Liigu sisu juurde

Maapiirkondade kinnisvaramagnaat: Tartu Hoiu-laenuühistule ja selle tütarfirmadele kuulub üle Eesti enam kui sada kinnistut

Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Andro Roos.
Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Andro Roos. Foto: Eero Vabamägi / Postimees / Scanpix

Kui pangad annavad kinnisvaraarendusteks laenu, siis Tartu Hoiu-laenuühistu osaleb ise arendustes ja nii on ühistu ning selle tütarfirmade nimele kogunenud enam kui sada kinnistut, millest mõned üksikud asuvad suuremates linnades.

Ühistu tütarfirmade nimed viitavad, et kõik kinnistutest pole mõeldud siiski kinnisvaraarenduseks, vaid osa energeetika ja metsandusega tegelemiseks. Osaühingule Eesti Ühistuenergia kuulub 15 kinnistut kahes külas, osaühingule Eesti Ühistumets 12 kinnistut mitmel pool Eestis.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Suurem osa portfellist on siiski seotud klassikalise kinnisvara ja selle arendamisega.

Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Andro Roos selgitas, et kui ühistu liige tuleb nende juurde sooviga saada raha mõne objekti ehitamiseks, siis ühistu soetab kinnistu enda nimele.

“Meie liikmetest ehitusettevõtjad ehitavad valmis, me teeme ehituslepingu ja kasumi jagamise lepingu nii, et me jagame kasumit oma liikme ja Tartu Hoiu-laenuühistu vahel,” selgitas Roos.

Selline lähenemine on pankade omast erinev — pangad jätavad kinnistu äriplaani teostajale ja seavad sellele hüpoteegi, mis võimaldab probleemide korral laenuandjal tagatise maksmata võla katteks müüa.

Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viik on Ehituslehele rääkinud, et ükski pank ei soovi olla varade omanik, sest sellega kaasnevad kohustused ja õigusselgus muutub ähmasemaks. Viigil tekkis ka küsimus, miks peaks omanik oma varast loobuma.

Tarbijad vaidlevad arendaja asemel ühistuga

Avalikest andmetest selgub, et kinnisvaraarendused ongi Tartu Hoiu-laenuühistu kinnisvaraga tegelevale tütarfirmale mitmed vaidlused kaela tõmmanud.

2022. aastal on üks ostja pöördunud tarbijavaidluskomisjoni ja kurtnud, et garantiitööd on tegemata ja objekti dokumentatsioon esitamata. Ühistu tütarfirma on vaidluses viidanud, et pole objekti arendaja, aga kuna ostu-müügilepingus on osapooleks osaühing Eesti Ühistumajad, siis on ka tarbija nõude selle vastu esitanud ning saanud vaidluses osaliselt õiguse.

Ettevõte on mitme ostja poolt ka kohtusse kaevatud. Kahe aasta eest oli Eesti Ühistumajad valmis kompromissina ühele kliendile tasuma 3000 eurot, sest ostja polnud ehitustöödega rahul:

  • köögis valgusti kohal/kõrval värv määrdunud;
  • rõdu akendel värvikahjustused, rõdule viivad aknalauad kahjustatud,
    magamistoas ja elutoas aknaraamid kahjustatud;
  • esiku põranda plaatimine lõpetamata;
  • vannitoas vanni paigaldamisel rikutud ja kokkulepitust erinevad seinaplaadid on asendamata;
  • vannitoa ukseliistud on paigaldamata;
  • vanni vuugid on silikoonimata ja liist lisamata;
  • magamistoa lakke on pennid paigaldamata;
  • korteri välisuks on paigaldatud ebakorrektselt, mille tõttu uks ei sulgu korralikult ning ukse luku keelt on puuritud kitsamaks ja luku vasturauas olevat ava suuremaks.

Artikli ilmumise ajal oli Eesti Ühistumajadel enam kui 40 000 euro suurune maksuvõlg.

Väiksed asulad linnadest eespool

Ühistu portfelli kogunenud kinnistutest asuvad kolm Tallinnas, kaheksa Tartus ja kuus Pärnus. Suuremaid linnu edestavad kinnisvaraarendusteks soetatud kruntide arvult näiteks Hara küla Läänemaal (24 kinnistut), Kirikuküla Tõrva vallas (16 kinnistust) ja Elva linn (12 kinnistut).

Kui mõni liige pöördub ühistu poole konkreetse ostuplaaniga, siis ei välistata Roosi sõnul kinnisvarainvesteeringute mõttes ühtki Eesti piirkonda, ent suurem osa tegevusest on koondunud siiski kolme olulisema linna ümbrusesse.

“Üritame olla avatud meelega,” lausus Roos. “Teoreetiliselt ei välista me ühtki piirkonda, aga muidugi numbritele vaatame otsa: kinnistu hind pluss ehitusmaksumus peab olema väiksem kui müügitulu. Kasumit peab ikka tulema.”

Roos nentis, et Tallinnas, Tartus, Pärnus ja nende linnade ümbruses asuva kinnisvaraga seotud äriplaanid toimivad paremini ja ülejäänud Eestiga on seis keerulisem, aga ehitustegevus käib ka seal.

“Valgas ehitatakse, Võrus ehitatakse, Narvas ehitatakse,” loetles Roos. “Põhimõtteliselt on ka need piirkonnad kindlasti tulevikuga piirkonnad elamukinnisvara arenduse mõttes.”

Soovis hooldekodu rajada, aga loobus plaanist

Lisaks ühistuliikmetelt tulnud äriplaanidele on hoiu-laenuühistul ka endal mõned kinnisvaraprojektid. Üks idee oli ehitada Helme kunagine sanatoorne internaatkool ümber tänapäevaseks hooldekoduks.

“Sinna me plaanisime hooldekodu teha, jah. Seitse või kaheksa aastat läks aega, saime detailplaneeringu kehtestatud,” selgitas Roos. “Nüüd jagasime selle ikkagi kruntideks ära ja ilmselt müüme kruntidena maha. Sinna ise arendada ei ole tõenäoliselt mõtet.”

Roosi sõnul pidurdas hooldekodu rajamise plaani esile kerkinud tööjõuprobleem.

“Me kalkuleerisime, et kui teha hooldekodu suuremalt ja kvaliteetsemalt, siis ei saa seda suurtest linnadest liiga kaugele rajada, sest tekib tööjõu probleem, kuna see nõuaks ikkagi palju töötajaid, keda kohapeal ei ole,” rääkis Roos, kelle sõnul on Helme internaatkooli kinnistu ost laenuühistu jaoks siiski mõistlik investeering olnud.

“Kui me selle internaatkooli omal ajal ostsime, siis tegime me sinna katusele päikesepargi ja meie kasu on tulnud tegelikult sellest päikesepargist,” selgitas Roos.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.