Liigu sisu juurde

Estateguru tunnistab, et pelmeenitehase laenude tagasimaksmisega võib lähiajal tekkida probleem

Pelmeenitehase kinnistu, mis kuni laenu täieliku tagastamiseni kuulub Estateguru tütarfirmale.Foto: Google Maps

Pelmeenitehase laenude refinatseerimiseks järjekordse kampaania korraldanud Estateguru sai eesmärgist kokku 14 protsenti ning möönab, et seniste laenude tähtajaks tagastamisega võib tekkida raskusi.

Estateguru on pelmeenitehase laenude refinantseerimiseks korraldanud viimase kahe kuu jooksul neli kampaaniat ja nendega on kokku saadud 465 340 eurot. Summa on kokku tulnud 3597 laenuna.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Seatud eesmärgi täitmisel jäi tulemus kõige madalamaks teisipäeval, 28. mail lõppenud viimasel kampaanial, kus küsitud 400 000 eurost kogunes 14,4 protsenti ehk ligi 58 000 eurot.

Kampaaniamaterjalid viitavad, et laenusaaja ootus on platvormil kokku saada enam kui 1,5 miljonit eurot, neljanda kampaania lõpus on sellest eesmärgist puudu enam kui miljon eurot, kuid refinatseerimist vajavate 11 laenu lõpptähtajad on osaliselt juba saabunud ning kahe kuu jooksul vajab kogu summa refinantseerimist.

Estateguru Eesti juht Tauri Tiik ütles Ehituslehele, et platvormil on plaan puuduv raha koguda järgmiste laenukampaaniatega. “Tulenevalt investori madalast aktiivsusest käesoleval perioodil võtab laenu refinantseerimine oodatust kauem aega,” möönis Tiik. “Võib juhtuda, et peame hetkel refinantseeritava laenu tähtaega pikendama.”

“Võib juhtuda, et peame hetkel refinantseeritava laenu tähtaega pikendama.”

Estateguru Eesti juht Tauri Tiik

Tiik kinnitas, et protsessi käigus teenindatakse kõiki intresse korrektselt ja investorid teenivad intressi iga kasutuses oleva päeva eest.

Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viik rääkis, et kui panka tullakse finantseerimist küsima kõrge riskitasemega projekti jaoks, siis finantseeringu intress peaks olema oluliselt kõrgem ja võiks pigem alata 30 protsendist, aga pank selliseid laene ei väljasta.

Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viik.Foto: Swedbank

1. punane lipp: maksuvõlg

Pelmeenitehase eelmises kajastuses ei olnud Tiik Estategurust nõus Ehituslehes ilmunud väitega, et platvorm on jaganud võimalikele investoritele valeinfot, kui väitis, et kõik ettevõtte maksuvõlad on ajatatud.

“Vastavalt Estateguru kehtestatud reeglitele oleme laenude väljastamisel kontrollinud Startup Balticu nõuete ajalugu EMTAs ning kehtivaid võlgnevusi ei ole,” kirjutas Tiik.

Kampaania tutvustuses ei rääkinud Estateguru sõnagi Startup Balticu majandustulemustest, vaid selle tütarfirmast Eesti Pelmeenitööstus, mis laenu katteks raha teenib ja millel on ajatamata maksuvõlg.

Täpsustavale küsimusele, kas see on Estateguru reeglite kohaselt sobiv lahendus, kui maksuvõlglasest klient võtab laenu probleemideta äriühingusse, aga laenu teenindama hakkab maksuvõlglasest äriühing, vastas Tiik: “Antud kaasuses ei ole Eesti Pelmeenitööstus meie klient. Tegemist on Estateguru kliendi rentnikuga, kes ei ole Estateguru vahendatud laenu tagatiseks oleva vara omanik ning seega ei saa meie Eesti Pelmeenitööstus OÜ kohta kommentaare jagada.”

Viigi sõnul on ka Swedbank ajatatud maksukohustusega ettevõtetele valmis laenu andma, kuid uurib selliseid kliente mitu korda põhjalikumalt. Viigi esimene soovitus sellisele kliendile oleks maksukohustus laenuga refinantseerida, sest see on oluliselt soodsam ja aitaks ettevõtte finantsseisu paremaks muuta.

Ajatamata maksuvõlaga ettevõttele on Viigi sõnul pangal väga keeruline uut laenu anda, sest see on märk, et ettevõte ei suuda oma rahavoogu kontrollida, kuid see on üks peamiseid asju, mida pank hindab.

