Liigu sisu juurde

Ehituses savile kasutust otsiv arhitekt Maria Helena Luiga: meie projektid on ajast ees

Fotol stuudio kuidas.works asutajad: Henri Papson, Maria Helena Luiga, Hannes Praks ja Andrea Tamm. Stuudio koosseisu kuuluvad lisaks Sven Samyn ja Kaarel Kuusk.Foto: Tõnu Tunnel

Stuudio kuidas.works kaasasutaja ja arhitekt Maria Helena Luiga usub aga, et savi, millega nad peamiselt töötavad, on materjalina ühtpidi väga vana, ent ka kaasaegselt ringne: “Kui peaks valmima projekt, mis tundub ajast ja arust, saab savi uuesti kokku lükata, vett lisada ning kohasemaks vormida.”

2021. aastal asutatud stuudio kuidas.works keskendub savi- ja pinnasepõhistele ehitustehnoloogiatele, et muuta kaasaegsemaks traditsioonilisi ja jätkusuutlikke ehitusvõtteid ning edendada nende kasutust arhitektuurses projekteerimises. Kuidas.works toimib avatud platvormina MTÜ formaadis, millega huvilistel on võimalik projektipõhiselt liituda, et ammutada teema kohta nii teoreetilisi kui ka praktilisi teadmisi. 15 küsimusest mõnele jättis Luiga vastamata, sest nende tegevusele suunatud võistlusi on praegu Eestis väga vähe.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

1. Kuidas teie tööpäev välja näeb? On seal mõni kindel rutiin, mis päevast päeva kordub?

Tööpäev algab hommikukõnega ning järgib formaati “Mida tegin, mida teen ja kas mul on nendes tegevustes takistusi?” Nii oleme tööpäeva alguses samal lainel ning kursis teiste plaanide ja töövõimega. Töötame olenevalt hooajast kahel režiimil: kevad-suvi ja sügis-talv. Kevad-suvi on nii-öelda kõrgem käik, kõneleme igal hommikul, sügis-talvel madalam, kus kõneleme ülepäeviti. Selline iseärasus tuleneb materjalist, mis on meie tegevuse teljeks: savine pinnas. Pinnasega töötamise hooaeg on Eesti kliimas laias laastus märts–september.

2. Mis kell alustate, mis ajal lõpetate?

Alustame 9.15, praegu veel sügis-talve režiimil olles ja seega ülepäeviti. Kõne kestab olenevalt teemade rohkusest ja sisust 15–45 minutit. Selle kiirkoosoleku jooksul vahetatakse päevakajalist infot ning informeeritakse stuudiokaaslasi oma tegevustest-plaanidest ja kitsaskohtadest. Igaühel on nii individuaalseid ülesanded ja vastutusalasid kui ka projektipõhiselt eraldiseisvate tiimide sisesed üleanded. Igal tiimil on nii-öelda projektijuht, kes hoiab suuremal pildil silma peal ja koordineerib tegevust.

Kuna alustasime oma stuudio tööd Covid-19 teise laine ajal, siis suhtlesime palju veebipõhiselt ning selline suhtlusviis on endiselt oluliseks osaks füüsilises ruumis kokkusaamise kõrval. Samas on sellele virtuaalsele suhtlusviisile kontrastiks intensiivsemad arendus- või ehitusperioodid, kus oleme hommikust õhtuni koos. Hetkel toimib stuudio kuidas.works MTÜ formaadis, kus tegevuse keskmeks on teabe kogumine, illustreerimine ning avalik jagamine.

Loeng Vilniuses.Foto: Maria Helena Luiga

3. Kui palju ajast läheb klientidega suhtlemisele?

Suhtlemine ja kommunikatsioon on võtmekoht, eriti sellisel juhul, kui tegeletakse uue või harjumatu teemaga, mida pinnasest ehitamine kaasaegses konventsionaalses arhitektuuriruumis kindlasti ka on. Võtame oma rolli praegu pooleldi kommunikatsioonibüroo ja kõlakojana, selgitades, mida, miks ja kuidas me teeme. See on justkui eelduseks, et saaks üldse täistuuridel tegutsema, projekteerima ja ehitama hakata. Seega tuleb palju pingutada, et luua nii Eesti-siseseid kui ka rahvusvahelisi suhteid, luua võrgustikku, et info hakkaks paremini levima. Hetkel on kommunikatsioon meie tegevusmudelis kliendi leidmise eelduseks. Selleks kasutame eri meediumeid, millest enamik on avalikkusele suunatud: sotsiaalmeedia, näitused, loengud, töötoad, artiklid jne. Hiljuti avaldasime ka meie kodulehel vabavarana allalaetava publikatsiooni “Maast linnaks”, mis vaatleb vundamendi kaeveaugu jääkide väärindamist ehitusmaterjalideks. 

