Liigu sisu juurde

Soome ehitajate ametiühingu tegelane süüdistab osasid Eesti ettevõtjaid sõjapõgenike ärakasutamises

Ehitustööline pikutab puhkepausi ajal Helsingis murul.Foto: Istockphoto

Ohvrist sirgus ärakasutaja. Soome ehitajate ametiühingu valdkonnajuht rääkis, et kui veel kümne aasta eest kasutati Soomes ära Eestist pärit ehitajaid, siis tänaseks on nad õppinud oma õiguste eest paremini seisma, aga Eesti ettevõtjatest on saanud sõja eest põgenenud ehitajate ärakasutajad.

“Eesti ehitusspetsialistide olukord Soomes on paranenud, neid ei kasutata Soomes enam nii palju ära kui kümme aastat tagasi,” rääkis Rakennusliito ehituse valdkonnajuht Toni Malmström. “Nad on saanud teadlikumaks Soome tööõigusest ja kollektiivlepingutest.” Tema sõnul on mitmed Eesti ehitajad ühinenud ka ametiühingutega, et vajaduse korral tööeluga seotud küsimustes abi saada.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Kui varasemalt olid Soomes ehitusala töövaidlustes ohvriteks tihtilugu eestlased, siis nüüd on Rakennusliitto vaates ohvrid pigem kaugematest riikidest ja tihtilugu on hoopis nende ärakasutajateks Eesti päritolu ettevõtjad.

Rakennusliitto avaldab oma kodulehel musta nimekirja ettevõtetest, kellega koostööd teha ei tohiks. 2022. aasta algusest on sinna jõudnud kokku viis firmat, neist neli on Eestis registreeritud ettevõtted ja viies Eesti omanikega Soome äriühing.

“Ohvrid tulevad kaugemalt,” nentis Malmström. “Tuleb tõdeda, et ukrainlastest sõjapõgenike ärakasutamine on viimastel aastatel mõnedes Eesti ettevõtetes märkimisväärselt esile kerkinud. Aga on ka soomlasi ja näiteks Läti ettevõtteid, mis hädas olevaid inimesi ära kasutavad.”

Eesti firma 22 töömehest vaid kahel paberid korras

Tänavu juulikuus sai Rakennusliitto ühelt valvsalt kodanikult vihje, et objektil töötab Ukraina päritolu mees, kellele pole makstud töötasu. Selgus, et ehitaja oli tema enda teadmata palgatud objektil tööle kergettevõtja lepinguga ja selle tulemusena oli talle jäänud välja maksmata kollektiivlepingu alusel määratud palk. Alltöövõtja Baumer Rental võttis mehe kiiremas korras nõuetekohase lepinguga tööle ja probleem sai seega justkui lahendatud.

Edasise uurimise käigus ilmnes aga suurem rikkumine — selgus, et Baumer Rentali 22 töömehest vaid kaks töötasid objektil ettenähtud kollektiivlepingu alusel. Ülejäänud 20 töötajal olid küll seadusega ette nähtud töökaardid ja neil olid olemas ka maksunumbrid, ent need kandsid sarnaselt meeste töörõivastele vale ettevõtte nime.

Malmström on veendunud, et peatöövõtja Mijorak Oy polnud probleemist teadlik. Küll aga kipub tema sõnul jääma mulje, et alltöövõtja rikkus oma käitumisega teadlikult seadust.

“Me ei tea, kuid me eeldame, et rikkumine on tahtlik, sest selle ettevõtte ja teiste sama omaniku ettevõtete puhul ei olnud see esimene kord sarnassesse olukorda sattuda,” nentis Malmström.

Kuna Baumer Rental ei suutnud ettenähtud tähtaja jooksul töötasude probleemi lahendada, kehtestas ametiühing nii Soomes registreeritud Baumer Rental Oy-le kui ka Eesti firmale Baumer Rental OÜ alates 29. septembrist tegutsemise keelu. Tänaseks on mõlemad samanimelised äriühingud mustast nimekirjast pääsenud, kuna ettevõte maksis töötajate palgad ehitustööde kollektiivlepinguga kooskõlas välja.

