Liigu sisu juurde

Ehitustrusti juht Kaido Somelari häirib, kui mõni tellija plaanib äriplaani parandada meelega ehitaja arvelt

Ehitustrusti juht Kaido Somelar.
Ehitustrusti juht Kaido Somelar. Foto: Elmo Riig / Sakala / Scanpix

Nii Tartus kui Tallinnas tegutseva ehituskontserni juht Kaido Somelar loobus tosina aasta eest talle pakutud Nordeconi ehitusjuhi kohast, et alustada oma äriga. Tänaseks on Ehitustrustist saanud üks Eesti edukamaid ehitusettevõtteid.

Mis oli teie elu esimene töökoht?

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Minu elu esimene töökoht oli aktsiaseltsis Linnaehitus ja seda tööjuhi rollis 1997. aastal.

Nii et peale kooli läksin ikka kohe ehitusfirmasse tööle.

Mil määral see pilt, mis teile seal koolist tulnuna avanes, kattus teie enda kuvandiga eesootavast tööst?

Ma pidin esmaspäeval tööle minema ja käisin pühapäeval salaja objekti vaatamas ja pean ütlema, et see oli tegelikult aukartustäratav. Tegelikult ma ju sellise päris ehitamisega varasemalt polnud kokku puutunud. Närv oli sees ja adrenaliin üleval.

“Ma pidin esmaspäeval tööle minema ja käisin pühapäeval salaja objekti vaatamas ja pean ütlema, et see oli tegelikult aukartustäratav.”

Kaido Somelar

Kuidas nägi välja teie teekond Ehitustrusti juhi kohani?

Teekond on ehitusfirmast pihta hakanud ja olen insenerist projektijuhiks saanud. Tookord ei olnud ehitusinsenerid, vaid tööjuhid.

Kulus paar aastat ja siis usaldati mulle juba projektijuhi amet. See oli äkki kaks aastat hiljem, kui ma sain esimese objekti endale, kus ma vastutasin otsast lõpuni kõige eest. Projektijuhina töötasin 1999-2008, ehitusdirektorina 2008-2012.

2012 oli aasta, kui mulle pakuti kogu Nordeconi ehituse eest vastutavat juhatuse liikme kohta, aga samal hetkel tuli juba mõte teha enda firma. Ehitustrust loodi 2012 ja sealt alates olen olnud juhatuse esimees. Seitse aastat tagasi alustas tööd Tallinna Ehitustrust. See tehti mõttega, et juhid oleks osanikud ja seega motiveeritud ja lähedal tellijale. Et tellija laua taga istuks ikka ettevõtte omanik.

Milline on teie peamine roll praeguses ametis ja milline on teie tavaline tööpäev?

Peamine roll on see, et oleks komplekteeritud superhea meeskond – motiveeritud pakkuma klientidele ja tellijatele maksimaalset teenindust. Seda ma arvan küll, et hea meeskond ja positiivne häälestatus on põhialuseks headeks suheteks ja tulemusteks tellijate ja partneritega, näiteks alltöövõtjatega.

“Hea meeskond ja positiivne häälestatus on põhialuseks headeks suheteks ja tulemusteks.”

Kaido Somelar

Kas juhtub ka seda, et teie tööpäev kujuneb kaheksast tunnist oluliselt pikemaks? Milline on olnud teie kõige pikem tööpäev ja mis põhjusel?

Tööaeg on mul selline, et hommikul lähen ja õhtul tulen, aga kõik kõned võtan vastu valimata ajal. Kui kuskil on lahendamist vajav küsimus või teema, siis tegelen sellega. Ei ole vahet, mis nädalapäev või kellaaeg on.

Tegelikult on ka kell kolm öösel kõnesid tulnud. Telefon mul hääletu peal ei ole, suhtlus klientide, partnerite ja meeskonnaga vajab ju kõiki päevi — on need väljasõidud, kliendiüritused, objekti lõpetamised või muud kriitilised hetked. Päevad võivad olla pikad.

“Kui kuskil on lahendamist vajav küsimus või teema, siis tegelen sellega. ei ole vahet, mis nädalapäev või kellaaeg on.”

Kaido Somelar

Kui palju teie töös klientidega suhtlemisele aega kulub?

Seda on kogu aeg. Võib-olla mitte seda, et ma nüüd klientidega päriselt objektiküsimusi arutaks, aga perspektiivseid asju tuleb klientidega kogu aeg ajada.