2. punane lipp: rahavoog ei kata põhiosa tagasimakseid

Tiik leidis, et Ehituslehe arvutuskäik, mille kohaselt kuluks senisel tasemel kasumit teenides laenu põhiosa maksmiseks 250 aastat, on põhjendamatult irooniline. “Kui ettevõte suudab teenindada mitmendat aastat järjest päris mahukat laenuportfelli ning teenida samas ka kasumit, siis see on meie nägemuses toimiv ärimudel,” nentis ta.

Tiik kinnitas, et kogu ligikaudu kolmeaastase perioodi vältel ei ole pelmeenitehase laenude teenindamisel olnud probleeme laekumistega. “Põhimõtteliselt võiks investorite vaates seda mudelit jätkatagi aastaid või aastasadu, kui soovite, ning tähtaegade saabudes uute rahastusvoorude kaudu refinantseerida vanemaid laene – investorid teenivad nii ju pidevalt korralikku intressi, mis ongi investorite huvi ja laenutegevuse mõte,” kirjutas ta.

Viik Swedbankist sellise lähenemisega ei nõustunud. Ta möönis, et laen, kus põhiosa järjest refinantseeritakse, võiks teoreetiliselt olla võimalik, kui kliendi finantsid on nii heas seisus, et suudab laenu igal hetkel tagasi maksta.

Viik leidis, et kui laenuandja ei ootagi põhiosa tagasi saamist, siis selle vastu oleks finantsinspektsioonil põhjust huvi tunda, sest see ei kõla vastutustundliku laenutegevusena ja ei ole jätkusuutlik.

Viik tõi ka välja, et kinnisvara tagatisel antavatel laenudel on alati eluiga, sest hooned amortiseeruvad. Kesklinnas magusas asukohas oleval kinnistul on eluiga pikem, sest maa väärtus annab sellest olulisema osa, kuid äärelinnas asuva tööstushoone puhul ei saa Viigi sõnul kindlasti rääkida pikemast kui 20 aastasest perioodist.

3. punane lipp: võtmeisikute taust

Estategurult laenu võtnud firma omanik ja pelmeenitehase juhatuse liige on Svetlana Kalev, kuid möödunud sügisel esines saates “Kuu-uurija” pelmeenitehase juhina tema abikaasa Marko Kalev.

Marko Kalevile mõistis kohus 2016. aastal tingimisi vangistuse maksupettuses osalemise eest. Mehelt mõisteti välja ka üle miljoni euro. Ehituslehes loo ilmumise järel võttis Marko Kalev Ehituslehega ühendust ja saatis karistusregistrist väljavõtte, et tal puuduvad hetkel karistused – need sai kantud 2017. aastal. Ta tundis huvi, kust pärineb info, et ta on Svetlana Kalevi abikaasa, kuid seda väidet ta ümber lükata ei soovinud.

Tiik on Ehituslehele varem rääkinud, et Svetlana Kalev on ettevõtte esindaja olnud alates projekti esimesest finantseerimisest Estategurus. “Me usaldame oma kliente ning oleme teinud omalt poolt kõik, et kontrollida võimalikke riske ning sellest tulenevalt oleme otsustanud projekti finantseerida,” kirjutas ta. “Kui vaadata kliendi ajalugu Estategurus, siis saame kinnitada, et tegu on eeskujulikult oma kohustusi täitva ettevõttega ning Svetlana Kalev on ettevõtet juhtinud rahuldavalt, sealhulgas teenindanud ka ettevõttevõttele võetud kohustusi rahuldavalt läbi kahe kriisi.”

Tiik nentis, et ei oska öelda, kas Svetlana Kalev küsib oma abikaasalt nõu ettevõtte juhitmise osas, sest pole olnud põhjust sel teemal arutada.

Viik Swedbankist leidis, et iga laenuotsuse puhul on kõige olulisem vastaspool ja seda esindav juht – kas ta räägib loogilist juttu ja on usaldusväärse taustaga. Viigi Sõnul peab ettevõtte juhtimise osas olema täielik läbipaistvus ja kui pangal peaks tekkima kahtlus, et juhatuses on näiteks variisik, siis positiivset laenuotsust tulla ei saa.

