Liigu sisu juurde

Tööinspektsioon on pidanud tänavu tegema mullusest oluliselt rohkem trahve

Ehitaja. Foto on illustratiivne. Foto: Yury Kim / Pexels

Ettevõtted patustavad töötamisega seotud reeglite vastu üha enam. Kui 2022. aastal algatas tööinspektsioon kokku 56 väärteomenetlust, siis tänavu pisut enam kui poole aastaga on menetlusi läbi viidud juba 77 korral.

“Karistamine väärteomenetluse korras ei ole kahtlemata kunagi olnud Tööinspektsiooni eesmärk,” selgitas Tööinspektsiooni üldosakonna juhataja Anni Vilde. 

Tema sõnul trahvitakse ettevõtteid vaid nendel juhtudel, kui rikkumine on toimunud pikka aega, puudutab paljusid töötajaid, ohtu on seatud inimese elu või tervis ning rikkumist ei ole enam võimalik kõrvaldada. Lühidalt, kui tööandja tähelepanu töökeskkonna puudujääkidele tõesti enam muudmoodi juhtida ei anna.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

„Oleme aastaid lähtunud põhimõttest, et kui töökeskkonnas esinevat probleemi saab kõrvaldada muude meetmetega, siis karistust ei määrata,“ lisas Vilde.

Peamised rikkumised seotud liiklusseaduse ja puhkeajaga

2022. aastal menetleti Tööinspektsiooni järelevalve tulemusel väärteoasju kokku 56 korral, millest enamik lõppes rahatrahviga. Trahvide kogusumma oli 11 560 eurot ning keskmine trahvisumma jäi 226 euro piiresse. 50 väärtegu käsitleti kiirmenetluse korras.

Valdavalt olid need seotud liiklusseaduse rikkumistega ehk nii sõitjate- kui veoseveo andmete säilitamise ja esitamisega. 14 menetlust käsitleti töölepingu seaduse alusel ning 9 töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel.

Käesoleval aastal on väärteomenetlusi läbi viidud juba 77 korral, millest rahatrahviga on lõppenud 74 väärteomenetlust ligi 19 000 euro ulatuses. Taas on esikohal liiklusseaduse alusel alustatud väärteomenetlused. Teiseks kõige sagedamini ettetulevatest rikkumistest, mida tööinspektorid menetlevad, on nõuetekohase töö- ja puhkeaja tagamata jätmine.

„Näiteks kui tööandja ei ole töötajale taganud igapäevast puhkeaega, iganädalast puhkeaega ega järginud töö tegemise aja piirangut ning sealjuures on tuvastatav, et tegemist ei ole erakorralise juhtumiga, mida päris elus võib paratamatult ette tulla, on tõenäoline rikkuja suhtes väärteomenetluse alustamine,“ märkis Anni Vilde.

Kuna alaealised töötajad vajavad erilist kaitset, alustab Tööinspektsioon reeglina väärteomenetluse ka olukorras, kui alaealine on rakendatud tööle tema jaoks vastunäidustatud ja/või ohtlikule tööle või alaealine töötab õhtusel-öisel ajal, mis ei ole temale sobiv, kuna noor inimene peab sel ajal puhkama.

Ehitusnõuete rikkumisi on registreeritud 29

Sel aastal on ehitussektoris toimunud 122 tööõnnetust, neist üks lõppenud ka surmaga. Iga tööõnnetus Tööinspektsiooni huvioribiiti ei jõua: tänavu on ehitusnõuete rikkumise eest läbi viidud 29 väärteomenetlust.

“Kindlasti on iga tööõnnetus indikaator, et töökeskkonnas tuleb teha täiendusi ja parandusi, et tulevikus tööõnnetusi ennetada,” tõdes Anni Vilde.

“Kui ilmneb oht töötaja tervisele ja ohule, siis alustatakse sõnul väärteomenetlust ja reeglina olukord paraneb. Ülekuulamisel tunnistab menetlusalune isik enamasti ennast süüdi või põhjendab vähest nõudlikkust oma töötajate suhtes.”

Ehitusplatsidel on tööohutusnõuete rikkumised tuvastatud põhiliselt töömaa kontrolli käigus või vihje alusel. Tööohutuse valdkonnas on enim trahve saanud just ehitusettevõtted, millel on ilmnenud probleeme kõrgustes töötamisega seotud ohutusnõuete täitmisega. Kuna need rikkumised kujutavad otsest ohtu inimeste elule ja tervisele, suhtub Tööinspektsioon neisse eriti rangelt.

Ehitusplatsidel läbi viidavate kontrollide käigus ilmneb aeg-ajalt ka probleeme töötamise registris registreerimata töötajatega, ent see ei ole tänapäeval enam massiline, vaid pigem on tegu üksikjuhtumitega.

“Kindlasti ei ole siin ehitus erandiks ja eriti nö hooajatööde tegemisel tekib tööandjal ahvatlus tegevust/kulutusi optimeerida. Teisalt on tänapäeval inimesed üha enam teadlikud oma õigustest, mistõttu osatakse ka nõuda nö legaalselt töötamist,” selgitas Anni Vilde.

Töötaja “pimedas hoidmine” toob kaasa menetluse

Kuivõrd üks kõige sagedamini ette tulev rikkumine tööõigussuhtes on tööandja poolt töötajale töötingimustest teatamata jätmine, sealhulgas üldse kirjaliku lepingu vormistamata jätmine, tuleb tööandjal arvestada, et asjaolude ilmnemisel, mis viitavad tõsisele rikkumisele, kaasneb sellega ka väärteomenetluse alustamine.

“Märkimist väärivad kindlasti ka kollektiivse koondamisega kaasnevad olukorrad, mille puhul on tööandjal kohustus eelnevalt töötajaid kavandatavast teavitada ja nendega konsulteerida, eesmärgiga saavutada läbirääkimiste käigus töötajate jaoks võimalikult soodne olukord,” ütles Vilde.

Juhul kui tööandja töötajate informeerimise ja konsulteerimise nõudeid ei järgi, kaasneb sellega Tööinspektsiooni poolt väärteomenetlus ning rikkumise tuvastamisel toimepanija vastutusele võtmine.

“Kõnealuste kollektiivse koondamise nõuete täitmine on oluline, kuna reeglina puudutab see olukord negatiivselt arvukalt töötajaid.”

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.