Kui juba objektilt minu laua peale jõuab midagi, siis peab probleem olema ikka suur. Täna seda väga olulisel määral ei juhtu, sest struktuuris on ehitusdirektorid. Aga loomulikult, kui tellija helistab mulle, siis ma pean sellega tegelema.

Mis on olnud teie karjääri suurim ehitusobjekt või kõige kauem kestnud ehitusprojekt?

Neid on olnud palju ja objektide keerukus on tegelikult erinev. Tähtajad, lahendused või inseneripool. Tallinnas on Skyoni ärihoone, mille me keset COVIDit ehitasime. Või Arvo Pärdi keskus Laulasmaal. Sinna olid kaasatud välismaa kuulsad arhitektid, tellijana käis Arvo ise platsil nagu ka Aivar Mäe. See oli väga suur väljakutse juba ainuüksi suhtluse poole pealt.

Tartus on Lõunakeskus minu meeskonna ehitatud. Kvartali kaubanduskeskus on meie ehitatud, nüüd ehitame veel kaks korrust toimivale keskuse peale. Kõik see organisatoorne pool ja ruumipuudus on seal omamoodi väljakutse.

Tartu Kvartali keskuse lisakorruse ehitus.
Tartu Kvartali keskuse lisakorruse ehitus.Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees / Scanpix

Hotell Lydia Tartu vanalinnas. Ühes küljes oli olemasolev hoone, teises küljes Toomemägi, mis tahtis sisse kukkuda ja kolmandas täisliikluse all olev tänav. Seal oli rajamissügavus umbes 9 meetrit allpool tänavapinda ja ehituseks, transpordiks ja logistikaks oli meil kasutada umbes 3×12 meetrit.

Hotell Lydia ehitustööd olid tingimuste poolest ehitaja jaoks äärmiselt keerulised, sest lisaks ruumikitsikusele toimus tänaval ka kogu ehituse vältel aktiivne liiklus. Foto: Margus Ansu / Tartu Postimees / Scanpix

Mida te peate oma suurimaks tööalaseks või ärialaseks õnnestumiseks senise karjääri jooksul?

Selliseks ärialaseks suureks õnnestumiseks tuleks lugeda Ehitustrusti ja Tallinna Ehitustrusti. Eesti ehitusturul täiesti arvestatav kontsern ja valmis peaaegu igat hoonet ehitama. See on õnnestumine.

Millised on olnud teie senise karjääri kõige meeldejäävamad õppetunnid?

Leian kogu aeg õppimist. Inimesed on erinevad, neil on erinevad ootused. Tellija vaatab alati ju ehitaja otsa, et miks sa tema äri segad. Et kuidas see küsimus lahendada.

Mis mul tõeliselt südame soojaks on teinud ja isegi natuke kadedust tekitanud, on see, et Pärdi keskuse projektijuhi tööd hinnati nii kõrgelt, et ta sai aasta ehitajaks. Või siis viimases perioodis ehitasime ja ehitame suurelt Narvas: koolid, lasteaiad, raekoda. Et tegelikult seda märgati ka ja viimane aasta ehitaja on jälle meie projektiijuht.

See on tegelikult hinnang sellele, et tööd on tehtud hästi ja põhimõtted on õiged.

Ma olen ise ka platsil olnud projektijuht ja tegelikult ei ole meelest läinud valud ja võlud, mis seal on, ja kui keegi seda niimoodi tähele paneb ja veel ära märgib, siis see on igal juhul kiiduväärt.

Mis on ehitusvaldkonnas tegutsemise juures kõige meeldivam?

Et saan töötada nende inimestega, kes mulle meeldivad ja nende tellijatega, kellega meil on ühised arusaamad. Paljuski see suhtlemine annab hea aktiivsuse ja ka infoväli ja silmaring on selle võrra avaramad.

Aga mis on need asjad, mis teid häirivad?

Mind häirib see, kui trügin kuhugi ehitama ja mul ei teki tunnet, et see oleks õige asi.

Kui leiad tegutsemiseks nii-öelda ühise paadi ja ühise eesmärgi, siis see on positiivne, aga on tulnud ette ka seda, et mõeldakse eri suundades, siis on see ehitusperiood valuline ja tahaks et see juba mööduks. Ka neid hetki on ette tulnud.

Mis mind selgelt häirib on see, kui mõni tellija plaanib äriplaani parandada meelega ehitaja arvelt. On ka sellised.

“Mis mind selgelt häirib on see, kui mõni tellija plaanib äriplaani parandada meelega ehitaja arvelt.”

Kaido Somelar

Mida te täpsemalt silmas peate?

