Hoolekandeteenused ja euroraha kasutamist kontrolliv Riigi Tugiteenuste Keskus on üle kahe aasta vaielnud selle üle, kas Sillamäele erivajadustega inimestele elumaja rajamise hankes osalenud projektijuhi puudulik kutsetunnistus on piisav eksimus, et ehituseks eraldatud toetusest enam kui 200 000 eurot tagasi nõuda. 

Vaidluse põhjuseks olev hange toimus enam kui kolme aasta eest, kui riigile kuuluv AS Hoolekandeteenused asus otsima ehitajat Sillamäele rajatavale majale, mis pidi saama koduks psüühilise erivajadusega inimestele.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Täname, et liitusite meie uudiskirjaga.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Liitun

Hankele esitas pakkumised viis firmat ning 2020. aasta juunis sõlmiti leping soodsaima pakkumise teinud osaühinguga Vanalinna Ehitus, mis pidi maja ligikaudu 1,7 miljoni euro eest valmis ehitama. Enam kui 800 000 euroga toetas hoone rajamist Euroopa Regionaalarengu Fond.

Maja sai 2021. aasta alguses valmis ja kevadel kolisid elanikud sinna sisse. Hoolekandeteenuste teenuste direktor Liina Lanno rääkis maja avamise järel, et kodude loomisel lähtuti põhjamaade parimatest praktikatest ja perepõhisest elukorraldusest. Igal inimesel on seal oma tuba ning elatakse väikestes peredes, kus arvestatakse iga inimese diagnoosiga.

Nõue: neljandik eurotoetusest tuleb tagastada

Sama aasta septembris otsustas Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), et Hoolekandeteenused peavad veerandi toetussummast ehk enam kui 200 000 eurot tagastama.

Probleem oli selles, et OÜ Vanalinna Ehitus esitatud eriosade projektijuht ei vastanud riigihankes märgitud nõuetele. Hankes nõuti ehitusjuhti, kellel oleks kutsekvalifikatsiooni tase 6, aga hankele esitatud projektijuht vastas nõuetele osaliselt – kolmest hankesse märgitud spetsialiseerumisest oli tal vajalik tase olemas kahes. 

RTK süüdistas, et Hoolekandeteenused ei käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning eksitas pakkujaid, kui lasi läbi nõuetele mittevastava pakkumise. “Isegi kui eksimus ei olnud tahtlik, ei muuda see rikkumist olematuks,” seisis RTK otsuse põhjenduses. “Ei ole teada, milliseks oleksid võinud kujuneda pakkujate ring ja hanke tulemus, kui rikkumist ei oleks olnud.” 

Hoolekandeteenused vaidlustas otsuse, aga RTK jäi sellele kindlaks. 

Vaidlus halduskohtus jätab tagasinõude kehtima

Selle peale pöördus Hoolekandeteenused kohtusse ja esitas seal järgmised argumendid: 

• Projektijuhil puudus tõesti nõutav tase küttesüsteemide ehituses, aga isegi kui eeskirjade rikkumine leidis aset, oli küttesüsteemide osa eelarve ligikaudu 50 000 eurot. Tagasi nõutav summa ületas seda neli korda ja oli ebaproportsionaalne. 

• Tagasinõude määra valikul tulnuks arvestada, et kaebaja ei teinud viga tahtlikult. 

• Kutsekoja kutsetunnistuste portaalis isikute andmeid võrreldes on näha, kui lihtne on eksida. Hoolekandeteenste töötaja hindas talle esitatud andmeid oma parimate oskuste kohaselt. 

• Kohe, kui selgus, et projektijuht ei vasta nõuetele, vahetati ta välja. Kui Vanalinna Ehitusel poleks olnud õige kvalifikatsiooniga projektijuhti pakkuda, siis oleks tehtud uus hange.

• Hoolekandeteenused on hankijana läbi viinud suure hulga sarnaseid ehitustööde hankeid. Valdavalt on hangetel osalenud samad pakkujad. Seega ei ole asjakohane väita, et ei ole teada, kes oleks hankel osalenud, kui vaidlusalust kvalifikatsioonitingimust ei oleks olnud või seda oleks kohaldatud teisiti.

• RTK pole kahju sisuliselt hinnanud ja nende väide, et ainus lahendus oli 25 protsenti summast tagasi nõuda, ei vasta tõele.

Maakohus jättis õiguse RTK-le. Ka oli kohus kindel, et toetusest neljandiku tagasi nõudmine on igati kohane. “Praeguses asjas ei teki kahtlust korrektsioonimäära proportsionaalsuses, arvestades toimepandud eeskirjade eiramise olemust ja raskust ning asjaomase fondi rahalist kahju,” leidis kohus.

