peate seniseks suurimaks tööalaseks/ärialaseks õnnestumiseks?

Üleüldiselt Dorpat Ehituse ja Dorpat Kinnisvara asutamist, loomisprotsessi ja võrdlemisi kiiresti märgatavaks turuosaliseks kerkimist. See on olnud väga huvitav periood ja see on siiani tegelikult pidev protsess, mille kallal me omanikega igapäevaselt töötame ja ka palju uut selle protsessi käigus õpime.

Peamine arengufaas on nüüdseks muidugi möödas ja oleme võrdlemisi stabiilne ja väljakujunenud ettevõte, kuid igasuguseid ideid, visioone ja arengusoove on veel kõvasti. Palju kontakte ja potentsiaali on veel avastamata. Õnneks on jaks veel säilinud.

9. Mis on olnud senise karjääri olulisemad õppetunnid?

Lühidalt ehk see, et äris ei tohiks midagi liiga isiklikult võtta, kuigi omanikuna ja oma loodud ettevõtte puhul on seda tihti raske kuidagi teisiti võtta – piirid on hägusemad. Kui äri eetiliselt aetakse, siis üldjuhul ka isiklikuks ei minda.

Kindlasti peaks paigas olema ka laiem strateegia ja seda variatsioonides a,b,c, kuna kõik on pidevalt meie ümber muutuv. Noorte ettevõtjatena sattusime tegelikult oma tegevuse alustamisega võrdlemisi volatiivsesse aega, kus saime kogeda nii koroonaperioodi kui ka kohe peale seda sõja algusest tulenevat ettenägematut turgu.

Ma arvan, et juhtisime ettevõtted vaatamata tagasilöökidele sellest perioodist tugevalt läbi. Jäime jalgadele. Elu näitas, et igaüks seda ei suutnud. See oli ebameeldiv situatsioon enamike jaoks. Ka meie saime sealt mitmeid õppetunde.

10. Mis on ehituvaldkonnas tegutsemises kõige meeldivam?

Ma olen siiani välja toonud üldjuhul seda reaalset käega katsutavat ja vaadeldavat tulemust. Mõne jaoks on ehk oluline, et töö oleks protsessina reaalselt mõõdetav – seda ehitus on. Algus, lõpp, etapid, vahetähtajad, tempo valik, tegevuste järjekord. Mõttetööd on kõvasti, vastutust on kõvasti.

Mulle meeldib võib-olla kõige rohkem see, et ehitus on nagu keel. Sa istud seni tundmatute isikutega laua taha maha ja sa saad aru, millest nad räägivad ja mõistad neid sõnadeta. Ma arvan, et see on üleüldiselt selline kunsti tunnus – ehitus on kunst.

11. Mis on ehitusvaldkonna juures seni olnud kõige ebameeldivamad tendentsid ja juhtumised?

Ebameeldiv on pahatahtlikkus või soov mitte üritada mõistagi ehitajat ja tegelikku protsessi. Tuleb olla partnerite vastu mõistev ja paindlik, mitte jäik. Ebameeldivad on liialt kaldu olevad lepingud ehitaja kahjuks. Ebameeldivad võivad olla ka teatud lõppkasutaja või korteri omaniku nägemused.

Üldjuhul on liialt kõrged ja ebaratsionaalsed ootused nendel, kes on teinud eluinvesteeringu endale isikliku kodu soetamiseks. Suure intressiga laen ja üle võimete tehtud investeering võivad sageli panna inimesed naljakalt käituma. Loomulikult üritame me ka kõige kõrgemaid ootusi omalt poolt täita. Ehitussekotri juures on tegelikult palju ebameeldivat, kuid ma sellele rohkem ei keskenduks.

12. Milliseid ehitusvaldkonna ettevõtteid võiks Teie hinnangul teistele eeskujuks tuua?

Jah, saladust ei teeks ja kiidusõnadega kitsi ei oleks. Ehitus- ja kinnisvaravaldkonna ettevõtetest on sümpatiseerinud ja oleme jälginud Scandium Kinnisvara ja Liveni tegemisi. Mõtlevad tihti kastist välja, pakuvad rohkemat kui võiks oodata, loovad huvitavaid kontseptsioone.

Kui keegi kohalikul Tartu turul millegi pärast meie ehitusteenust kasutada ei soovi, siis soovitaksin isiklikult koputada Embachi või Ehitustrusti ustele. Eks tugevaid ja korralikke tegijaid on tegelikult palju. Olen uudiseid lugedes leidnud end alati ka kaasa noogutavat Astlanda Ehituse juhatuse esimehe Kaupo Kolsari mõttekäikudele ehitussektorist.

