Kopli liinid – kõikuva kvaliteediga arhitektuur Tallinna ühes põnevamas piirkonnas
Tallinna Kopli liinidel on viimastel aastatel käinud vilgas ehitustegevus. Paari kümnendi pikkune ootus sai lõpuks läbi ja põneva ajalooga piirkonda on asutud ümber kujundama tänapäevaseks elukeskkonnaks.
Kopli liinid olid avalikkuse jaoks pikka aega halva mainega – seal oli keskmisest kõrgem kuritegevusmäär ja piirkonda koondus palju eluheidikuid. Tänaseks on osa liinidest teinud läbi justkui ümbersünni ning see areng jätkub piirkonnas veel mitme aasta jooksul.
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
Kapitaalsete muutustega on kõige hea kõrval kaasnenud ka kurvastavaid asjaolusid – ajaloolise arhitektuuri ulatuslik hävimine, kinnisvarahindade hüppeline kasv ja sotsiaalne segregatsioon. Tallinna ruumiliselt üheks põnevamaks piirkonnaks jääb Kopli ots koos liinidega siiski ka tulevikus.
Pilk ajalukku
Kopli liinide sünd on seotud Vene-Balti laevatehase rajamisega Kopli poolsaare tippu 20. sajandi alguses. Tehase pärandit põhjalikult uurinud arhitektuuriajaloolane Oliver Orro kirjeldab raamatus „Kopli sonaat. Vene-Balti laevatehas” (2017) seda, kuidas tuntud Peterburi arhitekti Aleksandr Dmitrijevi projekti alusel rajati terve linnaosa – nii tööstus-, olme- kui ka eluhooned. Tööstusrajatiste ja avalike hoonete (kirik, haigla, kino jt) kõrval kerkisid mitmed puitelamud tehase ametnikele ja juhtkonnale, aga ka kümned tööliselamud. Just töölistele ja meistritele mõeldud väikeste korteritega tihedad elamualad, niinimetatud koloniid, said hiljem tänavanimedest tingituna tuntuks kui „liinid”. Liinidele ehitati aastatel 1912–1917 üle kuuekümne tööliselamu.
Liinidel asuvate kortermajade seisund aastakümnete jooksul vaikselt halvenes, kuid enam-vähem tervikliku ansamblina püsis see Eesti taasiseseisvumiseni. Kuivõrd Tallinna linn otsustas 1990. aastatel liinidel asuvaid kortermaju mitte erastada, hakkas nende heakord kiiresti alla käima – elanikel polnud huvi oma elupindadesse investeerida, sest linn pidi pinnad varem või hiljem käest võtma ja asunikele asenduspinnad leidma. Kuna linn ei suutnud piirkonnale pikalt investorit leida ega soovinud ka ise sinna raha paigutada, läksid mitmed hooned aastate jooksul vandaalitsemise ja mitteheaperemeheliku suhtumise tõttu tuleroaks.
Ühendades uut ja vana
Positiivsed muutused Kopli liinidel said alguse alles mõne aasta eest, kui linnalt kinnistud ostnud Fund Ehitus asus arendama alumist koloniid – kõige mereäärsemat korterelamute piirkonda 3. ja 4. liinil ning Sepa tänaval. Arhitektuuribüroos Apex kavandatud hooned on nüüdseks valmis ja moodustavad tervikliku ansambli.
Kvartalis oli säilinud algseid tööliselamuid, aga ka nende tulest pääsenud kivitrepikodasid. Juba 2009. aastal kehtestatud detailplaneering (koostas RAAM Arhitektid) nägi ette, et tuleb lähtuda ajaloost – nii restaureeriti viis eluhoonet ning puhkudel, kus oli säilinud vaid trepikoda, ehitati nende külge koopiamajad (neli hoonet). Ajalooliste hoonete vahele pikiti sobiva mahu ja materjalikasutusega uut arhitektuuri (üheksa hoonet).
Erilist tähelepanu pöörati avaliku ruumi kvaliteedile, seda nii tänavaruumi kui ka merepromenaadi osas (autorid K-Projekt ja Nüüd Arhitektid), aga ka kortermajade poolprivaatsetes aedades, kus on õdusad istumisalad, mänguväljakud ja käiguteed.
Ajaloolise kvartali naabrusesse kavandas Peeter Pere arhitektuuribüroo hulga uusi kortermaju. Esimesena püstitatud merepoolsemad Sepa tänava majad on üsna julge, lennuka ja atraktiivse arhitektuuriga – suured rõdud, roostekarva betoonpinnad, dünaamiline mahuline jaotus. Kõige uuemad, Sepa ja Liinivahe kolmnurkses kvartalis valminud hooned mõjuvad aga kui tüüpilised arendaja poolt ratsitud eelarvega tehtud uuselamud. Viimati mainitud kvartalil on küll avar mitmetasandiline sisehoov, kuid tervik mõjub veidi iseloomutult ning pigem ekspluateerib eelpool kirjeldatud mereäärsete kvartalite hubast, värsket miljööd.
Tervikkeskkond valitutele
Hoonete arhitektuuri kvaliteet ja üksikkvartalite iseloom võib piirkonnas küll kõikuda, ent Fund Ehituse ambitsioonikas ettevõtmine on tekitanud Kopli liinidele täiesti uue elukeskkonna ja pööranud selle ajaloos uue lehekülje. Läbinägelikumad suutsid juba aastate eest näha siin suurt linnaruumilist potentsiaali, kuid alles nüüd, kui esimene ports uushooneid valmis, on seda võimalik ka vahetult tajuda.
Ajaloolise ruumipärandiga aitavad sidet luua munakividest katendiga tänavavõrk, osaliselt säilinud kõrghaljastus, aga ka taamal kõrguv Vene-Balti tehase endine peahoone, kus tegutseb Eesti Mereakadeemia. Ka looduslikus mõttes on tegu Tallinna ühe kõige erilisema piirkonnaga – rahulik elukeskkond mere kaldal kesklinnast vaid mõne kilomeetri kaugusel.
Kahetseda võib vaid seda, et suur osa taastamiskõlblikku puitarhitektuuri läks aastate jooksul tuleroaks ning seda, et Tallinna linnavalitsus ei suutnud luua eeldusi sotsiaalselt sidusama asumi tekkeks. Kopli liinidest, eriti merepoolsetest kvartalitest, on tänaseks saanud jõuka eliidi elurajoon. Külalistele jääb võimalus jalutada rannapromenaadil, mida tulevikus loodetavasti pikendatakse poolsaare põhjatipu ja Paljassaare suunas.
Info ligi 65 000 ehitusobjekti kohta