Kohtunik oli nõus RTK seisukohaga, et ka juhul kui nad saanuks ise tagasinõude suuruse otsustada, siis arvestades rikkumise olemust oleks määraks ikka jäänud 25 protsenti. “Tegemist ei olnud formaalse rikkumisega, nagu väidab kaebaja,” seisab otsuses. Kohtuniku meelest polnud oluline, et küttesüsteemide osa projektis oli marginaalne ja tagasinõue ületas sellega seotud kulu ligi neli korda, sest RTK ei väitnudki konkreetses summas kahju, vaid tugines sellele, et kõnealuse rikkumise kaalutud ja proportsionaalne määr on õigusaktide kohaselt 25 protsenti.

Kohtunik leidis, et Hoolekandeteenuste inimlik eksimus olnuks hõlpsalt ärahoitav. “Väiksema korrektsioonimäära kehtestamine peaks olema erandlik ja selleks peaks olema kaalukad argumendid, mis praeguses asjas puuduvad,” seisab otsuses.

Ringkonnakohus tühistab eelnevad otsused

Hoolekandeteenused kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse.

Ringkonnakohus nõustus enamiku halduskohtu otsuse põhjendustega, aga asus seisukohale, et RTK-l oli siiski võimalik tagasi nõuda ka madalam summa. Valikus on 25 protsendi kõrval ka viis või kümme protsenti toetuse summast. Antud juhul tähendanuks need 200 000 asemel 40 000 või 80 000 euro tagastamist.

Kuna RTK väitis, et tal puudus võimalus kohaldada mingit muud määra kui 25 protsenti ja see oli vale, siis ringkonnakohus tühistas eelmised otsused ja ütles, et RTK peab Hoolekandeteenustele kompenseerima ka 6300 eurot menetluskulusid.

Oktoobri alguses kukkus tähtaeg otsuse edasi kaebamiseks ja kumbki pool seda ei tenud, aga sisuliselt vaidlus jätkub, sest RTK peab tegema uue tagasinõude.

Hooldekandeteenuste kinnisvaradirektor Karl Mänd ütles, et on uue nõude sisuga kursis, aga selle sisu ta avaldama ei soostunud.

RTK riigihangete kontrollüksuse juht Kersti Kukk ütles, et menetluses olevaid nõudeid nad ei kommenteeri. 

Kukk rääkis, et keskus kontrollib kõiki hankeid, mis on tehtud nende toetatud projektide raames. 2022. aastal kontrollisid nad ligikaudu 540 hanget, käesoleval aastal on juba üle 500 kontrolli tehtud. Ehitushanked moodustavad neist ligikaudu poole.

Miks riik riigiga vaidlema peab?

Kontrollitud hangetest on Kuke sõnul ligikaudu kümnendik sellised, mille puhul on vaja teha täiendavat analüüsi riigihangete reeglitele vastavuse üle ja küsida toetuse saajalt lisaselgitusi. Ta kinnitas, et selliste juhtumite puhul ei lõppe menetlus tingimata tagasinõudega. “Toetuse vähendamise või tagasinõude otsust ei tehta kergekäeliselt ja seda teeme tõesti siis, kui rikkumised on kaalukad ja muud võimalust ei ole,” lausus Kukk. “Kui võimalik, anname toetusesaajale võimaluse rikkumine heastada, dokumentatsioon korda teha või vead parandada.” Kui rikkumisel puudub finantsmõju, siis Kuke kinnitusel ei tehta samuti tagasinõuet. Tagasinõudeid esitatakse kõigist toetustest ligikaudu ühele protsendile.

Kukk kinnitas, et toetusraha tagasinõue ei ole kunagi eesmärk omaette, selles osas ei ole Euroopa Komisjonilt mingeid kvoote või ootusi. “Samuti ei ole saadud toetuse vähendamise eesmärk toetuse saajat karistada, vaid täita Euroopa Komisjoni ootust, et iga kasutatud euro oleks rakendatud ausalt, läbipaistvalt ja eesmärgipäraselt,” selgitas ta. “Sisuliselt tähendab see seda, et me eeldame toetusesaajalt riigihangete seaduse nõuete täitmist.”   

Kukk rääkis, et iga tagasinõude otsus suurendab administratiivset koormust kõigile osapooltele, sealjuures on lisatöö ka see, et toetuse saajalt tagasi küsitud raha tuleb suunata teistesse projektidesse, et see Eestile kaduma ei läheks. “Korrektsiooniotsuste tegemine pole meeldiv tegevus ka toetuse andjate jaoks,” kinnitas ta.