Uue koolimaja ehitus Kohtla-Järvel tõi plaanitust kaks korda kõrgema hinna ja kamaluga omavahelisi süüdistusi, aga hoone ikkagi õigeks ajaks valmis ei saa
Kohtla-Järve Kesklinna Põhikool oleks pidanud uues majas uksed avama küll juba 1. septembril, aga pea kaks korda kallimaks läinud ehitus on erinevatel põhjustel veninud ja loodetakse valmis saada oktoobri lõpuks. Kõigil osapooltel on tekkinud probleemidest oma nägemus ja vastastikku esitatud süüdistusi jagub küllaga.
Möödunud nädalal kirjutas Põhjarannik, et uus koolimaja läheb plaanitud 6 miljoni asemel maksma tervelt 12 miljonit ning ainuüksi algse projekti vigade parandamisele tuli kulutada 300 000 eurot.
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
Koolimaja rajava ehitusettevõtte Revin Grupp eelarvestusosakonna juht Mikk Jalak tõdes, et ehitise eelarvestamise sattus ajale, mil eelseisvat ränka hinnatõusu polnud veel võimalik aimata.
“Eelarvestamine toimus ju enne sõda ja kõiki teise kriise ja pakkumine ka. See on algsega võrreldes oluliselt muutunud ja me olime valmis juba ehituse pooleli jätma, aga linn leidis ikkagi lisavahendeid,” selgitas Jalak.
“Küsimus oli selles, et hetkel, kui me pidime otsustama, kas me edasi ehitame, tõusid metalli ja kõige muu hinnad. Võib-olla tänase seisuga on hinnad tagasi normaalseks tõmmanud, aga tol hetkel oli kõigil teadmatus ja need hinnad olid väga kõrged. Selle tulemusena tulid ka meie pakkumised palju suuremad. Me pidime võtma riski ja ennustama ette, mis see hind tulevikus olla võib ja vastavalt tegema oma korrektuurid lepingu hinnas,” lisas ta.
Tohutu hinnatõusu olukorras tuli ehitajal teha mitmeid enda jaoks valusaid kompromisse ning valida ebasoodsate stsenaariumite vahel.
“See polnud meile üldse lihtne otsus, meie tahtsime tegelikult lepingu katkestada, aga siis oleks me pidanud trahvi maksma. Me kaalusime ka seda varianti, sest polnud selge, kui suur oleks meie kahju üht või teist pidi,” kirjeldas Mikk Jalak.
Ehitaja hinnangul oli häda ka selles, et projektis oli vigu ja nende parandamine on teinud ehitust ka omalt poolt kallimaks.
“Ütleme niimoodi, et see projekt ei vastanud nõuetele ja oli vigane. Selles mõttes ta võib tõesti ehk öelda, et see oli projekteerimata, sest automaatika oli puudu ja see ventilatsioon ei oleks niimoodi tööle hakanud, kui plaanis oli. Linn oli tellinud ekspertiisi, aga ma ei tea, kuidas ekspertiis ei osanud või suutnud näha, et see niimoodi ei toimi.”
Projekteerija: kõik tekkinud küsimused lahendati jooksvalt
Kohtla-Järve Kesklinna kooli algse projekti koostanud büroo ZOROASTER juht Aivo Raud tõdes teemat kommenteerides, et tal on väga raske hinnata, miks antud konflikt praegu üles on keeratud.
“Me oleme teinud ju Kohtla-Järvega juba pea 20 aastat koostööd ja varem pole sellist asja olnud,” märkis Raud, kelle sõnul pole linn neile ühtki ametlikku kaebust esitanud.
“Asjatundjad peaksid seda Põhjaranniku artiklit lugema hoolikalt,” ütles Raud teemat kommenteerides. “Seal räägitakse, et ventilatsiooni ei olnud projekteeritud ja mingisuguseid asju veel. Kuidas on võimalik sellisele hoonele üldse ehitusluba väljastada? Projekt käis ju kõik ekspertiisid läbi enne hanke välja kuulutamist.”
