Liigu sisu juurde

President tunnustas teenetemärgiga kuut ehituse ja arhitektuuriga seotud inimest

Valgetähe neljanda klassi teenetemärk.Foto: Postimees/Scanpix

151 inimese seas, kes saavad iseseisvuspäeva eel presidendilt teenetemärgi, on ka kaks ehitusinseneri, üks arhitekt, üks sisearhitekt ja kaks ettevõtjat, kelle firma toodangut hoonete ja teede ehituses kasutatakse.

Jarek Kurnitski

Kurnitski on ehitusinsener, akadeemik, Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress
Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Eesti teadusinfosüsteemi andmetel on akadeemik Kurnitski on Tallinna Tehnikaülikooli ja Aalto Ülikooli professor, erialaorganisatsiooni REHVA (Euroopa kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialaühenduste katusorganisatsioon) teadus- ja tehnoloogiakomitee juhataja. Ta oli aastatel 2016 kuni 2022 Eesti teaduse tippkeskuse Teadmistepõhise ehituse tippkeskus juht.

Töötanud pikka aega Helsingi Tehnikaülikoolis ja selle järglases Aalto Ülikoolis; samuti Soome Innovatsioonifondis SITRA.

Alates 2012. a siirdus Tallinna Tehnikaülikooli, kus on praegu hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor ning Ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor.

Rahvusvaheliselt tuntud Euroopa liginullenergiamääratluste ning Eesti ja Soome energiatõhususe metoodikate väljatöötajana, mis on tänaseks teostanud energiapöörde mõlema riigi ehituses.

Tunnustatud Euroopa ja Skandinaavia erialaorganisatsioonide REHVA ja SCANVAC teadusauhindadega kui ühte juhtivat teadlast hoonete energiatõhususe ja sisekliima valdkonnas.

Kurnitski on juhendanud 14 doktoritööd, 46 magistritööd, avaldanud üle 150 juhtivates andmebaasides kajastatud teadusartikli, suurel hulgal populaarteaduslikke kirjutisi, koostanud kümneid juhendmaterjale ja raamatuid, kokku üle 500 teadusliku ja erialase publikatsiooni.

Riho Oras

Oras on ehitusinsener ja Eesti Betooniühingu loomise üks algataja.

Ehitusinserner Riho Oras.Foto: Erik Riikoja

Orase kuulutas Eesti Betooniühing 2023. aasta betoonisõbraks betooni kui konstruktiivse ehitusmaterjali eestkõnelemise, tõestamise ja populariseerimise eest.

“Riho Oras on ehitusinsener, kes kutsutakse appi siis, kui kuskilt king pigistab või mõistus on  otsa saamas,” sõnas Eesti Betooniühingu esimees Imre Leetma auhinnast teatades. “Ta on olnud loendamatu hulga ehitusprojektide ja ehitiste juures tellijapoolseks konsultandiks, omanikujärelevalvajaks, ehituskonstruktsioonide eksperdiks – Eestis, Lätis, Leedus, Soomes ja Venemaal.”

Oras on üks Eesti Betooniühingu loomise algatajatest ja asutajatest. Ta on ka eestikeelse betoonialase sõnavara eestseisja, olles betooniühingu ja Eesti Ehitusinseneride Liidu betoontarindite terminikomisjoni juht. 

1953. aastal sündinud Oras on lõpetanud Tallinna 22. keskkooli, cum laude ehitusinsenerina Tallinna tehnikaülikooli (1976), ta on tehnikateaduste kandidaat (1984). 

Ta on töötanud Tallinna tehnikaülikoolis, sh ehitusteaduskonna prodekaani ja ehituskonstruktsioonide kateedri juhatajana (1979-1992), alates 1992. aastast töötanud ehitustellija-konsultandina ja omanikujärelevalvena ning ehituskonstruktsioonide eksperdina.  

Riho Oras on Eesti Ehitusinseneride Liidu (EEL) asutajaliige (1991), pikaaegne EEL-i volikogu ja juhatuse liige, EEL-i esimees 2020-2022, praegu EEL-i aseesimees.

Riho Oras on üks Eesti insenerikutsete süsteemi väljatöötaja ja kasutusele võtja. Eesti volitatud insener. Aastatel 2000-2004 oli ta Eesti Inseneride Liidu president, aastatel 2003-2009 Eesti Akrediteerimiskeskuse tehnikakatsete komitee esimees, aastatel 1998-2004 European Council of Civil Engineers töögrupi liige. 2005. aastast on ta Soome Betooniühingu liige.

Marika Lõoke

Lõoke hinnatud arhitekt ja arhitektide liidu liige.

Arhitektid Marika Lõoke ja Jüri Okas.Foto: Postimees/Scanpix

Arhitektide Liit kirjutas Facebooki lehel teenetemärgi saanud arhitekti õnnitledes, et Lõoke säras oma loominguga juba 1970.-80. aastatel EKE Projektis, kui kerkisid Ministrite Nõukogu puhkebaas Narva-Jõesuus (1980), Võru KEKi (1982) ja Saare KEKi (1980) hooned. Taasiseseisvunud Eestis moodustasid nad koos kunstniku ja arhitekti Jüri Okasega menuka arhitektuuribüroo J.Okas & M.Lõoke, mis enam kui paarkümmend aastat on kavandanud rangelt lakoonilisi ärihooneid ja korterelamuid, vastandudes peavoolu edevamale lähenemisele.