4. Millise töö sooviksite oma valminud projektide portfooliost esile tuua ja miks?

Esimene tuntum projekt, mis toimis ja toimib siiani hästi rahvusvahelises meedias (Dezeen ja Mies van der Rohe longlist) oli telesaate “Restoran 0” jaoks valminud pop-up restoran ja selle massiivne 12 tonni kaaluv tampsavist laud. Saime 2021. aastal Eesti arhitektuuripreemiatel selle eest ka Sisearhitekide Liidu aastapreemia. See oli nii-öelda hästi õnnestunud pilootprojekt.

Telesaate “Restoran 0” jaoks valminud ajutine restoran.Foto: Tõnu Tunnel

Aga sisuliselt sooviks esile tuua meie viimase ehitusmaterjalide näituse “Maast linnaks”, mis toimus Viimsi Artiumis möödunud suvel. See on seni meie kõige põhjalikum ning sisuliselt ka kaalukaim projekt, kus vaatlesime kaeve- ning ehitusjääkide väärindamist kuueks ehitusmaterjaliks: tampsaviks, toortelliseks, stabiliseeritud telliseks, mördiks, krohviks ning savivärviks. Kaevejäägid pärinesid Sõpruse puiesteel ehitatava kortermaja vundamendi süvendist. Sellest savist toodetud värvi ja krohviseeria nimeks sai leiukoha järgselt “Mustamäe Hall”. See projekt oli ka meile endile kinnituseks, et savisest pinnasest saab toota keskkonnasõbralikke ning samas tõhusaid ja heade omadustega ehitusmaterjale. “Maast linnaks” näitas savise pinnase potentsiaali ja mitmekesisust ehitusmaterjalina ning näituse tegemine võimaldas kogu materjali hankimise, tootmise ning ehitamise protsessi ise läbi teha. Selline kogemus lisab ka enesekindlust ja usku teemaga edasi tegutseda.

Ettevalmistustööd näituseks “Maast linnaks”.Foto: Tõnu Tunnel
Näitus “Maast linnaks”.Foto: Tõnu Tunnel

5. Millisest projektist on teil kõige rohkem kahju, et see on ehitamata jäänud, ja mis selle projekti teie jaoks erakordseks muutis? Miks see ehitamata jäi?

Üsna stuudio tekkimise alguses, varakevadel 2021, tegime eskiisi Püha Eelkäija Skiita Reomäe nunnakloostri kõrvalhoone renoveerimisele Saaremaal. Tegu oli väga potentsiaalse ning kõnetava projektiga, kus oli vaja luua kontseptsioon 1880. aastast pärineva tsaariaegse koolimaja ja pikka aega garaažina kasutatud hoone säilitamiseks ja taas kasutamisele võtmiseks. Pakkusime lahendusena olemasoleva hoone lagunemise peatamist, hoolikat konserveerimist, kuid mitte renoveerimist. Kasutatav ala oli planeeritud vana hoone sisse ehitatuna, nii-öelda hoone hoones motiivi kasutades. Kahjuks jäi projekt alustamata kloostri sulgemise tõttu.

6. Milline on teie kogemus: on see arhitektitöö loomulik osa, et mõni projekt ei realiseeru? Kui suur protsent töödest sahtlisse jääb?

Ikka, nii nagu ütleme inimestena välja vaid osa oma paljudest mõtetest, nii juhtub ka mõtete ja sõnade tõlkimisel mateeriasse. Selline kadu meediumist meediumisse liikumisel on paratamatu. Ehitamise protsess on kompleksne ja koosneb paljudest osapooltest. Millegi valmimisel on vajalik kõikide osapoolte joondumine, õige ajastus ning sujuv koostöö. Kuna oleme kollektiivina siiski üsna uus kehand, kes tegeleb lisaks kõigele veel pigem obskuurse agendaga, siis tuleb tunnistada, et enamik meie tegevusest on hetkel veel justkui sahtlitegevus. Ootame turu avanemist, teeme ettevalmistusi nii-öelda börsile minekuks, et nõudluse tekkimisel olla hästi ettevalmistatud. Peame siin silmas eelkõige CO2 piirmäära arvutamist, mis pärsib seniseid konventsionaalseid ehituspraktikaid ja betooni ohjeldamatut kasutamist, aga ka üleüldist teadlikkuse tõusu ehitusmaterjalide jalajälje kohta ühiskonnas.

7. Kui palju konkurssidel osalete?

Meie tegevusele suunatud konkursse on hetkel Eestis väga vähe, seega tuleb meil ise endale ülesanded püstitada ja need seejärel lahendada, kuna tegutseme turul, mida Eestis veel pole. Küll aga avaneb pinnasepõhiste ehituslahenduste turg vaikselt Kesk- ja Põhja-Euroopas, seega on seda trendi mõne aja pärast oodata ka siia, millal täpselt, seda ei oska ette ennustada.