Raua sõnul ei suuda ta mõista, miks abilinnapea meedias selliste väidetega lagedale tuli, sest kõik esile kerkinud küsimused lahendati jooksvalt. “Mitte keegi pole öelnud, et see projekt pole kõlbulik tööprojekti koostamiseks ja ehitamiseks,” lisas ta.
Väidet, et projektis puudus ventilatsioon, nimetab Raud sulaselgeks valeks ja seab kahtluse alla ka Põhjarannikus avaldatud väite, mille kohaselt läks ainuüksi lisaprojekteerimine maksma 300 000 eurot.
“Minu mälu järgi oli kogu selle peaprojekteerimise ehitusprojekti koostamise maksumus koos ehituskulude eelhinnangu ja töömahu tabeliga põhiprojekti staadiumis pisut üle 100 000 euro. Kui nüüd vigade parandamine läks maksma tõesti 300 000 eurot, siis ma paneks siia suure küsimärgi ja ma loodan, et ka sellised… pagunitega mehed loevad seda ülihoolikalt,” sõnas Aivo Raud.
“Kuidas on võimalik anda ehitusluba hoonele, millel puudub ventilatsioon? Antud juhul väljastab ehituslube kohalik omavalitsus, kes on antud juhul kaks ühes — nii tellija kui ehitusloa väljastaja ehk haldusorgan. Ja öelda, et neil puudub kompetents probleemide märkamiseks, kuigi samas nende komisjon projekti läbi vaatas… See on järjekordne küsimärk,” lisas Raud, kutsudes Kohtla-Järve maksumaksjaid linna survestama, et arvutataks kokku, mille eest ekspertkomisjonis olnud inimestele maksti ja mida nad komisjonis täpsemalt teevad.
“Tegelikult vaatab ehituskomisjon projekti ikkagi väga põhjalikult läbi ja kui tehti ehitusprojektile ekspertiis, siis ka need ei olnud mingid lihtsad mehed — nad vaatasid väga hoolikalt kogu selle dokumentatsiooni läbi. Kui on projekt on puudulik, ei ole seda võimalik üldse ehitushankesse lubada,” märkis projekteerija. “Ehitajad, kes pakuvad ehitushinda, ei ole ju samuti rumalad inimesed. Nad on oma ala professionaalid ja näevad väga selgelt ära, kas projekt on puudulik või mitte. Hiljem, lepingut sõlmides, tuleb ju neil hakata sellega maadlema.”
Linn: projekteerija loobus protsessis osalemast
Kohtla-Järve arengu- ja majandusvaldkonna abilinnapea Erik Setškov ei nõustu projekteerija väitega, justkui oleks ventilatsiooni osas kõik korras olnud.
“Nad võivad palju öelda, aga kui ehitaja hakkab tegema tööprojekte ja on teatud puudused, siis on vaja need puudused kõrvaldada ja juurde projekteerida teatud tegevusi ja see juhtus ka ventilatsiooniga, mis oli puudulik.”
Setškov täpsustas, et Põhjaranniku artiklis pole päris korrektne info ja 300 000 läks maksma kogu projekteerimise ja väljaehitamise lisarahastus, mis oli tingitud algse projekti parandamise vajadusest.
“Projekteerija on ka loobunud osalemast ehituskoosolekutel, sest seal läks juba väga pingeliseks. Projekteerija viitas ka sellele, et projekt on niivõrd ammune, et pretensioonide esitamise aeg on möödas ja on käitunud ka muidu väga üleolevalt,” lisas abilinnapea.
“Kindlasti meie omalt poolt oleme kõik need probleemid fikseerinud ja hiljem, kui me riigihanke lõpetame, siis kõik need puudused toome me ka registris välja, et tulevased hankijad saaksid neid murekohti vältida.”