Kui põhjendamatult tahetakse ehitaja raha ära võtta. Ehitus on teadupärast täis lahenduste otsimist ja probleemide lahendamist ja ehitusel on probleeme üksjagu ja küsimus on selles, kuidas neid lahendatakse. Kui välja kumab pahatahtlikkus või soov ehitajalt lihtsalt raha ära võtta, et see enda tasku pista, siis see on ebamugav tunne.

Kaido Somelar
Kaido Somelari häirib, kui tellijad ehitatajtel põhjendamatult raha käest võtta üritavad.

Millised ehitusvaldkonna ettevõtted Eestis võiks teie hinnangul ka teistele eeskujuks olla?

Muidugi on Eestis häid ehitusettevõtteid. Ehituskultuur on aastatega väga palju paranenud ja kui vaadata suuri ettevõtteid või ka väiksemaid ettevõtteid, siis on nad kõik ju omaette tublid ja sealt tuleb üles leida see, milles tublidus seisneb. Ma otseselt ei nimeta nimesid, aga nende seas on ettevõtteid, kellelt tasuks õppida.

Tublisid on alati ja tublisid tuleb juurde, sest päeva lõpuks on konkurents see, mis turu tööle paneb.

Kas vaatate ka ise selle pilguga konkurente, et mõnda nende poolt kasutusele võetud ideed või lahendust oma ettevõttes ära kasutada?

Aga muidugi! Eks see on eestlasele või inimese jaoks üldse keeruline, et õppida teistelt. Kõik tahetakse oma nahal läbi teha, et ise tark olla.

Mina hindan seda väga, kui keegi on mõelnud välja mõne uue lahenduse, kuidas tellijaid paremini teenindada või meeskonda motiveerida. See on igal juhul väärt õppimist.

See ei tähenda, et peaks käima ja ringi nuuskima, mida teised parasjagu teevad. Aga sinna tuleb oma mõte juurde panna ja sobitada see oma keskkonda, oma meeskonda, oma ettevõttesse.

Ennustamine on küll tänamatu tegevus, aga millisena näete te lähiaastate arenguid Eesti ehitussektoris?

Ennustamine on tõesti tänamatu töö, aga kuidagi peab tulevikku enda jaoks mõttestama.

Ehitajale või peatöövõtjale on kindlasti keeruline hetk see, kui turg murdub ja hinnad hakkavad tõusma. Teadupärast on seal vaja lahendusi otsida väga paljudele küsimustele. See on üks mõttekoht, et sellest aru saada ja seda kuidagi tabada, nii palju kui see võimalik on.

“Kui tänast pilti vaadata, siis ehitusturg on tegelikult stabiilses seisus.”

Kaido Somelar

Kui tänast pilti vaadata, siis ehitusturg on tegelikult stabiilses seisus. Hinnalangus peale sõjadefitsiiti on toimunud ja tänaseks on hinnad stabiliseerinud. Kuidas mõjutab seda töömahu vähenemine? See on selge, et tõstab konkurentsi.

Selle tööde vähenemise on põhjustanud erinevad asjad – kinnisvaraturu kokkukuivamine, euribori tõus. Äriplaanid ei jookse enam nii hästi ja pannakse sahtlisse. Teisalt on jälle tellijatel tekkinud arvamus, et täna on viimase perioodi odavaim ehitushind.

Paljuski tundub, et inimeste tarbimisjulgus on ära võetud, mis tegelikult annab mitmetes sektorites tunda – nii jaekaubanduses kui ka elukondlikus arendamises. Kui see julgus peaks taastuma, siis on muutused ees. Väga suur tähtsus on ajakirjandusel, et kuhu poole nemad kallutavad seda julgust.

See moodustub komponentidest, mida kõike tasub kaaluda. Aga kõrvalpilguga vaadates, et kui Ameerikas läheb hästi, siis aasta pärast läheb Euroopas hästi ja siis aasta pärast läheb Eestis hästi. Vastupidiselt negatiivsele protsessile, kus Eesti on väga kiire reageerija. Pigem ma arvan, et senine vaikelu ikkagi jätkub.

Kas teie hinnangul on Eesti ehitusettevõtetel võimalik kuidagi eelseisvaid raskusi ennetada või lööki pehmendada?

Selle eelseisva kohta ütleks niimoodi, et tegelikult peab igal ettevõtte juhil kuklas olema see, et kuidas ta riske hindab ja kui palju neist maandatud on. Stabiilsel ajal on see muidugi vähem oluline, aga justnimelt stabiilsel ajal peaks kasvõi varusid koguma, et raskel ajal sirgema seljaga käia.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.