4. punane lipp: tagatist omab kolmas isik

Tiik on Ehituslehele varem kinnitanud, et pelmeenitehase kinnistu on toodud kuni laenujäägi likvideerimiseni Estateguru tütarfirma omandisse ja rendimaksed liiguvad läbi selle äriühingu, et kaista võlausaldajate huvisid. “Meil puudub mistahes huvide konflikt või varjatud huvi ning kõik sammud on tehtud vaid investorite huvide paremaks kaitseks ning see info on olnud avalik,” kirjutas ta. 

Tiik selgitas, et juba algusest peale on investorite huvide kaitseks võetud kinnistu Estateguru tagatisagendi kontrolli alla, kuid Startup Balticul on lepinguline õigus see enda valdusesse tagasi saada kohe, kui kõik kohustused on korrektselt täidetud.

“Investorite huvide kaitseks oleme võtnud kasutusele rahavoo pandi mudeli, mis tähendab, et rendimaksed laekuvad esmalt meie tagatisagendi loodud ettevõttesse Külmavill, mis peab sealt esimesena kinni investoritele perioodi eest ette nähtud intressi,” kirjutas Tiik. “Sellest üle jääv summa kantakse iga kord Startup Balticule.”

Tiik tõdes, et sarnase struktuuriga projekte Estategurul Eestis rohkem pole olnud. “Selline tehingu struktuur oli meie poolt kliendile koostatud, eesmärgiga kaitsta investorite huve maksimaalselt ning välistada igasugune võimalik pahatahtlikus vara omandavate juriidiliste isikute poolt,” selgitas ta. “Lisaks oli antud tehingu puhul esmakordselt finantseerides tegu pankrotipesast vara väljaostuga, mis tingis suuresti sellise tehingu struktuuri väljatöötamise ja kasutamise. Tänasel päeval saame kinnitada, et kõik osapooled on oma kohustusi eeskujulikult täitnud ning kõik maksed on laekunud meile õigeaegselt.”

Viik Swedbankist ütles, et panga laenuklientideks on tuhandeid ettevõtteid ja nende seas väga väike hulk selliseid, kelle tagatis kuulub kellelegi kolmandale.

Viik ütles, et ükski pank ei soovi olla varade omanik, sest sellega kaasnevad kohustused ja õigusselgus muutub ähmasemaks. Viigil tekkis ka küsimus, miks peaks omanik oma varast loobuma.

5. punane lipp: laen antakse välja, kui eelarve pole koos

Viik ütles, et pangas ei tuleks see kõne alla, et laen antakse välja, kui näiteks kolmandiku rahastuse osas täit kindlust pole. Viik selgitas, et iga laen on sihtotstarbeline – näiteks soovib firma osta tootmisliini ja kui saab sellest summast kaks kolmandikku kätte, siis ta tegelikult seda sihtotstarbeliselt kasutada ei saa.

Viigi meelest tekib laenuraha andnud investoritele sellega väga suur risk, kui platvorm väljastab laenusumma osade kaupa, sest ei saa olla kindel, et järgmised rahastusvoorud õnnestuvad ja sel juhul satub esimesse vooru laenu andnud investorite raha löögi alla.

Swedbank rahastusplatvormidega koos ei rahasta

Viik rääkis, et Swedbank rahastusplatvormidega koos projekte ei rahasta. Projekte hoitakse võimalikult lihtsana – vähemalt kolmandik peab tulema ettevõttelt ja kaks kolmandikku on valmis panema pank.

Viik ütles, et praegu jäävad ettevõtetele kinnisvara tagatisel jagatavad laenude intressid vahemikku viis kuni seitse protsenti ehk on ühisrahastusest ligikaudu kaks korda soodsamad. Ta ütles, et kinnisvaraarenduste puhul on panga ootus, et veerand pindadest oleks laenulepingu sõlmimise hetkeks müüdud ja möönis, et tänases turuolukorras, kus müügiajad pikenenud ning plaanide põhjal pindasid haarama ei tormata, võib arendajatel olla vajalik ühisrahastust kasutada. Kui müük on käima läinud ja vajalik tase saavutatud, siis saab ühisrahastuse laenu odavama pangalaenuga asendada.

Viik ütles, et Swedbank pole siiski ühtegi ühisrahastuse laenu refinantseerinud, aga põhjus on pigem selles, et pank väga palju elukondliku kinnisvara arendamise rahastamisega ei tegele. “Seal on kõik maailma riskid,” sõnas ta ja lisas, et Swedbank eelistab rahastada madalama riskiga projekte, kus saab ka soodsamat intressi pakkuda.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.