Ehitusalased kompromissid tehti väljaspool koolimaja
Kuna kogu ehitamine läks märkimisväärselt kallimaks, tuli koolimaja ehitamisel leida kokkuhoiukohti.
“Me otsustasime, et hoone siseselt me kompromisse ei tee ja maja tuleb iga hinnaga valmis ehitada, aga kui on võimalik kusagilt kokku hoida, siis teeme seda majast väljaspool,” selgitas abilinnapea. Seega jääb ära algselt projektis ette nähtud Vahtra ja Pärna tänava paekivist aed ja multifunktsionaalne tartaankattega spordiväljak, kus oleks saanud joosta ning võrk- ja korvpalli mängida.
“Kallihinnalise tartaankatte asemel tuleb tihe asfaltkate. Tagame võimaluse korvpalli mängida, aga jäävad ära jooksurajad, trenažööride ala ja tenniselauad,” kirjeldas Setškov, kelle sõnul on koostöö ehitajaga olnud väga hea ning mingeid etteheiteid või küsimusi linnal ehitajale ei ole.
Ehitaja on tema sõnul tulnud linnale vastu ka olukordades, kus projekteeritud lahendus ei ole kõige korrektsem.
“Lihtsa näitena, et siin on teatud koridorides, WC-des on lae all mingisugused kommunikatsioonid, torustik. Projekti järgi tuleks need lihtsalt ära värvida, osades kohtades ei peaks seda isegi värvima. Aga see värvimistöö on sama kallis, kui panna sinna lihtsalt ripplagi ja katta kõik kommunikatsioonid lae alla ära. Selleks, et lõpptulemus jääks ilusam, on ehitaja ise meie tähelepanu sellistele asjadele juhtinud ja need ära teinud.”
Linnavalitsuses pole tööl piisavalt pädevaid eksperte
Sündmuste käiku tagantjärgi vaadeldes võib tekkida küsimus, miks ei suutnud Kohtla-Järve linnavalitsuse vastav komisjon enne uuele koolimajale ehitusloa andmist projekti ebakõlasid märgata.
“Linnavalitsuse inimesed ei ole projekteerijad ja kellelgi ei ole seda vastavat pädevust. Ja juhin veel omakorda tähelepanu, et meil lasus kohustus tellida sellele projektile ekspertiis ja pigem on linnavalitsuse poolne küsimus, kuidas ekspertiis sellise projekti läbi laseb,” heitis Erik Setškov süüdistuse ekspertiisi koostajale.
“Linnavalitsus tellib ikkagi teenust ja tahab enda linna saada uut koolihoonet. Vastavalt riigihankeseadusele on sinna tellitud ekspertiis, mis kahjuks kõiki neid muresid ei märganud. Ilmselgelt on sinna vaadatud lihtsalt paberites, kõik on vastanud nõuetele ja need probleemid on tulnud välja jooksvalt.”
Ekspertiisi teinud firma: ekspert ei peagi kõiki vigu üles leidma
“No see on eriti idiootne lähenemine, kuhu me täna jõudnud oleme,” põrutas koolimaja algsele ehitusprojektile ekspertiisi teinud GECC LP OÜ juht Gery Einberg. “Vastutab ikkagi see, kes teeb! Ega ekspert ei anna mingit garantiid, kuna muutuvaid asjaolusid on nii palju.”
Ekspertiisi tegemine annab Einbergi sõnul teatavat lisakindlust, aga ta ei pea pädevaks väidet, et ekspert peaks kõik projektis peituvad vead üles leidma.
“Aastaid tagasi oli see üsna tüüpiline jutt, aga see ei ole väga normaalne. Nii need asjad lihtsalt ei käi. Ekspert ei tee projekti, ekspert vaatab projekti üle. See konkreetne projekt oligi väga-väga kehv ja täna ma ei oska öelda, milline projekt üldse ehitusse läks.”
