Mõni päevavalguses hall ja ilmetu maja muutub õhtuhämaruses tänu välisvalgustusele efektseks, kuid hoonete ja nende ümbruse valgustamisega käivad kaasas ka ohud. Onnineni valgustuseksperdid ja kogenud kinnisvaraarendaja annavad nõu, kuidas vigu vältida ja millele valgustust planeerides tähelepanu pöörata. 

Onnineni valgustuse kategooriajuht Alari Koit ütles, et majade valguslahendustel on mõju kinnisvara väärtusele ja hästi valgustatud maja või seal asuvad korterid on kõrgema hinnaga. “Hea välisvalgustus lisab meeleolu ja miljööd,” nentis ta. “Rahaliselt panustad vähe, aga hinda tõstab.”

Valgus lisab õhtuvalguses efektsust

Scandium Kinnisvara juhatuse liige Kalle Aron rääkis Laava arendusprojektist Mustamäel, kus välisvalgustusel oli maja arhitektuurses lahenduses väga oluline roll ja majale paigutatud punased valgustriibud kandusid interjööri ja maja brandingusse – endine hall haldushoone sai tänu valguslahendusele kortermajana nimeks Laava.

“Välisvalgustus on tõesti hea vahend, kuidas hea arhitektuuriga hoone veelgi paremaks muuta – hea välisvalgustus on nagu kirss tordil,” lausus Aron. “Aga ka renoveerimist läbivate majade puhul saab valgustusega imet teha. Näiteks olukorras, kus maja välisilmet ei tohigi muuta muinsuskaitselistel põhjustel või oleks see see puhtalt majanduslikult ebamõistlik investeering, siis saab taas põneva valguslahendusega ka vanema hoone oluliselt atraktiivsemaks muuta.”

Scandiumi projektidest, kus valguslahendusel on oluline roll, tõi ta lisaks Laavale välja Tartu Duo Loftide projekti, mille välisfassaade sisuliselt ei tohtinud muuta. 

Uusarenduste ja arhitektuurivõistluste puhul on tänaseks tavaline, et hoonest on tehtud renderdus nii päeva- kui ka õhtuvalguses ja hämaras versioonis on näha, kuidas arhitekt on plaaninud maja välja valgustada ning loonud valguslahenduse ka hoone ümbrusele.

Koidu sõnul on ta ka näinud häid lahendusi, millega majaomanik on saanud hakkama arhitekti palkamata. Ta rääkis, et valguslahendus ei nõua tingimata suurt investeeringut. Lihtsam seinavalgusti maksab tema sõnul ligikaudu 50 eurot, kvaliteetsemad 100-150 eurot. 

Juhtimissüsteem tõstab hinda, aga muudab elu lihtsamaks

Valguslahenduste hinda tõstab juhtimissüsteem ja see on tavaliselt esimene asi, mis projektist välja kärbitakse, kuid Onnineni valgustuse tootelahenduse juht Taavi Hallikma arvates pole see alati mõistlik, sest juhtimissüsteem muudab lahenduse lihtsamini hallatavaks ja pakub ka elektri säästmiseks võimalusi.

Hallikma tõi näiteks tänavavalgustuse, kus lokaalselt juhitav valgusti on küll odavam, aga selle valgusrežiimi muutmine tähendab koos arvutiga iga valgusallika juurde ronimist. Suure ala puhul võib see tähendada, et muudatuse tegemiseks kulub terve töönädala, juhtimissüsteemiga jõuaks sama tulemuseni viie minutiga. 

Samuti saab juhtimissüsteem märku, kui kusagil on tekkinud rike.

Ka Aron tõi välja juhtimisvõimaluse olulisuse, sest sellega saab hoida kokku raha ja vähendada mõju keskkonnale. Ta soovitas kohe projekteerimise käigus luua ka tulede grupiti ja ajalise juhtimise võimekus. “Näiteks lasta valgustusel põleda õhtusel ajal, kui inimesi on palju liikvel,” rääkis ta. “Aga öösel, kui liiguvad vaid taksod ja paar hilist koju kiirustajat, siis pole mõtet lasta tuledel sirada. Kui just pole tegu rahvusliku uhkuse, näiteks Pika Hermanni torniga.”

Soe valgus mõjub looduses loomulikumalt

Hallikma soovitas ka mõelda valguse temperatuurile. Rusikareegel on välisvalgustuse puhul, et mida soojem, seda parem. Kasuatakse isegi valgusallikaid, mille valgustemperatuur on 2200 kelvinit. Hallikma sõnul on arenduses ka tooted, millel sinine valguskomponent puudub täiesti.

Soe valgus on inimese silmale meeldiv ja sobib ka muule loodusele paremini. Külm valgus meelitab kohale hulgikaupa putukaid, aga mõjub ka näiteks taimedele. Hallikma rääkis, et on näinud pilti laterna all kasvavast puust, mis oli lehtes samal ajal, kui teised puud olid kõik juba raagus. Taim luges külmast valgusest signaali, et on veel suveaeg.

Kuidas vältida valgusreostust?

Ka maksab tähelepanu pöörata valguse juhtimisele. “Mis sa sellest taevast ikka valgustad,” nentis Koit ja nimetas seda valgusreostuseks.

Koit rääkis ühest Tallinna kontorihoonest, millest tihti mööda sõidab: “Ma tean küll, et see maja seal vilgub, aga iga kord, kui see mu selja taha jääb, ehmatan, et mul on politseiauto taga.”

Ka Aron Scandium Kinnisvarast leidis, et välisvalgustusega ei peaks liiale minema. “Linnakeskkonnas on vahel probleemiks valgusreostus, kus kogu maja fassaad on justkui hiiglaslik ekraan, kuhu kuvatakse erinevaid värve ja triipe, mis siis vilguvad ja sähvivad,” kirjeldas ta. 

Aron soovitas vältida liiga intensiivset või ebamõistlikku ülevalgustamist kahel põhjusel:

• Liiga palju valgustust, isegi kui see on tänapäevane LED-valgustus, tähendab rahalist kulu ja võib tekitada hiljem maja kasutajates kiusatust kogu valgustus kokkuhoiuks välja lülitada. Parem leida kohe optimaalne lahendus.  

• Lisaks rahalisele kulule on aina aktuaalsem roheline aspekt – maja energiatarbimine ja seega keskkonna jalajälg võiks olla võimalikult väike. “Oleme seda põhimõtet Scandiumis järjest enam järgimas, et loeme LEDide võimsuse kokku ja esitame endale ja ka arhitektile küsimuse – on meil ikka seda nii palju vaja või saab näiteks ka väiksemate valgustite arvuga soovitud tulemuse kätte,” rääkis ta.

Koidu sõnul on mõistliku planeerimise, optika ja sirmidega võimalik luua õue valguslahendus, mis teisi ei häiri ja valgusreostust ei tekita, vaid pakub selle asemel hämaral ajal meeldivat meeleolu. 

Aron ütles, et arendajana ta ei saa ta välisvalgustuse rolli alahinnata, sest inimesed otsivad hubasust ja eksklusiivsust olenemata sellest, kas vaadatakse endale uut kodu või oma ettevõttele büroohoonet. Ta nentis, et Eestis on pimedat aega nii palju, et suurel osal ajast välisvalgustus töötab ja annab olulise osa esmamuljest. “See on justkui sissejuhatus sellesse, mida klient võib oodata ees majja sisse astudes,” lausus Aron.