Lõokese tuntumad tööd koostöös Okasega on Eesti Forekspanga panga- ja büroohooned Tallinnas Narva mnt 11 ja Pärnus Hommiku tn 1 (1997), korterelamud Pärnus Supeluse 2 (2002), elu- ja ärihooned Tallinnas Kaarli pst 8 (2004), Rävala puiestee 19 (2005), Juhkentali 17a (2006) ja Merekodu elamurajoon Vääna-Jõesuus (2011) ning Estconde ärihooned Pärnu mnt 158 (2009) ja Delta Plaza Pärnu mnt ja Järvevana tee ristmikul (2009). Tema loomingut iseloomustavad jõulised vormid, hea keskkonnatunnetus ja leidlik materjalikasutus. 1980. aastatel valminud töid iseloomustavad postmodernistlikud ja neofunktsionalistlikud jooned.

Aastast 1979 kuulub Marika Lõoke Eesti Arhitektide Liitu. Ta on osalenud aktiivselt liidu tegemistes ja kuulunud pikalt, alates 2008. aastast (2016-2018, 2018-2020, 2020-2022) EALi eestseisuse koosseisu. Märkimisväärne oli tema panus juhatuse liikmena Eesti Arhitektide Liidu juhtimisse aastatel 2020-2022, olles neil aastatel EALi arhitektuurivõistluste töögrupi töö eestvedaja, nõustades liitu arhitektuurivõistluste tingimuste läbivaatamisel ja arhitektuurivõistluste korraldamisel. Tema juhtimisel sai loodud arhitektuurivõistluste žürii liikme juhend. Arhitektuurivõistluste žüriides osaledes nõuab ta kompromissitult arhitektuuri kvaliteeti.

Alates 2012. aastast kuulub Marika Lõoke Eesti Arhitektide Liidu juures tegustsevasse arhitekti kutset väljaandva kutsekomisjoni koosseisu. Aastatel 2013-2015 ja 2015-2017 kuulus ta EALi esindajana Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali nõukogu koosseisu.

Erialase loominguga tegelemise kõrval paistab Marika Lõoke silma kui väga jõuline kvaliteetarhitektuuri eest seisja, kes vajadusel on valmis vastu astuma arendajate survele ja omavalitsuste ebakompetentsetele seisukohtadele ning mistahes erahuvidele kallutatud nõudmistele.

Maile Grünberg

Grünberg on sisearhitekt, kelle tuntumate projektidena tuuakse teenetemärgi teates välja Tallinna Lennujaama algne siseilme.

Maile Grünberg.Foto: Postimees/Scanpix

Grünberg on sündinud 24. veebruaril 1942 Tartus. Ta õppis aastatel 1961–1966 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis mööbli- ja ruumikujunduse erialal.

2004. aastal pälvis Grünberg Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) aastapreemia sisearhitektuuri populariseeriva tegevuse, disaini- ja arhitektuurigalerii töö suunamise ja korraldamise eest.
Grünberg on enam kui pool sajandit Eesti ruumikultuuri mõjutanud, unikaalmööblit ja mööblisarju disaininud ning loonud tähelepanuväärseid avalike hoonete interjööre – Tallinna lennuterminal (1980), Eesti Noorsooteater (Nukuteater, 2017), Corrida baar (1992), Bastioni kaupluseketi sisustus (2004), kohvik-restoran C’est La Vie (2007), Jaan Poska maja Kadriorus (2008), lastemuuseum Miia-Milla (2009), kohvik Neitsitorn ja linnamüüri galerii (2013).

Grünbergi loomingus on oluline osa Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadile disainitud toodangul ja painutatud vineermööblil.  

Karin Punning ja Toomas Sõmer

​Punning ja Sõmer on osaühing Englo asutajad.

Englo tooteid saab kasutada mitmesugusteks erinevateks hoonete ja teede ehitusega seotud ülesanneteks. Ehituse ala ettevalmistamiseks saavad kliendid kasutada lõhkamismasinaid ning alal saab kontrollida metalli või võimaliku radioaktiivse kiirguse olemasolu. Enne tööde algust saab kindlaks määrata pinnase muldkehade tihedust ja põhjavee taset ning mõõta ehitus objekti pindala või pikkus.

Ehituse ajal ja hilisemaks kvaliteedi kontrolliks pakub Englo efektiivseid ja mugavaid seadmeid pinnase elastsusmooduli, pinnase maksimaalse deformatsiooni, elastsusmoodulite suhte ja tihendusteguri mõõtmiseks ning pinna tasasuse ja profiili määramiseks, sealhulgas saab mõõta ka keskmist kaldenurka, tee roopa sügavust, aukude sügavust ja rahvusvahelist tasasuse indeksit (IRI).

Üleandmine 21. veebruaril

Vabariigi President annab riiklikud teenetemärgid üle 21. veebruaril Eesti Rahva Muuseumis (ERM) ning seda näeb Eesti Rahvusringhäälingu tele-eetris 24. veebruaril.

Iseseisvuspäeva eel annab Eesti Vabariik oma kõrgeima tänu – riigi teenetemärgi – inimestele, kelle igapäevane tegevus laob järjest uusi kihte Eesti hoolivuse, märkamise ja kaitstuse seina, kirjutas president Alar Karis riigi teenetemärkide andmise otsuse eessõnas. “Neid kõiki liidab ustavus põhimõtetele, millele me tahame näha Eestit toetumas: demokraatiale, õiglusele, tarkusele, järjekindlusele, headusele, ettevõtlikkusele, mõistmisele,” rõhutas riigipea.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kogemus loeb

Eesti Rahva Muuseumi ja Raadi mõisapargi vahetusse lähedusse oleme ehitamas uut kaheksa kortermajaga elamukvartalit Raadiraja. Lisainfo: raadiraja.ee.

Ehitustrust on asjatundlik partner ja toetab Teid ehitusettevõtmistes.

  • Ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine
  • Projekteerimis- ja ehitustöövõtt
  • Hoonete ehitus
  • Kinnisvaraarendus
Tutvuge tehtud töödega