Ida-Viru omavalitsustega suheldes on Einbergi sõnul alati olnud suur probleem kommunikatsiooniga.
“Ma ei taha väga üldistada, aga sealne mentaliteet kipub olema see, et soovitakse mingeid täisgarantiisid saada. Lõppkokkuvõttes üldjuhul vastutab ehitise eest ehitaja ja tegelikult peaks olema kõik allapoole suunatud. Kui ehitamise ajal ilmneb mingi probleem, siis tuleks sellele kohe tähelepanu pöörata. Hiljem haukuda, et kes mida valesti tegi ja kes oli süüdi, on väga pealiskaudne lähenemine.”
Üldjuhul algavadki kõik probleemid tema hinnangul suhtlemise puudusest ja sellest, et süsteem ei toimi, kuna osapooled ei tee seda, mida nad tegema peavad.
“Omanikujärelevalve ei oma tööd, projekteerija ei tee projekti normaalselt. Ja võib-olla on ekspertiisis kah asju, millele ei ole tähelepanu pööratud,” loetles Einberg. “Tavaliselt on need probleemid kõik kogumis ja kui kõik osapooled teeksid seda, mida nad tegema peaksid, siis tuleksid need probleemid varajases staadiumis välja.”
Einberg lisas, et omanikujärelevalve mõte ongi see, et vaadata, kas hoone on projekti järgi tehtud, kas lahendused on teostatavad. Seejärel räägitakse ehitajaga, et selgitada, kas probleemide ilmnemisel on vaja muuta ka projekti.
Süüdlase otsimine kui nõiaring
“Ehitajad mängivad väga tihti seda mängu, et kõik teised on süüdi ja nemad on puhtad poisid. Tõde tuleb välja siis, kui hakata end sellesse teemasse sisse kaevama ja vaatama, mis tegelikult toimus. Väga raske on kommenteerida asja, millest on kolm aastat mööda läinud ja mis on juba ammu ununenud ja siis keegi kusagilt ütleb, et “kurat, ekspert oli lammas”…” sõnas Einberg ehitusfirma-poolse kriitika vastuseks.
“Me kõik teeme vigu. Ei ole inimest, kes kunagi vigu ei teeks,” tõdes Einberg, kelle sõnul tundub praegune süüdlase otsimine ebaõiglane. “Tihti on nii, et kui projektid on kehvad, siis ekspertiisid tehakse ära aga ekspertiisis tehtud märkuseid ei parandatagi ära. Seda infot meil paraku ei ole.”
Ehituseksperdi sõnul sarnaneb olukord mõne aja eest ühel Soome ehituse koosolekutel kogetule. “Seal oli nii, et kui näiteks mõnikord elektrikuid kohal polnud, siis kõik rääkisid, et elektrikute tõttu ei saa me ehitada, sest elektrikud olid parajasti mujal ja ei saanud ennast kaitsta. See on jabur.”
“Kui näiteks mõnikord elektrikuid kohal polnud, siis kõik rääkisid, et elektrikute tõttu ei saa me ehitada, sest elektrikud olid parajasti mujal ja ei saanud ennast kaitsta. See on jabur.”
Gery Einberg, ehitusprojektile ekspertiisi teinud GECC LP OÜ juht
Kohtla-Järve linnavalitsuse esindajad pole tema või tema ettevõttega kordagi ekspertiisi teemadel kolme aasta jooksul kordagi ühendust võtnud. “Kui neil on midagi öelda, siis võtku meiega ühendust,” ütles Einberg.
“See tundub olevat ajastu märk, et vaidlemist on hästi palju ja tuleb ka meile reklamatsioone täitsa tühja koha pealt. Raha on ikkagi ringluses vähemaks jäänud ja igaüks tahab oma nahka päästa ja näidata ülemustele, et tema on tubli ja pole süüdi.”
Info ligi 65 000 ehitusobjekti kohta