13. Kas on Teie hinnangul midagi, mida oma tegevuse tõhustamiseks konkurentidelt õppida?

Oi, seda on palju. Ma naeraks ilmselt avalikult mehe üle, kes vastaks, et ei ole. Konkurentidelt tuleb õppida, nii nende kui ka enda vigadest tuleb õppida. Parem oleks kui vigu üldse ei teeks, kuid neid tuleb paratamatult sisse. Tegijatel juhtub. Samas me vaatame ise ka suhteliselt lähedalt ja vajaduspõhiselt just ettevõttesiseselt, mida meil vaja on, et kuskil midagi tõhustada ja efektiivistada. Kellegi kopeerimine lõpeks ilmselt valede tulemustega.

“Konkurentidelt tuleb õppida, nii nende kui ka enda vigadest tuleb õppida.”

Dorpat Ehituse juht Erik Vares

Ma kindlasti üritan end konkurentidega võimalikult hästi kursis hoida. Ma tean paari meie nõrgemat kohta, mida on võimalik tõhustada ja kõrgemaid eesmärke seada. See teadmine on juba pool võitu. Ka ehituses või elus üldiselt on kõige hullemad mured need, kus on probleem näha, aga allikat ei teata.

14. Millisena näete lähiaastate arenguid Eesti ehitussektoris?

Jätkuvalt liigutakse samm-sammult erinevate protsesside digitaliseerimise suunas. Järjest enam on teemaks ka ehituse rohepööre. Ma arvan, et mõlemad suunad on õiges proportsioonis vägagi tervitatavad. Peaasi, et mingeid asju ei tehta lihtsalt tegemise pärast või mingite varjatud eesmärkide nimel, vaid on läbi mõeldud ja tõestatud, et see on üheselt mõistetavalt õige suund ja vajadus.

Igasugune tehnoloogiline tõhustamine ja läbi mõtlemine ning võimalusel kombineeritud traditsiooniline ehitus ja tehaseline tootmine käsikäes võiks olla õiged suunad. Ehitus on ikkagi linnapildi mõistes häiring nii avalikule ruumile kui naabruskonnale. Mida kiiremaks ja tõhusamaks ning keskkonnasõbralikumaks on võimalik protsesse viia, seda mugavam kõigi jaoks.

Muus osas arvan, et kui mingigi üleüldine majanduslik stabiilsus püsib, siis ka ehitussektor on oma madalseisu seljatamas ja stabiliseerumas ning 2024 hiliskevadel/suvel näeme juba veidi rohkem tegevust.

Eks ettevõtluskeskkonna kui ka kodulaenu võtja jaoks on oluline euriboriga seonduv. Ma arvan, et targad tellijad on aru saanud, et üldise sektori mahulanguse tõttu on ehitushinnad hetkel suhteliselt odavad. See õhk, mis vahepeal ehituses sees oli, kuna igasugune pakkumus oli võrreldes nõudlusega ebapiisav ja peatöövõtjate jaoks riskid seetõttu ebamääraselt kõrged, on ammu lahkunud.

Eks iga arendus peab leidma oma tasuvuses tasakaalupunkti üles ja selles lähtuvalt otsustama, kas pakkuda ehitussektorile tööd või mitte. Ma pigem olen lähiaastate osas positiivselt meelestatud.

15. Kas ja milliseid ehitussektori jaoks eelseisvad probleeme ja murekohti oleks praegu veel võimalik ennetada?

Ühe probleemina näen ma seda, et hetkel eelarvestusse pakutavad hinnad võivad olla võrdlemisi turupõhja hinnad. Võib-olla need kehtivad kvartali või poole aasta pärast, võib-olla mitte. Kui sellele lisandub mingi peatöövõtuettevõtte sundseis tööd saada, siis tellija võib saada küll hea hinna, kuid kõrgendatud riski, et see ehitus ikkagi murevabalt ja kokkulepete kohaselt täide viiakse.

Ma arvan, et ettevaatlik tuleks olla venivate lepingute sõlmimise ja fikseeritud pakkumiste korral. Kindlasti igasugused pooleli jäävad projektid, muredega jäänud tellijad, segaduses lõppkliendid/korteriomanikud või alltöövõtjatele ja tarnijatele tasumata arved vms ehitussektorile ja selle mainele hästi ei mõjuks.

Loodan, et turuosalised, sealhulgas ka meie, oskavad riske piisavalt õigesti hinnata ja vastutustundlikult tegutseda, et sektor tervikuna oleks hea tervise juures.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.