Baumeri esindaja Tarren Vool ega ka peatöövõtja Mijorak OY esindaja Jan Kopponen ei olnud nõus teemat lähemalt kommenteerima, viidates käimasolevale vaidlusele.

Vantaa linna ehitusosakonna juhi Juha Vuorenmaa hinnangul on Lasteaias ilmnenud olukord probleemne ja üllatav, sest tema mäletamist mööda pole Vantaa piirkonnas vähemalt viimase 15 aasta jooksul sedasorti juhtumeid ette tulnud.

Vuorenmaal kinnitusel ei ole tegu siiski olulise tagasilöögiga ja Vantaa Latupuisto lasteaed peaks uksed avama plaanipäraselt jaanuarikuus. Kuna Baumer Rental on praeguseks kohustused töötajate ees täitnud, võimaldab linn ettevõttel jätkata tööd Vantaa objektidel, kuid seda eeldusel, et ettevõte parandab oma käitumist. “Meie poolest võib Baumer Rental lasteaia objektil edasi töötada, aga lõpliku otsuse teeb ikkagi peatöövõtja,” lisas Vuorenmaa.

Tänavu on  lisaks Baumer Rentalile saanud ajutise ärikeelu veel üks Eesti firma — Martechno OÜ. Oktoobri alguses pandi ettevõttele ametiühingu poolne piirang, ent tänaseks on seegi firma oma kohustused täitnud ja jätkab tööd samadel ehitusobjektidel, kus varem.

Sarnaseid probleeme esineb Soomes Rakennusliitto andmetel igal nädalal. Tavaliselt lahenevad need kiiremini ja ilma, et ettevõte tuleks musta nimekirja kanda.

Malmströmi sõnul esineb ka siiski seda, et Eestist pärit ehitajad on end registreerinud kergettevõtjaks, mis tähendab, et töötavad ehitusplatsidel juriililiselt justkui ajutiste tööampsude vormis, ilma töökaitse ja kindlustuseta. Piirkonnajuhi sõnul ei aimata olukorra tõsidust sageli enne, kui palk saamata jääb või inimene tööõnnetusse satub.

Kergettevõtluse sildi all lüpstakse riiki ja töötajaid

Soomes on ehitussektori kollektiivlepingud kohustuslikud, mis tähendab, et kõik selles sektoris tegutsevad ettevõtted peavad järgima palkade maksmisel samu miinimumtingimusi. Töötingimused on kokku lepitud töötajate organisatsiooni Rakennusliitto ja tööandjate ühenduse Rakennusteollisuus vahel. Mõlemad liidud jälgivad ka seda, et kokkulepete tingimusi täidetaks.

Malmströmi sõnul on viimastel aastatel Soome ehitussektoris ja ka teistes sektorites esile kerkinud fiktiivse ettevõtluse nähtus. Selle puhul maskeeritakse tavalist töösuhet ettevõtluseks, niinimetatud kergettevõtluseks. “Rakennusliitto on oma auditites märganud, et ettevõtted vormistavad kergettevõtjatena tööle peamiselt just välismaist päritolu töötajaid ning töötajatel endil puudub reaalse olukorra kohta enamasti igasugune info,” selgitas ta. “Selle tulemusena langeb töötajatele kogu vastutus, aga pensionimaksed ja riigimaksud jäävad nende eest tõenäoliselt tasumata.”

Enamasti saavad sellised kergettevõtjad ka ettenähtust oluliselt väiksemat töötasu.

“Oleme kokku puutunud juhtudega, kus nende samade fiktiivsete ettevõtjate töötasu on olnud oluliselt madalam kui ehitustööde kollektiivlepinguga paika pandud spetsialisti miinimumpalk, mis on umbes 16 eurot tunnis,” rääkis Malmström.

Maksudest kõrvale hoidmisest on Malmströmil tuua paar näidet: üks kergettevõtja pidi takkajärgi tasuma enam kui 20 000 euro eest pensionimakseid, mille maksmise vajadusest ta õigel ajal teadlik ei olnud. Teisel juhul hukkus ehitaja tööõnnetuses ning õnnetuse järgse asjaajmise käigus selgus, et tema elu ei olnud vastupidiselt kollektiivlepingu alusel töötavatele inimestele kindlustatud ja tema perele seega kompensatsiooni ei makstud.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.