Konkursside asemel käime praegu võimalikult palju erinevate ehitusplatside kaeveaukudes ja kogume tonnide kaupa savi, millest prototüüpida ja ehitusmaterjali arendada. Viimane kaeveaugu külastus oli Lennusadama kõrvale ehitatava ning KAVAKAVA projekteeritud Keskkonnamaja tulevane maaalune parkla, kust ligi 8 tonni hallikasrohelist savist pinnast oma hoovile tõime. Selle saviga on plaanis ka lähitulevikus tootearendust teha.

Keskkonnamaja tulevase parkla kaeveauk.Foto: Henri Papson

8. Kas teie suhtumine konkurssidel osalemisesse on aja jooksul muutunud?

Tegelikult tuleks kliimakriisi valguses ja paratamatute ehitussektorit eesootavate muutuste valguses ümber disainida konkursside lähteülesandeid. Konkursid võiksid üldjoontes lähtuda enam olemasolevast tektoonilisest ja kultuurilisest kontekstist ja olla kohaspetsiifilisemad nii materjalikasutuse kui kohaliku arhitektuurikeele arendamise mõttes. Oleme selles osas valmis hea meelega kaasa mõtlema ning töötama.

9. Kas suurte projektide/konkursside lõpetamiseks olete pidanud tegema ka mitmepäevaseid töömaratone?

Mitmepäevased töömaratonid on meie harjumuspärane tööstiil intensiivsetel perioodidel, vastukaaluks nii-öelda virtuaalsematele perioodidele, kus suhtleme peamiselt interneti vaheldusel. Kevad-suvi perioodil on palju füüsilist tööd, materjaliga töötamist ning materjaliarendust. Töö iseloomust ja suurtest materjalimahtudest tulenevalt baseerub meie stuudio hetkel Tallinna Tehnika Kõrgkooli endises teetööde laboris, kus talvel on ruumis sees peaaegu sama temperatuur kui väljas, seega saame tööd tegema hakata alates kevadistest plusskraadidest. Siis on õhtuti, kui väljas on kauem valge, meeldiv pärast tööpäeva lõppu kohtuda ning käed nii-öelda savisse pista ja materjaliga tööd teha. Sinna kõrvale saab ühtlasi plaani pidada ka kevad-suvistest tegemistest.

Stuudio Siidisabas, Kristiines.Foto: Päär-Joonap Keedus
Varakevadine töötuba stuudios.Foto: Maria Helena Luiga

10. Milline on teie kõige kauem valminud objekt?

Meie kõige pikem projekt ehk turu loomine on praegu küll veel valmimisel, kuid töötame selle kallal peaaegu et igapäevaselt ning loodame, et 5–10 aasta jooksul kannab töö ka vilja. Meie kõige lühem projekt kestis aga seitse päeva, kui ehitasime telesaate “Restoran 0” jaoks 12 tonni kaaluvat tampsavist lauda.

11. Kas mõni projekt on nii kaua valminud, et valmides tundub juba täitsa ajast ja arust?

Naljaga pooleks võib öelda, et pigem on meie projektid ajast ees. Hetkel tundub pinnasest tõsiseltvõetavalt ehitamine Eestis veel obskuurne, tülikas, ebavajalik, kuid trendid Euroopas näitavad, et sellel on tõsist tulevikku. Teisalt on savi, materjal, millega me peamiselt töötame, ühtpidi hoomamatult vana materjal, teisalt väga kaasaegselt ringne. Kui peaks valmima projekt, mis tundub ajast ja arust, saab savi uuesti kokku lükata, vett lisada ning kohasemaks vormida. 

12. Mis on arhitektitöö ebameeldivaim osa?

Olukord, kus tööst saab peamiselt arendajate Exceli tabeli täitmine, kui arhitektitööst kaob poeesia, loomingulisus ja vabadus. 

13. Mis on arhitektitöö juures kõige meeldivam?

Kui vastata sellele küsimusele ajaüleselt, siis ilmselt on arhitektitöö üks võluvamaid tahke mõtestamine, mateeria ja vaimu kokkuviimine, tasakaalu leidmine kunstivormi ja praktilise elu vajaduste vahel. Aga kui vastata praegusest ajahetkest lähtudes, kus me hetkel inimkonnana viibime, on selgelt tajutav, et muutused on toimumas, isegi kui me ei suuda ette kujutada, millal, mis ulatuses ja kuidas need täpselt rakenduvad. Ühelt poolt võib sellesse suhtuda pessimistlikult, hoida vanadest harjumustest kinni, sest suured muutused ei ole tihtipeale lihtsad. Küll aga on selgelt näha, et praegustest rööbastest välja murdmine on vajalik ja vältimatu. Sellele aspektile ehitamegi tegelikult kogu oma tegevust üles: mis me usume, et on õige, eetiline ja parema tuleviku huvides. Selles on palju ebakindlust, aga peab ütlema, et päeva lõpus on see meeldiv tunne – tunne, et annad oma panuse nii hästi, kui oskad. Kindlasti pole see lihtne, aga lihtne ja meeldiv ei peagi käsikäes käima. Soovime kõigile jõudu ja jaksu muutustega kaasaminemiseks!

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.